Helve Toomla, jurist

Meie alltöövõtjast õmblusfirma lõpetab tegevuse. Koondada meid ei taheta, sest selleks pole raha. Tööd pole ka anda. Tööandja ootab, et lahkuksime ise. Kui ma aga lahkumisavaldust ei kirjuta, siis millised on minu õigused? Kas koondamishüvitise võib välja maksta ka firma varaga, õmblusmasinaga näiteks? Ja kas töötukindlustust saan ma ainult siis, kui olen ametlikult koondatud?

Töötaja tööga kindlustamine on tööandja kohustus. Töö lõppemisel peaks tööandja osa inimesi koondama, kuid see on tema õigus, mitte kohustus. Vähemalt töölepingus kokku lepitud palka tuleb tööandjal maksta ka neile, kellele tal tööd anda ei ole.

Teisalt on töötajal, kellele tööandja tööd ei anna või palka ei maksa, õigus lõpetada oma tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 82 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Avalduses tuleb näidata, milles rikkumine seisnes. Näiteks: tööandja ei ole kindlustanud tööga alates 2. juunist 2008. Selline töölepingu lõpetamise teade esitatakse tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette. Mõistlik oleks avaldus kirjutada kahes eksemplaris ja anda neist üks tööandjale üle allkirja vastu endale jääval avaldusel. Kui tööandja esindaja avaldust vastu ei võta või keeldub allkirjast, tuleb see saata tähitud postiga tööandjaks oleva firma ametlikul aadressil ja hoida postikviitung koos oma avalduse eksemplariga alles. Neid pabereid on töötajal tõenditena tarvis siis, kui tööandja ei lõpeta töölepingut avaldaja soovi kohaselt ja vaidlus lahendatakse töövaidluskomisjonis või kohtus.

Töölepingu lõpetamisel TLS § 82 alusel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvituseks tema kahe kuu keskmise palga. Hüvitisi, sh koondamishüvitisi, tuleb maksta rahas. Kui muud tingimused on täidetud, maksab töötukassa töötuskindlustushüvitist nii koondamise puhul kui ka töölepingu lõpetamisel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu.

Töötuskindlustushüvitist ei maksta, kui töötaja lahkub töölt omal soovil, poolte kokkuleppel või kui ta distsiplinaarkaristuse korras töölt vallandatakse.