Ille Grün-Ots
Mõnel juhul tõuseb töötaja palk ka töö- või kollektiivlepingus kirjapandu järgi.
Toidukaup on aastaga läinud poes metsikult kallimaks, aga palk pole sentigi tõusnud! Nii kõlab tavalise töötegija üsna tavaline nurin just avalikustatud inflatsioonitempo valguses. Ja mis siin toidust rääkida esimesed priskemad arved elektri, vee ja mille iganes eest lajatavad kaela kohe-kohe.
Juba jaanuarist tõusid mootorikütuse, energia, tubaka ja alkoholi aktsiisimäärad. Teadjad väidavad, et toiduhindade kallinemine jätkub, näiteks seisab ees lihahinna tõus. Pank on laenumaksele kah mõnisada krooni otsa keevitanud ja pealinnas ei lasta bussi enam alla 20 krooni peaaegu sissegi.
Statistika hõiskab, et keskmine palk muudkui tõuseb. Kui aga tutvusringkonnas küsida, kelle palk on viimasel ajal tõusnud, ei ole suurt hõiskamist millegipärast kuulda. Tekib küsimus: kellel siis see palk, mis ametlikes arvudes kajastub, ikkagi tõuseb?
Kindlasti tõuseb see neil, kelle palk on seotud ametliku keskmise palgaga. Näiteks riigikogu liikmetel ja ministritel ning veel õige mitmetel muudel riigi palgal olevatel ametnikel. Teised töövõtjad peavad palgavõitluses ise hakkama saama.
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam kinnitab, et töölepingus on võimalik kokku leppida ka selles, et palka tõstetakse igal aastal seoses inflatsiooniga. Töölepinguseaduse algusaastatel (jõustus 1992. aastal) oli selline tingimus töölepingutes üsna tavaline. Seda osalt ka seetõttu, et algaastatel kasutati töölepingute vormistamiseks sageli müügil olevaid töölepinguvorme, kus oli selline tingimus juba sees.
Tekitas pahameelt
Hiljem soovisid tööandjad sellest tingimusest loobuda, sest tegelikult ei olnud võimalust igal aastal inflatsioonitõusu tõttu palka tõsta. See tekitas pahameelt aga töötajates, kes ei olnud nõus tingimust töölepingust välja jätma. Kuna tegemist on kokkuleppelise tingimusega, ei ole tööandjal õigust ühepoolselt tingimust lepingust välja jätta. Arvan, et praegu tööandjad üldjuhul sellist tingimust töölepingusse ei kirjuta, lisab Siitam.
Kui aga töölepingus pole palgatõusule viitavat punkti ega ole ka kollektiivlepingut, mis siis? Üks tige kodanik, kelle palk on juba mitu aastat visalt samal tasemel püsinud, pakkus välja: kuna tema reaalpalk on selle ajaga tublisti vähenenud (ehk sama raha eest saab osta/tarbida/maksta vähem), siis teeb ta lihtsalt selle võrra vähem tööd.
Siitam arvab, et see ei ole hea mõte: Palga suurus on läbirääkimise objekt. Palga suurust mõjutavad mitmed tegurid, eelkõige seoses tööülesannete täitmisega, kvalifikatsiooniga, kogemustega, töö pingelisusega jm. Inflatsioon ei ole palga suuruse määramisel/tõstmisel vähetähtis, mistõttu ka tööandja peaks seda arvesse võtma. Nõus ei tahaks olla töötaja väitega, et ta teeb vähem tööd, kui palka ei tõsteta. Seadus ei anna talle sellist võimalust. Pigem saab seda käsitleda tööülesannete täitmata jätmisena. Küll aga võib töötaja otsustada, kas ta tahab töötada edasi selle tööandja juures, kui palk on aastaid samal tasemel.
