Artiklid

Täna avalikustas Tööinspektsioon 2023. aasta tööohutuse, -õnnetuste ning -tervishoiu statistika. Aastaga on vähenenud nii tööõnnetuste kui ka surmaga lõppenud tööõnnetuste arv. Siiski toimus eelmisel aastal keskmiselt 8 tööõnnetust päevas — peamiselt kaubanduses, ehituses, veonduses ja laonduses, tervishoius ning puidutööstuses. Tööõnnetuste tagajärjel kaotati riigis kokku 1 mln töötundi ning kulutati ligi 5,5 mln eurot Tervisekassa raha.

2023. aastal registreeriti 3296 tööõnnetust, mis on keskmiselt 8 õnnetusjuhtumit päevas. “Õnnetusi juhtus küll aastaga võrreldes 11% vähem, kuid see võib olla  ka majanduse olulise jahenemise tulemus. Lisaks võib oletada, et nii mitmetel juhtudel jäetakse väiksematest õnnetustest ka teavitamata, kartuses tööd kaotada,” nentis Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.

 Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1209/tooinspektsioon-tooonnetuses-kaotab-elu-peamiselt-noor-pereisa

Kui Eesti Vabariik 1991. aastal taasiseseisvus, ei avanenud mitte ainult uks vabaturumajandusele, vaid ka ambitsioonikatele isiksustele, kes end ettevõtluse kaudu teostama asusid. Nüüd, 33 aastat hiljem, hakkavad need tublid tegijad ja praeguseni oma ettevõtteid juhtinud omanikud lähenema pensionieale. Meie ühiskonnas puudub suuresti kogemus, kuidas elutööd edukalt pärandada – see ei ole lihtsalt äritehing, vaid jätkusuutliku majandusarengu küsimus, kirjutab Swedbanki äripanganduse osakonna juhataja Anu Liblik.

Eesti on seadnud endale kõrge eesmärgi: tõusta IMD (Institute for Management Development) konkurentsivõime edetabelis praeguselt 26. kohalt 2035. aastaks 10. kohale. Selle ambitsiooni täitmiseks on oluline, et meie aastakümneid kasvanud ja tegutsenud ettevõtted uuendaksid lähiaastatel juhtimisstruktuuri ja toimimismudelit.

Edasi loe: https://employers.ee/juhtide-polvkonnavahetus-on-jatkusuutliku-majandusarengu-kusimus-2/

Kümnele kõige populaarsemale ametikohale kandideeris esimeses kvartalis kokku pea 8000 töövõtjat, näitab CVKeskus.ee tööportaali värske statistika. Suurimad tõmbetegurid olid võimalus teha kaugtööd, arenguvõimalused, töö- ja eraelu tasakaal ning ootuspäraselt avalik palgapakkumine.

Esimese kvartali tahetuim ametikoht oli andmesisestaja, kuhu kandideeris üle 1100 inimese. Praegu on tööturul suurim tõmbetegur kaugtöövõimalus. Andmesisestajat otsis oma meeskonda andmetöötluse ja analüütikaettevõte, mis just nimelt eemalt töötamise võimalust pakubki.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120283702/tooportaal-selgusid-tahetuimad-ametid-ja-populaarseimad-tooandjad

Küsimus: Meie osakonnas kõigil töötajatel on samad tööülesanded ja kohustused, kuid naissoost töötajad saavad võrreldes meessoost töötajatega väiksemat töötasu. Kas see on seaduslik?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Töötasu kokkulepe on individuaalne kokkulepe töötaja ja tööandja vahel ning alati ei pea kõik sama ametinimetusega töötajad saama võrdset töötasu. Tööandja peab töösuhtes tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1207/mida-teha-kui-naissoost-tootajad-saavad-samade-tooulesannete-taitmise-eest-vaiksemat

Leedus on üha rohkem tööpakkumisi, kus pakutakse palgaks 10 000 eurot kuus. Eestis olukord paraku nii roosiline ei ole.

Leedu tööotsinguportaali CVonline.lt juhi Rita Karavaitienė sõnul olid 10 000-eurose palgaga tööpakkumised veel paar aastat tagasi haruldused, kuid nüüdseks on olukord sootuks teistsugune, kirjutab Leedu Delfi.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120283055/unistus-10-000-eurosest-palgast-on-leedus-saanud-reaalsuseks-kuidas-on-seis-eestis

  1. Reproduktiivtoksilistele ainetele rakenduvad edaspidi uued nõuded
  2. Ametiühingud soovivad ametnikele streigiõigust ja võrdset kohtlemist
  3. Palgata puhkuse võlud ja valud
  4. Ametiühingud: tööl käiakse palga teenimiseks, mitte suremiseks
  • Sa oled siin:  
  • Pealeht