Artiklid
Helve Toomla,
jurist
Tööandja väidab, et töölähetuses viibimisel üle ettenähtud tööajanormi töötamist ei peeta ületunnitööks. Kas see väide on tõene ja kas ei ole mingeid erandeid (ma ei pea silmas üldisi välistusi), mis kinnitaksid selle väite seaduslikkust?
Tööandja väide ei ole õige, lähetuses kehtib töötajale sama tööajanorm nagu tavalises töö tegemise asukohas. Üldjuhul on ületunnitöö lubatud poolte kokkuleppel, seda ka lähetuse ajal. Kui sellist kokkulepet ei ole, ei pea töötaja ka lähetuse ajal ületunnitööd tegema. Lepiti aga enne lähetust pikemas tööajas kokku, tuleb tööandjal üle normi töötatud aja eest maksta lisatasu, kui ei ole lepet hüvitada ületunnitöö vaba ajaga.
Kahel erandjuhul on töötaja siiski kohustatud ületunnitööd tegema, sh ka lähetuse ajal. Üle oma tööajanormi peab töötaja tööandja korraldusel töötama vääramatu jõu (nt loodusõnnetuse) korral, kui selline töö on ajutine ja tuleb teha viivitamata. Ka vahetustöötaja tööle ilmumata jäämise puhul, kui töös ei või tekkida vaheaega, on töötaja kohustatud teatama sellest töö-andjale ja jätkama tööd, kuid mitte kauem kui neli tundi.
Sihtasutus Õpilasmalev saatis sotsiaalministeeriumile läkituse, milles palub vaadata üle uue töölepinguseaduse eelnõu § 8 punkti 2 sisu ja sõnastuse. Selle seadusepunkti põhjal tohiks uue seaduse jõustumisel alaealiste tööaeg kesta maksimaalselt vaid pool koolivaheaega. See tähendaks kevadistel ja sügisestel koolivaheaegadel õpilasmaleva kadumist.
SA Õpilasmalev arvates takistab uus seadus malevate arengut ja võib põhjustada töökasvatusvaldkonna arengu pidurdumist. Samuti pole see kooskõlas noorte huvidega ning võib suurendada noorte illegaalset töötamist.
SA Õpilasmalev juhataja Eero Kiipli kinnitab, et Eestil ei ole mõtet juurutada punkte, mis oma sisult jäävad tegeliku elu arengule jalgu. Nimetatud punktid võivad põhjustada töökasvatusvaldkonna arengu pidurdumist. Teema vajab seda enam tähelepanu, et noored töötud on Euroopas kõige kiiremini kasvav töötute rühm.
Õpilasmalev on 1318-aastastele noortele mõeldud erisuunitlusega programm, mille sisuks on töökasvatus ning sotsiaalse kompetentsi kujundamine. Möödunud aastal osales õpilasmaleva rühmades üle Eesti 6000 noort. Maleva 40-aastase ajaloo jooksul on selles kaasa löönud iga neljas eestlane.
Katrin Sarap
Labour Consulting OÜ jurist
Mida tähendab töölepingu lõpetamine paragrahvi 71 alusel? Missugusel tingimusel seda rakendada saab?
Töölepingu seaduse N 71 sätestab alused töölepingu lõpetamiseks ehk millistel alustel tööleping võib lõppeda.
Nimetatud paragrahv iseenesest ei saa olla ühegi töölepingu lõpetamise aluseks.
Ille Grün-Ots
Lapse teenitud tulu tuleb vanemal oma tuludeklaratsiooni kirja panna.
Elu nagu hernes meil ju nüüd üks rahateenija juures, muigas 11-aastase Mia Briti ema, kui tüdruk sai esimese omateenitud raha kätte. Tõsi, ühele ajakirjale kirjutatud loo honorari miskipärast tüdruku pangaarvele ei makstud, kuigi piigal on see juba õige ammu olemas. Raha kanti ema arvele eks pärast ise õiendate. Miks on nii lihtsam, ei saanudki ema aru.
Kehtiv töölepinguseadus ei näe ette alla 13-aastase töötamist ehk temaga töölepingu sõlmimist. Samal ajal on tegelikkuses vaja ka alla 13-aastaseid tööle rakendada, eelkõige reklaami-, kultuuri- ja loomingulises tegevuses. Tsiviilseadustiku üldosa seadus annab võimaluse sõlmida lastega võlaõiguslik leping ehk teha tehinguid ka piiratud teovõimega isikutega (alaealistega). Seda siiski seadusliku esindaja eelneval või tagantjärele antud nõusolekul (heakskiidul), ütleb tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam. Honorari loomingulise tegevuse eest võib aga maksta ilma mingi kirjaliku lepinguta.
Üks konks veel
Üks konks on kõigi nende esinemistega küll veel. Tihtipeale kestavad kontserdid-etendused või muud esinemised hilisõhtuni. Seadus aga ütleb, et üldjuhul ei või alaealised tööd teha õhtusel ja öisel ajal (kella 2206). Siiski täpsustab seadus: neid võib rakendada tööle ainult juhul, kui alaealine osaleb etendusasutuse loomingulises tegevuses ja töö-andjal on selleks tööinspektori luba. Öötööle võib neid sellisel juhul rakendada kuni kella 23-ni. Noorematest kui 13-aastastest ei kõnele seadus aga üldse midagi. Kuuldavasti kavatsetakse seadusemuudatusega ka nooremate laste töötamine kuidagipidi seadustada.
Kohe jõuab kätte tulude deklareerimise aeg. Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo selgitab: Kui laps on saanud tulu, näiteks käinud suvel tööl, siis peab vanem oma tuludeklaratsiooni mahaarvamiste osas laste täiendava maksuvaba tulu tabelis näitama lapse tulu. Seda ka siis, kui lapse tulu on alla maksuvaba tulu. Selle võrra on lapsevanema maksusoodustus väiksem.
Aasta pärast tulusid deklareerides saab last ülal pidav isik, tavaliselt lapsevanem, arvesse võtta täiendavat maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse (k.a) lapse kohta. Soodustust saab deklareerida vaid üks lapsevanem, selgitab Kindsigo.
Laps võib aga end registreerida vanema kaasabil füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE-ks). Selle ettevõtlusvormi puhul on hea asi see, et tuludest saate maha arvata kõikvõimalikud kulud, ka näiteks lapse esinemiseks mõeldud kos-tüümide hinna jne. Alaealine vormistatakse FIE-ks vanema kirjaliku nõusoleku alusel.
FIE-ks registreerimisel ei ole vanuselist alampiiri. Kui laps on FIE-ks registreeritud, teeb ta deklaratsiooni enda nimel, selle allkirjastab lapsevanem.
Tööd, mida lapsed tohivad teha
1314-aastasel alaealisel ja 1516-aastasel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha järgmisi kergeid töid:
põllumajandustööd, näiteks aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine, korjamine, puhastamine, pakkimine;
tööstusettevõttes tehtavad lihtsamad abitööd;
kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd;
toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks laudade katmine, nõude koristamine või pesemine, majutusruumide koristamine;
käsitöö, näiteks suveniiride või muu sellise valmistamine või müük;
kontoritööd, näiteks töötamine asjaajajana, käskjalana;
puhastus- või koristustööd;
kultuuri, spordi või reklaamiga seotud tööd, näiteks osalemine etendusasutuse töös loomingulise töötajana, töö modelliagentuuris, töö siseturismiga seotud üritustel, väikese-mõõduliste ja odavate kaupade müümine, reklaamnäidiste või reklaam-trükiste jagamine jne.
Merike Lees
Palju poleemikat tekitanud töölepinguseaduse eelnõu lähema pooleteise aasta jooksul praktikute tööd ei mõjuta, küll aga saavad nad esitada oma ettepanekuid eelnõu täiendamiseks.
Personalitöötajad peavad seni, kuni seadust pole muudetud, juhinduma kehtivast seadusest ja personaliarvestust selle järgi pidama, ütles Heli Raidve Tööõigusabi jurist ja juhataja Heli Raidve.
See tähendab, et jätkuvalt tuleb vormistada tööjõuturule sisenejatele tööraamatuid ja neid pidada, teha kirjalikke töölepinguid, viia kõik tööandja andmete muutused kui olulised töölepingu tingimused lepingusse ja võtta töötajalt lepingule allkiri.
Tööinspektsioon kontrollib
Sama kinnitas ka tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam. "Tööraamat on seaduse järgi kehtiv dokument ja öelda, et seda poleks vaja enam pidada või sellesse kandeid teha, oleks ennatlik ega tuleneks seadusest," märkis ta.
Sama töösisekorraeeskirjadega: kehtiv seadus nõuab nende koostamist ja kooskõlastamist tööinspektsioonis. Sisekorraeeskirja muutmisega venitamine ei ole Siitami sõnul asjakohane. "Tööandjatel puudub seaduslik alus hakata eelnõu sätteid ellu rakendama," kinnitas Siitam. "Tööinspektor seda igal juhul ei aktsepteeri ja nõuab kehtiva seaduse täitmist."
Heli Raidve soovitas, et kui tööandja kaalub hetkel sisekorraeeskirjade muutmist, kuid otsest hädavajadust pole, siis võiks paariks kuuks aja maha võtta ja vaadata, millised arengud toimuma hakkavad.
Ehkki uus eelnõu lubab suulises vormis lepingut sõlmida, peaks tööandja Heli Raidve hinnangul olema palju rohkem huvitatud, et leping oleks kirjalik - vastasel juhul ei ole tal võimalik tõendada, mis oleks töölepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus. Samuti on tööandjale oluline, et palk oleks kirjalikult fikseeritud, sest vastasel korral loetakse palgaks selle piirkonna samaväärse töö tegijate tavapärane palk.
Suulised lepingud vana asi
"Juba 2002. aastast - seega juba viis aastat - võivad igasugused muud teenuste osutamise lepingud, näiteks töövõtuleping ja käsundusleping, olla suulised," märkis Raidve. Samas näitab praktika, et need sõlmitakse ikkagi 90% kirjalikult. "Arvan, et ka juhul, kui eelnõu praegusel kujul vastu võetaks, sõlmitakse ikkagi ka edaspidi valdavalt praegusele lepingule sarnanevaid kirjalikke töölepinguid," prognoosis Raidve.
Kõik, kes tahavad seaduseelnõu kohta sõna sekka öelda, saavad esitada oma argumenteeritud ettepanekud osalusveebis 4. veebruariks. Kes seda teha ei viitsi, võtku paariks kuuks aeg maha ja jälgigu rahulikult toimuvat, arvas Raidve.
Üks küsimus: Kas plaanite esitada eelnõule oma ettepanekuid?
Liina Oks, Sampo panga personalidirektor
Osalesin PARE (personalitöö arendamise ühingu) juhatuse liikmena sotsiaalministeeriumi kokkukutsutud töötoas, kus me arutasime töö- ja puhkeajaseaduse sätteid. Vaatasime, kuidas võiks mõlema poole jaoks sobivalt ja paindlikult lahendada pikkade vahetuste teema. Arutelu tulemustest edastati ka kokkuvõte. Kuna uue eelnõu läbitöötamiseks on vaja aega ja süvenemist, siis jaanuari lõpu seisuga ei ole plaanis ettepanekuid teha. Samas on hea meel, et diskussioon TL seaduse teemal on aktiivselt alanud.
Kristi Mikiver, OÜ Expert2Expert juhatuse liige
Soovitan arvukate emotsionaalsete ajaleheartiklite asemel tutvuda seaduse eelnõu seletuskirjaga. Kui seaduse teksti lugemine ja sellest arusaamine võib paljudele olla ülejõu käiv ülesanne, siis seletuskiri seletab kavandatavad muudatused 85 leheküljel kenasti lahti. Sisuline diskussioon niivõrd olulise seaduse üle on igati vajalik. Ka meie praktikutena kaalume omapoolsete ettepanekute esitamist, mis puudutavad eelkõige tükitöö tasustamist ning renditöö puhul tööandja juhtimisele ja kontrollimisele allumist.
Tasub teada
* Olulisemad muutused personalitöötajale Formaalseid rikkumisi ei saa tuua lepingu lõpetamise põhjuseks. Tööandja peab tõendama, et töötaja hilinemine on nii mõjuv põhjus, et töösuhe üles öelda.
* Kehtiv seadus lubab viia töötaja aastas kolmeks kuuks osalisele tööajale või kehtestada kolmeks kuuks osaliselt tasustatava puhkuse (maksma peab 60% miinimumpalgast).
* Eelnõu kohaselt peab maksma mõistlikku tasu, kuid mitte vähem miinimumpalgast, seega on eelnõu ka kõige halvemal juhul 40% soodsam kui praegune seadus.
* Eelnõu järgi ei pea tööleping olema kirjalik, kuid tööandja huvides on sõlmida see kirjalikult (lepingu lõpetamise põhjused tulevad sealt).
* Tähtajalise lepingu puhul muutub oluliseks töö tähtajaline sisu ja iseloom.
* Puhkuste arvutamine muutub tööaastapõhiselt kalendriaasta põhiseks.
* Kui tööandja töötajale palga maksmisega hilineb, võib töötaja töötamisest keelduda.
* Konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohustus muutub töötajale soodsamaks.
Allikas: Heli Raidve, töölepinguseaduse eelnõu
Lehekülg 1431 / 1600
