Tõnu Vare

Tööõnnetuskindlustuse eesmärk on motiveerida firmasid töökeskkonda parandama.

Tööinspektsioonis mullu registreeritud ligi 3500 tööõnnetusest moodustavad rasked tööõnnetused pea kolmandiku (29%).
Sotsiaalministeeriumi arvates aitab töökeskkonnast tulenevat tervisekahju vähendada tervisekaitse- ja töötervishoiusüsteemi muutmine tervisekahjusid ennetavaks. Samuti tuleks tõhustada töökeskkonna ohutusnõuete järelevalvet.
Eesmärk: ohutu töökeskkond
Veel vajab väljatöötamist süsteem, millega motiveerida tööandjaid looma ohutut töökeskkonda. Seda eesmärki täidab ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse algatamine, mis praeguseks näitab edenemise märke. Kindlustus oli maikuus arutusel valitsuskabineti nõupidamisel.
Parimaks lahenduseks pakub sotsiaalministeerium tööandjate poolt finantseeritava tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kehtestamist, mis motiveeriks tööandjaid parandama töökeskkonda, et seeläbi hoida ära tööõnnetusi ning säästa töötajate tervist.

Tööõnnetuste hulga statistika puhul tuleb silmas pidada, et kui igal aastal registreeritakse 100 000 töötaja kohta Eestis keskmiselt 550 tööõnnetust, siis Eurostati andmeil on Euroopa Liidus keskmiselt 3300 tööõnnetust ehk kuus korda rohkem. See viitab, et Eestis ei teatata kõigist tööõnnetustest, mida aitaks vähendada tööandja kohustusliku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi rakendamine, tõdeb sotsiaalministeeriumi ülevaade “Tööturg ja tööelu 2005”.
2005. aastal juhtunud 3300 tööõnnetuse kuluks riigi tasandil on arvestuslikult 79,8 miljonit krooni, mis moodustab 0,15% riigieelarvest.
Arvestades, et Eestis on ilmselt tegemist tööõnnetuste alaraporteerimisega, siis kasutades tööõnnetuste prognoosiks 9000 õnnetust aastas, saab sotsiaalministeerium kulutuste mudeli abil tööõnnetuste maksumuseks riigi tasandil 136,3 miljonit krooni, mida on 0,25% eelmise aasta riigieelarvest.

Kavandatav uus kindlustusliik:

Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse arutelu
venib juba aastaid
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus hüvitaks:
•• ajutisest töövõimetusest tekkinud sissetulekute vähenemise
•• püsivast töövõimetusest tekkinud sissetulekute vähenemise
•• ravikulud
•• taastuskulud
•• kindlustatud isiku surmast tuleneva ülalpeetavate sissetuleku vähenemise ja pereliikmete muud kulud
•• isiklike asjade hävimisest või kahjustamisest tekkinud kahju
•• kindlustusjuhtumiga seotud mittevaralise kahju ehk niinimetatud valu ja vaeva