Helve Toomla, jurist

•• Töötajal on puhkust saada 2009. aasta lõpu seisuga 14 päeva (juuli–detsember) ja terve 2010. aasta eest 28 päeva. Töötaja tahab nüüd saada kokku 42 päeva puhkust. Kas see õigus – kõik korraga praegu välja võtta – on tal tõesti olemas?

Iga kalendriaasta jooksul peab töötaja saama vähemalt 28 kalendripäeva puhkust, sellest osa võib olla möödunud ja osa jooksva kalendriaasta eest. Möödunud aastal teenitud 14 kalendripäeva tuleb tingimata hiljemalt selle aasta detsembris välja võtta, vastasel korral see puhkuseosa aegub.

Et saada puhkust täies ulatuses, lisandub tänavu esimese poolaastaga teenitud 14 päeva. Töölepinguseaduse (TLS) § 68 lg 1 kohaselt antakse puhkust töötatud aja eest. Kuna puhkuse-õigust andva aja hulka arvatakse ka puhkuse enda aeg, siis võib detsembrikuus anda töötajale puhkust ka kogu selle kalendriaasta eest, kokku siis 42 kalendripäeva. Töötaja ei saa nõu-da puhkust avansina, st välja-töötamata aja eest. Kui kõnealune inimene tänavu tõesti saab 42 puhkusepäeva, siis peab ta teadma, et tööandjal on õigus puhkuste ajakavas tema järgmise aasta puhkuse ajaks määrata detsembrikuu, sest alles siis on ta selle täies ulatuses välja töötanud.

Sageli arvatakse, et tänavu anti või antakse töötajale lisapuhkust. Tegelikult ei tulnud mingit lisapuhkust, muutus vaid puhkuse arvestamise viis. Kui möödunud aasta 1. juulini anti puhkust tööaasta eest, mis oli kõigil erinev, siis nüüd antakse puhkust arvestuse lihtsustamiseks kõigile kalendriaasta eest. Kuid endiselt tuleb puhkus välja töötada. Suvel, mil enamik inimesi puhkas, said paljud puhkust ette selle aja eest, mis oli aasta lõpuni välja teenimata ehk siis avansina. See saab tasa töötatud alles aasta lõpuks.

Kui töötaja tööleping lõpeb mis tahes alusel enne puhkuse tasateenimist, on tööandjal õigus TLS § 78 lg 3 alusel ilma töötaja nõusolekuta tema töötasust (mitte hüvitustest!) avansina saadud puhkuse tasu kinni pidada. Tänavu on selline kinnipidamine valusalt tabanud juba paljusid töötajaid. Seepärast ei ole töötajatel mõttekas puhkust ette tahta.

•• Kuidas kommenteerite tööandja järgmisi väiteid: kui töötaja on firmas olnud kuus kuud, võib ta küsida tööandjalt kaks nädalat puhkust ning tööandja vaatab, kas ta tahab seda anda või mitte. Järgmine: kui keegi pole nõus mitte mingisuguste kompromissidega ja käitub pahatahtlikult, siis tööandja saab määrata ise puhkuseaja ja see võib olla igal aastal selle töötaja jaoks aasta lõpp. Meie töötajatena loeme siit välja, et kui keegi julgeb välja tulla oma puhkusesoovi ja -ajaga, siis antakse talle edaspidi puhkust eranditult ainult aasta lõpus. Kas töötajad saavad siin midagi ette võtta?

Ainult tööle asumise kalendriaastal, st esimesel aastal antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Siis võib puhkus kesta vähem kui 28 kalendripäeva. Järgmistel aastatel tuleb kogu puhkus, enamasti 28 kalendripäeva, anda korraga. Poolte kokkuleppel ehk nii töötaja kui ka tööandja nõusolekul võib puhkust anda osadena, kusjuures ühe osa kestus peab olema vähemalt 14 päeva järjest. Millal puhkus antakse, on üldjuhul tööandja otsustada, kuid TLS § 69 lg 1 kohaselt peaks ta arvestama töötajate soovidega, mis on mõistlikult ühitatud tööandja ettevõtte huvidega. Raske uskuda, et tööandja saadab kõik töötajad detsembris korraga puhkusele, küllap tuleb ikka kaaluda avansina puhkuse kasutamise võimalust.

Samas peab aru saama sellest, et puhkust antakse TLS § 68 lg 1 alusel töötatud aja eest, avansina saab puhkust võtta ja anda ikka ainult poolte kokkuleppel ja see tuleb töölepingu lõppemise korral kas tööga või rahaga tagasi maksta.

Kahjuks on tänavu tekkinud olukord, kus paljud said puhkust aasta lõpuni, ehkki osa sellest oli välja töötamata ja alles uue aastaga algab uuesti puhkuseõigust andev aeg. Suveks on sel juhul välja teenitud tõesti ainult pool puhkust. Muidugi võidakse puhkust ette anda, kuid selles tuleks kokku leppida juba ajakava koostamisel.

Tööandja peaks puhkuseaja määramisel kõige muu hulgas arvestama ka võrdse kohtlemise seaduse nõuetega. Ei tohiks olla nii, et ühele annan avansina suvel puhkust, teine töötagu see aga igal juhul täies ulatuses välja, st teine saab puhkust igal aastal ainult detsembris.

Pane tähele!

•• 2010. aasta lõpuks tuleb ära kasutada see puhkuseosa, mis on välja teenitud ajavahemikus 1. juulist kuni 31. detsembrini 2009.

•• Enne 1. juulit 2009 välja töötatud põhi- ja lisapuhkuse nõue aegub töölepinguseaduse (TLS) § 137 kohaselt nelja aasta jooksul arvates TLS-i jõustumisest.

•• See tähendab, et enne 1. juulit 2013 peaks kõik vanad puhkusepäevad ära kasutama, muidu need aeguvad.