Artiklid
Sandra Goudin
Pärast keskkooli lõpetamist tööle minnes ei liiguta end alla 10 000kroonise kuupalga eest naljalt ükski noor. Kui juba kõrgharidus käes, peab tööandja eelnimetatud summa vähemalt kahekordistama, arvavad mitmed praegused tudengid ja gümnaasiuminoored.
Nõo Gümnaasiumi abiturient Anna Bõstrova on kindel, et võib peale kooli lõpetamist küsida 10 000 krooni suurust palka täiskohaga töö eest. Samas ainult keskharidusega kindlasti ei maksa piirduda. "Kuna tänapäeval on spetsialiseerumine väga tähtis, siis hästitasustatav töö nõuab kõrghariduse olemasolu. Erialast tööd ei tohiks ilma kõrghariduseta üldse teha, kuigi alati on erandeid, näiteks vastava väljaõppeta ehitajad" arvas Anna.
Lisaks palgale on oluline meeldiv töö
Kahjuks juhiks, nagu kõik noored tahavad, kohe peale hariduse omandamist ei saa. "Kuskilt peab ju alustama: kõrgemad ametikohad nõuavad kogemusi. Seega oleksin nõus alguses leppima ka väiksema palgaga," nentis Anna. Tema jaoks on tähtis see, et saaks teha just seda, mis talle meeldib ja mitte töötada ainult raha pärast.
"Pärast kõrghariduse omandamist soovin saada tunduvalt kõrgemat tasu: algusperioodil 20 000 krooni ringis," on Anna oma võimetes kindel.
Üks variantidest rahvusvaheliste kogemuste saamiseks on kahtlemata vabatahtlik töö. See on hea võimalus teiste kultuuridega tutvuda ja ennast proovile pannes iseend paremini tundma õppida.
Magistrikraad kindlustab üle 20 000 kroonise palga?
Estonian Business Schooli avaliku halduse tudeng Birgit Simm on nõus investeerima iseendasse, et tal oleks tulevikus konkurentsieelis ka teiste tublide tudengite seas. "Olen teinud vabatahtliku tööd ja seda eelkõige kogemuste pärast. Hiljem tööintervjuudel ei küsita, palju selle eest raha saadud on, vaid tähtsamat rolli mängib kogemuse kvaliteet," seletas kolmandal kursusel õppiv Birgit.
Kõrghariduse olemasolu on kindlasti tähtis. See näitab, kuivõrd on inimene valmis end arendama. Kui juba magistrikraad käes, küsiks Birgit kindlasti üle 20 000 kroonist kuupalka. "Samas oleneb kõik sellest, millised on tööülesanded ja töö iseloom," lisas Birgit.
Erinevalt Eestis õppivatest noortest on 21. Kooli vilistlane Kristo Timberg otsustanud omandada kõrghariduse välismaal. Mullu septembrist õpib ta Glasgow Universitys Inglismaal.
"Üldiselt on minu arvates viimaste aastatega miinimumpalga väärtus langenud ja Eesti kontekstis pakuks ma keskkooli lõpetaja kohta selleks numbriks, olenevalt siis tööst 40-80 krooni tund või siis 10 kuni 15 tuhat krooni kuus," arvas Kristo.
Erinevalt Birgitist ja Annast usub Kristo, et kõrgharidus on ülehinnatud. Eriti paistab see välja Eestis, kus lõviosa keskkooli lõpetajatest ülikooli astuvad. Väga paljudel juhtudel ei määra palgasummat mitte haridus, vaid töö, mis tehtud saab.
Ülikoolis õppides lükkavad noored tööleminemist ning isikliku sissetuleku teenimist edasi, kuid samas investeerivad ka tulevikku, võimalusse edaspidi suuremat palka teenida.
Kristo usub, et kõrgharidus ei tohiks olla palgasumma juures määrav, aga see loob eeldused edasiseks arenguks pikas perspektiivis.
"Bakalaureusekraadiga välismaalt ja mõnede töökogemustega julgeks mina küsida Eestis ilmselt keskmiselt 17 kuni 25 000 krooni kuus," ütles ambitsioonikas Kristo.
Kommentaarid
Kadri Johanson, CV Keskus ASi ärijuht
Tööandjad saavad järjest negatiivseid kogemusi absurdsete palganõudmiste osas. Põhjendamatuid nõudeid kuulevad nad sageli ka kogemuseta tööturule sisenejatelt. Kiire majanduskasv on pea peale pööranud stabiilse palgapoliitika, keskmine palgakasv on püsinud üle 20% juba mõnd aega. Seega ei saa noori otseselt süüdistada, kui nad pea kaotavad.
Haridus on oluline, samas puudub meie kiirelt muutuval tööturul reegel, et kõrgharidusega töötaja teenib rohkem kui kõrghariduseta ning magister omakorda veelgi enam. Hea haridus on sama hinnas kui väga head spetsialisti-taseme oskused. Hea haridus on eduka karjääri lävepakk, ülejäänu on inimese enda teha.
Reet Kaarelson, Ariko ReServi konsultant
Paari eelmise aasta kogemuse põhjal võib väita, et noorte palgaootused on kõrgemad kui tööandjad maksta soovivad.
Näiteks müügiinimeste puhul, keda oleme konkurssidel otsinud, on vastselt kõrgkooli lõpetanud noored hinnanud end tööturul kõrgemalt kui tööandjad. Tudengid, kes on ise oma õpingute eest maksnud, küsivad suuremat palka ja mõnikord ka saavad seda. Selliselt eristuvad näiteks EBSi ja Audentese lõpetajad.
Vastselt kõrgkooli lõpetanute palgasoov kipub 20 000 krooni kanti jääma, aga kogemusteta inimese puhul pole see siiski reaalne. Haridus on küll väga oluline, aga mitte olulisim, mille järgi tööandja valib.
TASUB TEADA
* Palgaläbirääkimiste eel tasub Võimalusel välja uurida valdkonna keskmised palgad.
* Tutvuda tulevase ettevõtte tausta ning palgapoliitikaga.
* Teada ja hinnata oma tugevaid ning nõrku külgi (miks mitte teha enda kohta SWOT-analüüsi).
* Käituda-riietuda korrektselt, olla paindlik ning samal ajal suuta põhjendada oma palgasoove.
Loe ka
* Kasulikke näpunäiteid ja situatsioonikirjeldusi tööotsijale www.cvkeskus.ee/career.php
* www.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=21&text_id=825
Riina Kallas
Sel aastal on töötuskindlustushüvitist võimalik saada maksimaalselt 13 718 krooni kuus.
Võrreldes eelmise aastaga tõusis hüvitise maksimumäär 2120 krooni ehk 15,4 %, teatas Eesti töötukassa.
2006. aastal oli maksimumhüvitise määr 9764 krooni, 2005. aastal 8704 krooni, 2004. aastal 8045 krooni ja 2003. aastal 6563 krooni kuus.
Maksimaalne töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on see 295 krooni ja 01 senti. Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal tasutud töötuskindlustusmaksete alusel.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu 12 kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne töötuks jäämist. Ühe kalendripäeva hüvitise suurusele on kehtestatud ülempiir, milleks on vastavalt 50% ja 40% kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust eelmisel kalendriaastal.
Töötuskindlustusega hõlmatute arv oli 2007. aastal 663 299 inimest, mis on 3,1 protsenti rohkem kui 2006. aastal.
Muudatused alates 1. jaanuarist 2008:
Vanemahüvitise maksmise perioodi pikendatakse 14 kuult 18 kuuni.
Uue seaduse järgi pikendatakse vanemahüvitise maksmist uutele taotlejatele ja neile vanematele, kellel vanemahüvitise saamise õigus kestab tuleva aasta 1. jaanuari seisuga. Last hooldavale vanemale hüvitatakse 2007. aastal 455 päeva jooksul 100% eelmise kalendriaasta keskmisest töötasust, seda pikendatakse 2008. aastal 575 päevani. Mittetöötava vanema puhul pikendatakse hüvitise maksmist 14 kuult 18 kuuni.
Pikemalt saavad hüvitist ka need vanemad, kelle hüvitise saamise õigus lõpeb pärast 1. septembrit 2007. aastal. Neile vanematele lõpetatakse 2007. aastal hüvitise maksmine ja hakatakse seda uuesti maksma 1. jaanuarist 2008 varasemas suuruses. Vahepealse perioodi eest enne jaanuari 2008 vanemahüvitist tagantjärele ei maksta. Hüvitise saamiseks tuleb esitada uus taotlus.
Tõuseb isapuhkuse hüvitis.
Töötaval isal on õigus saada kümme tööpäeva isapuhkust, siis kui ema on rasedus- ja sünnituspuhkusel või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Puhkuse eest hakkavad isad saama oma keskmist palka, 2007. aastal makstakse neile täiendava lapsepuhkuse kasutamise eest 66 krooni päevas. Puhkuse eest makstakse isale tema keskmist palka, kuid mitte rohkem kui kolmekordset Eesti keskmist brutokuupalka.
Tõuseb eeskostel ja perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 1500 kroonilt 3000 kroonini. Eestkostel ja perekonnas hooldamisel olevatele lastele makstakse ka kõiki teisi
peretoetusi, millele lapsel või perel on õigus lapsetoetust, lapsehooldustasu, koolitoetust, vanemahüvitist jms.
Tõusevad puuetega inimeste sotsiaaltoetused. Tööealistel inimestel tõusevad toetused keskmiselt 30%, lisaks viiakse sisse uus toetuse liik töötamistoetus. Seda makstakse üle 16-aastasele töötavale puudega inimesele puudest tulenevate töötamisega seotud lisakulude osaliseks hüvitamiseks kuni 4000 krooni kolme aasta jooksul.
Riik hakkab seaduslikult elatist taotlevale vanemale maksma 90 päeva ulatuses elatisabi. Elatisabi on riigi poolt makstav lühiajaline toetus lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust. Elatisabi makstakse vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist. Elatisabi ei maksta, kui vanem taotleb elatise suuruse muutmist.
Riik toetab elatise taotlejat elatisabiga 90 päeva ulatuses, päevamäär on 50 krooni. Elatisabi maksimaalne summa on 4500 krooni.
Arstide alampalk tõuseb võrreldes 2007. aastaga 20%.
Alates 1. jaanuarist 2008 on tervishoiuteenuste hindades ja riigieelarves arsti tunnipalga alammääraks planeeritud 112 krooni tunnis (arvestuslik kuu miinimumtasu ilma lisatasudeta on 18 816 krooni).
Kollektiivlepingu kohaselt on alates 1. jaanuarist 2008 tunnipalga alamäär:
1) õed ja ämmaemandad 60 krooni tunnis (arvestuslik kuu miinimumtasu ilma lisatasudeta on 10 080 krooni);
2) bioanalüütikud, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, radioloogiatehnikud 60 krooni tunnis (arvestuslik kuu miinimumtasu ilma lisatasudeta on 10 080 krooni);
3) hooldusõed, hooldajad, põetajad, sanitarid 33 krooni tunnis.
(arvestuslik kuu miinimumtasu ilma lisatasudeta on 5544 krooni).
Alates 1. jaanuarist 2008 on tervishoiuteenuste hindades ja riigieelarves arsti tunnipalga alammääraks planeeritud 112 krooni tunnis. Arsti arvestuslikuks kuu miinimumtasuks teeb see ilma lisatasudeta 18 816 krooni, arvestuslik keskmine palk on arstidel 24 500 krooni.
Jaanuarist jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades
Alates järgmise aasta 1. jaanuarist lisandub soodustuse protsendiga 50 soodusravimite loetellu neli, soodustuse protsendiga 75 üksteist ja soodustuse protsendiga 100 seitse ravimit. Piirhinnad muutuvad 13 ravimigrupis. Olulisemad muudatused on innovatiivse neeruvähi ravimi sorafeniibi (NEXAVAR) ja hulgiskleroosi ravimi glatirameeri (COPAXONE) kättesaadavuse võimaldamine patsientidele 100% soodustusega.
Muutub riiklik immuniseerimiskava. Olulised muudatused uues immuniseerimiskavas seisnevad kaasaegsemate vaktsiinide kasutusele võtmises. Samuti vaktsineeritakse täiskasvanud edaspidi vastavalt immuniseerimiskavale difteeria-teetanuse vastu. Igal täiskasvanul on õigus saada riigi kulul difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant korduvvaktsiini, samas ei ole paljud sellest võimalusest teadlikud.
Uues immuniseerimiskavas on suu kaudu manustatav ja nn elusviirusi sisaldav poliomüeliidi vastane vaktsiin asendatud süstitava inaktiveeritud polioviirusi sisaldava vaktsiiniga. Samuti on uues immuniseerimiskavas täisrakulist läkaköha komponenti sisaldavad liitvaktsiinid asendatud atsellulaarset läkaköha komponenti sisaldavate vaktsiinidega.
1. jaanuarist muutub arstlike surmateatiste täitmise kord
2007. aasta detsembris kinnitati arstliku surmateatise vormid ning nende täitmise kord (sotsiaalministri 13. dets. 2007. määrus nr 83 Arstliku surmateatise vorm ja täitmise kord), mis on ka Surma põhjuste registri alusdokument.
Üks tähtsamaid muudatusi arstliku surmateatise täitmisel on see, et täidetud arstliku surmateatise teine osa antakse surnu omastele. See jääb neile ainsaks dokumendiks, kus on kirjas surma põhjus. Alates 1. jaanuarist 2008 ei kanta eetilistel põhjustel perekonnaseisuasutuse väljastatavale surmatunnistustele enam andmeid surma põhjuse kohta.
Tervise Arengu Instituudis asutatakse 1. jaanuarist Surma põhjuste register. Registri eesmärk on koguda ja töödelda andmeid, et töötada välja riiklik sotsiaalpoliitika, hinnata rahvastiku koostist ja terviseseisundit ning planeerida sotsiaal- ja tervisevaldkonna ennetustegevusi.
1. jaanuarist jõustuvad Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele. Määrusega kehtestatakse nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele, nende ruumidele, ohutusele, basseiniveele ning teenuse osutamisele. Nõuded on mõeldud nii avalik-õiguslikele kui ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele, sealhulgas koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele. Määrusega kehtestatud nõuded ei kehti supelrandade rajatistele ja atraktsioonidele. Supelrandade kohta kehtestatakse järgmisel aastal uued nõuded vastavalt EL direktiivile.
Muudatused 2008. aasta jooksul:
Avanevad Euroopa Liidu uue eelarveperioodi struktuurivahendid. Sotsiaalministeerium suunab struktuuritoetused Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) inimeste tööalase konkurentsivõime tõstmisse ja tööelu kvaliteedi parandamisse ning Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) haiglate ja riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimisse.
ESFi toel viiakse ellu riiklikke programme, mis laiendavad aktiivsete tööturumeetmete pakkumist (näiteks erialane täiendkoolitus ja ümberõpe, tööpraktika), tõhustavad ja muudavad kättesaadavamaks töölesaamist toetavaid hoolekandetegevusi (näiteks lastele, vanuritele ja puuetega inimeste hooldusele suunatud teenused), parandavad tööelu kvaliteeti (tööõigusele ja töökeskkonnale suunatud tegevused) ning soodustavad tervislikke valikuid ja eluviise. Samuti saavad mittetulundusühendused, äriühingud ja kohalikud omavalitsused alates 2008. aasta teisest poolest sarnaselt struktuurivahendite eelmise perioodiga esitada avatud taotlusvoorude kaudu ESF toetuse saamiseks projekte tööturuga seonduvates valdkondades.
Esimese ESFist rahastatava programmi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine kinnitas sotsiaalminister juba 2007. aasta lõpus. Programmi hakkab ellu viima Tööturuamet. Programm võimaldab muuhulgas osutada kiiret abi koondatavatele ning reageerida suurkoondamistele, pakkuda karjäärinõustamist senisest laiemale sihtgrupile ehk vajadusel ka töötavatele inimestele või õppijatele, kes sooviksid kooli kõrvalt tööl käia. Muuhulgas jätkatakse aga ka näiteks ettevõtlustoetuse eraldamist töötutele, toetatakse keeleõpet ja erialakoolitust muukeelsetele töötutele.
Uuel eelarveperioodil korrastatakse jätkuvalt Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toel kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri. Järgnevatel aastatel on kavas ERFist toetada ka õendus- ja hooldusteenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri väljaarendamist.
1. aprillist 2008 jõustuvad riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, mis suurendavad pensioni baasosa osakaalu ja muudavad pensionide indekseerimise korda.
Kui praegu sõltub indeks 50% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise ja 50% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust, siis nüüd muudetakse iga-aastane pensionide indekseerimine rohkem sõltuvaks sotsiaalmaksu laekumisest. Edaspidi hakkab 80% indeksist sõltuma sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust ja vaid 20% tarbijahinnaindeksi kasvust. Teine suurem muudatus on see, et alates 2008. aastast korrutatakse indekseerimisel pensioni baasosa läbi suurema koefitsiendiga kui aastahinne. Pensioni baasosa suurendatakse indeksiga, mille kasvuosa on korrutatud lisaks läbi koefitsiendiga 1,1. Samal ajal suurendatakse aastahinnet indeksiga, mille kasvuosa on korrutatud läbi koefitsiendiga 0,9. Sellest tulenevalt suureneb edaspidi pensioni baasosa osakaal pensionivalemis.
1. septembrist viiakse ellu e-tervise projektid. Digilugu jõustub järk-järgult kuni aastani 2013.
1. oktoobrist hakatakse tööealistele puuetega inimestele toetust arvutama uutel alustel lisakulude põhjal on suurem toetus nendel, kelle puue toob kaasa suuremaid kulutusi puudest tingitud takistuste ületamiseks.
Uue seaduse järgi pikendatakse vanemahüvitise maksmist uutele taotlejatele ja neile vanematele, kellel vanemahüvitise saamise õigus tuleva aasta 1. jaanuari seisuga kestab.
Last hooldavale vanemale hüvitatakse 2007. aastal 455 päeva jooksul 100 protsenti eelmise kalendriaasta keskmisest töötasust. Hüvitise maksmise aega pikendatakse 2008. aastal 575 päevani.
Mittetöötava vanema puhul pikendatakse hüvitise maksmist 14 kuult 18 kuuni.
Pikemalt saavad hüvitist ka need vanemad, kelle hüvitise saamise õigus lõpeb pärast 1. septembrit 2007.
Töötaval isal on õigus saada kümme tööpäeva isapuhkust, siis kui ema on rasedus- ja sünnituspuhkusel või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Puhkuse eest hakkavad isad saama oma keskmist palka. Puhkuse eest makstakse isale tema keskmist palka, kuid mitte rohkem kui kolmekordset Eesti keskmist brutokuupalka.
Alates 2008. aasta 1. jaanuarist alaneb tulumaksumäär 21 protsendile, uueks maksuvaba tulu määraks saab 2250 krooni kuus, uus aasta toob ka täiendava maksuvaba tulu lapsevanemale ning FIE-ks registreeritud metsakinnistute omanikele.
Kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel kasutatakse väljamakse tegemise aastal ja kuus kehtivat maksumäära, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamakset tehakse. Näiteks kui jaanuaris 2008 makstakse välja detsembrikuu palk, siis rakendatakse tulumaksu kinnipidamisel jaanuaris 2008 kehtivat maksumäära (21%). Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis kasutatakse deklareeritaval aastal kehtinud maksumäära. Kui 2008. aastal esitatakse tuludeklaratsioon 2007. aasta eest ning selles rakendatakse 2007. aastal kehtinud maksuvaba tulu 2000 krooni aastas ja maksumäära 22%.
Kehtiva Tulumaksuseaduse kohaselt jätkub tulumaksu määra alanemine 2008. aastast kuni 2011. aastani, igal aastal 1% võrra. 2009. aastal on maksumäär 20%, 2010. aastal 19% ja 2011. aastast on maksumäär 18%. Residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu tõuseb 2008. aastast kuni 2011. aastani 3000 krooni võrra igal aastal.
Maksuhaldur tuletab juriidilistele isikutele meelde, et seoses tulumaksumäära alanemisega tuleb 2008. aastal tulumaksu arvutamiseks korrutada maksustatav summa 21/79-ga.
Eelmise aastaga võrreldes ei muutu töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse määrad. Seega on töötuskindlustusmakse määr tööandjale 0,3% ja kindlustatule 0,6%, kohustusliku kogumispensioniga liitunud isiku endapoolse panuse osa jätkuvalt 2% brutopalgast.
Last ülalpidav isik, tavaliselt lapsevanem, saab alates 2008. aasta tuludeklaratsioonist, mis esitatakse 2009. aasta kevadel, arvesse võtta täiendavat maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse (k.a) lapse kohta. Kui laps on ka ise tulu saanud, siis rakendub maksuvaba tulu määr lapse tulule ning lapsevanem saab arvesse võtta täiendavat maksuvaba tulu lapse tulu võrra vähem. Soodustust saab deklareerida vaid üks lapsevanem.
Lisaks FIE-ks registreeritud omatoodetud põllumajandussaaduste realiseerijatele saavad FIE-ks registreeritud metsakinnistute omanikud metsamaterjali müügist saadud tulust maksuvabana täiendavalt maha arvata kuni 45 000 krooni, mis arvestatakse samuti 2009. aastal esitatavate deklaratsioonide alusel. Täiendavat maksuvaba tulu saab arvesse võtta konkreetse tululiigi ulatuses. Metsamaterjaliks saab lugeda langetatud puud ja puutüve, samuti puutüve järkamisel saadud tüveosa.
Lugupidamisega
Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Peaspetsialist meediasuhete alal
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lehekülg 1429 / 1593
