Ketlin Priilinn
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Kui töötaja ei järgi töötervishoiuarsti ettekirjutusi tööandjale, on kompensatsiooni küsimine tööandjalt alusetu.

Tööinspektsiooni peajuristi Reet Vare kinnitusel on töötervishoiualased kohustused nii töötajal kui ka tööandjal. "Tööandja kohustused tulenevad töötervishoiu ja -ohutuse seadusest ning ta peab töötaja tervisekahjustusi vältima ja tagama töökeskkonna ohutuse," selgitas Vare. Ka peab tööandja korraldama töötervishoiuteenuste osutamise ja tervisekontrolli ning kandma sellega seotud kulud.

Töötaja peab täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalaseid korraldusi.

Kui töötaja ei täida töötervishoiuarsti ettekirjutusi tööandjale ja keerab näiteks välja lisalambid või ei kasuta sülearvuti lisaklaviatuuri, kannab ta Vare teatel vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Kui tööandja vajalikuks peab, on võimalikud noomitus, rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva või töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse alusel.

Töötervishoiuarst Iris Rannit-Randveer leidis, et tööandja peaks töötajale selgitama ettekirjutuste vajalikkust. "Kui töötaja töötab ruumis üksinda, on tema käitumine vaid ta enda vastutusel. Kui seal on teisigi töötajaid, tuleb kompromissile jõuda," arvas ta. "Tööandja võib võtta töötajalt ka avalduse tema soovide kohta, aga kõige parem oleks mitte konflikti sattuda ja asi selgeks rääkida - kas või kutsuda mõni tervishoiuspetsialist kangekaelsele töötajale selgitustööd tegema."

Kui tööandja on vajalikke nõudeid püüdnud rakendada, aga töötaja neid lihtsalt eirab (näiteks ei kanna prille) ja on seeläbi kahjustada saanud, on tal selle eest kompensatsiooni küsimine Rannit-Randveeri arvates keeruline. "Tööandjal peaks asi kuidagi fikseeritud olema. Siis saab ta tõestada, et on omalt poolt kõik õigesti teinud," ütles Rannit-Randveer. "Näiteks kui ta on töötajale saatnud elektroonilise meeldetuletuskirja või fikseerinud sisseviidud ohutusnõuded paberkandjal."

Estraveli personalijuht Kati Oja kinnitas, et töötervishoiualane koostöö tööandja ja töötajate vahel oleneb paljuski sellest, kuidas tööandja koostöövajadust põhjendab. "Estravelis puudub negatiivne kogemus," ütles Oja. "Töötajad on terviseriskidest teadlikud ja väärtustavad oma tervist. Oleme julgustanud töötajaid ettepanekuid tegema, seda lisaks tavapärasele töötervishoiutööle, mida ettevõte teeb." Oja lisas, et kui peaks tekkima arusaamatusi, usub tema siiski sõbralikku selgitustöösse. "Kindlasti ei poolda ma koostööst loobumise kinnituseks töötajalt mingi avalduse võtmist," märkis ta. "Oluline on, et inimene mõistaks vastutust oma tervise eest."

Kodutöö üle puudub kontroll

Vahur Lokk
Skivarek tõlkebüroo tegevjuht

Ei ole ise sellise probleemiga kokku puutunud, et töötajad tervishoiualaseid korraldusi eiraksid.

Olen teinud kõik, mis minu võimuses, ja seni pole keegi protesti esitanud. Oleme ju siiski kõik täiskasvanud inimesed ja mina olen ikkagi nende ülemus, mitte lapsehoidja.

Kodus töötajate töötingimuste üle puudub aga minul küll igasugune kontroll.

Usun, et see kontroll puudub ka tööinspektsioonil, sest ausalt öeldes ei kujuta ma ette, et inspektor võiks ühtäkki kellegi koju sisse astuda ja hakata kontrollima, mismoodi inimene oma tööd teeb ja millised on tema lauad-toolid. See on iga töötaja enda asi ja tema omal vastutusel.