Triin Raestik
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Kui tööandja maksab töötajale puhkuseraha välja hiljem, kui eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, on töötajal õigus nõuda puhkuse pikendamist maksmisega viivitatud päevade võrra.
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam ütles, et kui töötajale on puhkusetasu üle kantud pärast puhkust, väidab tööandja sageli, et see on töötaja soov, kuna muidu on tal puhkuse lõppedes nii-öelda näpud põhjas ja palgapäev alles kaugel.
"See, kas töötajal ka tegelikult selline soov oli või mõjutas tööandja ise töötajat avaldust kirjutama (näiteks rahaliste raskuste tõttu), on raske öelda ning see ei oma ka seaduse silmis tähendust," märkis Siitam.
Ta kinnitas, et puhkuseseadus kohustab tööandjat maksma töötajale puhkuseraha hiljemalt kaks tööpäeva enne puhkuse algust kõigi puhkusel oleku päevade eest.
Seaduses on puhkusetasu kahes osas maksmise võimalus ainult teatud töötajatele ja sedagi kollektiivlepingus sätestatud tingimustel. Teiste töötajate jaoks ei näe seadus ette teisiti kokkuleppimise võimalust.
Siitam lisas, et tööandja peab silmas pidama, et puhkuseseadus näeb ette tööandja vastutuse puhkuseraha maksmisega viivitamise eest. Töötajal on õigus nõuda puhkuse pikendamist päevade võrra, millega viivitati talle puhkuseraha maksmisega.
Siitam palus ette kujutada olukorda, kus tööandja maksabki vastavalt töötaja soovile puhkuseraha alles puhkuse lõppedes. Ta nentis, et seaduse silmis on sel juhul tegemist puhkuseraha maksmise viivitamisega 28 päeva võrra. Selle võrra on töötajal õigus nõuda puhkuse pikendamist. Loomulikult tuleb ka pikendatud puhkusepäevade eest maksta puhkuseraha.
"Töötaja soovile vastu tulles riskib tööandja sellega, et 28 päeva asemel on töötaja puhkusel 2 × 28 päeva ja tööandja maksab topelt puhkuseraha," rõhutas Siitam.
YIT Ehituse personalijuht Kärt Kirso kinnitas, et nemad järgivad selles küsimuses rangelt seadust. Tööandjal on kohustus puhkuseraha enne puhkust maksta ja nii ka tehakse. "Soodsamaid tingimusi, kui seaduses ette nähtud, saab muidugi töötajale kohaldada, aga ma ei saa täpselt aru kuidas puhkuserahadega viivitamine oleks töötajale parem," lausus Kirso.
Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni juhataja Raili Karjanegi märkis, et seadusega sätestatud puhkusetasu maksmise ajast ei ole võimalik kinni pidada vaid juhul, kui töötaja ja tööandja lepivad kokku puhkuse kasutamises nii-öelda päevapealt.
Töövaidluste praktikas on selliseid juhtumeid esinenud. Tegemist on tavaliselt lühiajaliste puhkustega ning sel juhul vastab kokkulepe puhkusetasu maksmises näiteks lähimal palgapäeval eeldatavalt ka poolte tegelikule tahtele ja puhkuse kasutamise asjaoludele.
Karjane andis nõu, et üldiselt peaksid tööandjad seadusest kõrvalekalduvates tingimustes kokkulepete sõlmimisest hoiduma. Kui töötaja siiski mingil põhjusel ei soovi puhkusetasu enne puhkust kätte saada, tuleb temalt võtta selgesõnaline kirjalik avaldus. Vaidluse korral teeb avalduse vastavuse töötaja tegelikule tahtele kindlaks töövaidlusorgan. Kui töötaja on puhkusetasu maksmisega viivitamise vaidlustanud, võib suulise kokkuleppe tõendamine osutuda tööandjale keeruliseks.
Karjane lisas, et töötajate nõuded saada täiendavat tasulist puhkust esmalt määratud puhkuse tasu maksmisega viivitamise tõttu jäävad enamasti rahuldamata. "Puhkust saab pikendada selle kehtivuse ajal. Tavaliselt tuleb töötaja aga puhkuse lõppedes tööle ning kui puhkusetasu ei õnnestu ikka saada, teatab taas puhkusele jäämisest. Lõppenud puhkust pikendada võimalik ei ole," rääkis ta.
Heli Raidve Tööõigusabi jurist Heike Härma lausus teemat kommenteerides lakooniliselt, et puhkusetasu väljamaksmine on tööandja puhkuseseadusest tulenev lepinguline kohustus ja selle rikkumise korral on töötajal õigus TLS N 82 lg 1 alusel tööleping lõpetada või kasutada puhkuseseaduse N 24 lõikes 2 sätestatud õigust nõuda puhkuse pikendamist.
Seadus ei luba puhkusetasu maksmisega viivitada
Väljavõte puhkuseseadusest
N 24. Puhkusetasu maksmine
- Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
- Töötaja, kellele ei makstud puhkusetasu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 3 ettenähtud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra.
- Kollektiivlepingus sätestatud tingimustel võib käesoleva seaduse N 9 lõike 2 punktides 4 ja 5 ning N 10 lõikes 1 nimetatud töötajale maksta puhkusetasu kahes osas, kusjuures vähemalt pool puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Teine osa puhkusetasu makstakse välja kollektiivlepingus kokkulepitud ajal.
