Agne Narusk
Ehkki eestlaste arvates on töö kahtlemata süüdi nende viletsas tervises, ei tunne nad töökohta otsides tingimuste vastu huvi.
Konkurentsitult läheb inimestele enim korda võimalik palgasumma – nii on see tervelt 80 protsendil juhtudest. Oluliseks peetakse sedagi, kui kauaks töökohta jagub ning milline on tööaeg (vastavalt 44 ja 31%). Kas aga töötingimused on ohutud ja tervislikud, uurib vaid 19 protsenti tööotsijaid. Nii näitas üle-euroopalise töötervishoiu ja tööohutuse alase arvamusküsitluse Eesti osa.
Samal ajal usub 56 protsenti eestlastest, et mingil määral on halb tervis põhjustatud just tööst, 28 protsenti peab kehva tervise põhjuseks eelkõige tööd. Kardetakse, et majanduskriis muudab lood tööohutuses ja
-tervishoius veelgi nutusemaks: kui on valida, kas töö kiivrita või üldse ilma tööta, valib tõenäoliselt enamik töötuid (ehitajaid) esimese variandi.
Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Tiit Kaadu ei usu, et ilma majanduskriisi surveta olnuks töökoha valikul tähtsate kriteeriumide järjestus teistsugune – palk on ikka see, mis eelkõige on inimesi huvitanud, siis tuleb kõik muu. „See on suhtumise küsimus. Ilma turvavööta me enam naljalt autosõitu ei alusta, töö-ohutusnõuete järgimine peaks muutuma sama loomulikuks,” sõnas ta.
Stress vibratsiooni asemel
Veel kümne aasta eest oli muljetavaldav osa tööl tervise kaotanutest kimpus vibratsioonist põhjustatud hädadega. Ajad on muutunud, põllumajanduse ja pikki tööpäevi tegevad traktoristid on välja vahetanud büroohooned ning kontoritöötajad. Nii väitis eelmisel aastal 62 protsenti Euroopa töötajatest, et vähemalt veerand tööajast tuleb käelaba ja käsivarrega teha korduvalt ühte ja sama liigutust. Esikoht nn arvuti taga istumise hädadest on soomlaste käes.
Töötajad ei tea tavaliselt sedagi, et neil on õigus tööst keelduda, kui see on ohtlik elule ja tervisele, ütles tööinspektsiooni peadirektor Katrin Kaarma. „Töötajate nõudmised oleks edasiviivaks jõuks. Tööandja peab mõistma, et ohutus ja tervislikkus ei ole töökohal midagi sellist, mida peab jälrgima, sest seadus nõuab. Seda on vaja ikka selleks, et töötajad end hästi tunneksid,” rääkis Kaarma. 21. sajandi kutsehaiguseks on tõusnud tööstress. Selle terviseriskid on EL-is tööga seotud terviseprobleemidest luu- ja lihaskonnavaevuste järel teisel kohal.
Üleeuroopaline töötervishoiu küsitlus
Töö halva tervise põhjusena
Küsimus:
•• mil määral te üldiselt usute, et halb tervis on põhjustatud tööst, mida inimene teeb?
Vastused:
•• mingil määral – 56%
•• suurel määral – 28%
•• üldiselt mitte – 11%
•• üldse mitte – 3%
Kriisi mõju
Küsimus:
•• kas tööohutuse- ja töötervishoiu tingimused Eestis võivad majanduskriisi tõttu halveneda?
Vastused:
•• mingil määral – 56%
•• suurel määral – 23%
•• üldiselt mitte – 11%
•• üldse mitte – 2%
