Articles

Published: 18 December 2008

• Postimees
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Kai Kalamees
Kaire Uusen

Uus töölepingu seadus ühe käega võtab ja teisega annab pisut juurde – kui töötajast saab lahti 15 päevaga, siis koondatu lohutuseks on veidi suurem töötuskindlustushüvitis.

Igatahes on nüüd kindel, et tööpuuduse kiire kasvu laineharjal jõustub järgmisel suvel seadus, millest sadadel tuhandetel tuleviku ees ebakindlust tundvatel Eesti inimestel on nii võita kui ka kaotada.

Kultuuritöötaja Eve Lõhmus tunnistas, et töötajaile on positiivne uudis töötuskindlustushüvitise suurenemine, samuti selle laienemine ka neile, kes lõpetavad töösuhte omal algatusel. Kuid vähem rõõmustab see, et koondamisest etteteatamise aeg lüheneb ja õhtul töötamise eest lisatasu enam ei maksta.

«Näiteks õpetajate tööpäev lõpeb kella 21 paiku,» tõi Lõhmus näite. See tähendab, et palk jääb uue seaduse jõustudes nende töötundide arvelt väiksemaks. Ühtlasi nentis Lõhmus, et kui koondamishüvitis väheneb, võiks vähemalt etteteatamisaeg olla siiski pikem kui 15 päeva.

Valuraha töötukassast

Nii on selge, et eile riigikogu liikmete poolt 54 poolthäälega kinnitatud uus seadus kergendab 1. juulil 2009 jõustudes märkimisväärselt ettevõtjate elu, kes saavad töötajaid praegusest märksa lihtsamalt ja valutumalt lahti lasta.

Kui praegu tuleb tööandjal maksta inimesele sõltuvalt tema tööstaažist kas nelja, kolme või kahe kuupalga suurust koondamishüvitist, siis poole aasta pärast saab reegliks vaid ühe keskmise kuupalga suurune hüvitis.

Tunduvalt suurenevad aga töötukassa kohustused töö kaotanud inimeste ees: 100 esimesel töötuse päeval makstav hüvitis pole enam pool, vaid 70 protsenti varasemast palgast.

See on riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul suur abi paljudele töövõtjatele. «Sest ärge unustage, et inimestel on laenud kaelas ja kui inimene jääb töötuks, võib ta äkki kõigest ilma jääda,» tunnistas Pikhof.

Lisaks maksab töötukassa valuraha märksa suuremale ringile inimestele. Alates 1. juulist tekib õigus hüvitisele ka neil, kes on lahkunud töölt omal soovil või poolte kokkuleppel.

Uued «iselahkujad»

Sotsiaaldemokraat Pikhofi sõnul on sellised juhtumid sageli sundkäik, mitte inimeste vaba tahe. Võib eeldada, et tuleval suvel kasvab hüppeliselt «ise lahkunud» inimeste arv, kellel tuleb uut tööd otsida.

Reformierakondlasest riigikogu liige Tõnis Kõiv ütles seaduse vastuvõtmisel, et ettevõtjail on nüüd paremad võimalused tööd nii ümber korraldada, et kogu firma ei pankrotistuks.

«Kui ikka kümme protsenti tööjõust tuleb koondada, et ülejäänud 90 protsenti oma töö säilitaks, siis tuleb seda ka teha,» rõhutas Kõiv. «Paindlikumad suhted ja töötukassa tugi jätab ellu paljud väikeettevõtted. Töökohad säilivad ja kergemini luuakse uusi.»

Eelmisel nädalal tõdes aga mitu ettevõtjat Postimehele, et uus seadus ei pane neid sugugi meelsamini uusi töötajaid värbama.

Mis muutub?

Koondamisest etteteatamine

Kehtiv seadus
• Etteteatamisaeg 2–4 kuud

Uus seadus
• Etteteatamisaeg 15 päeva – 3 kuud
• Tööstaaž alla aasta – 15 kalendripäeva
• 1–5 aastat – 30 kalendripäeva
• 5–10 aastat – 60 kalendripäeva
• Üle 10 aasta – 90 kalendripäeva

Koondamishüvitis

Kehtiv seadus
• Hüvitis 2–4 kuu palk

Uus seadus
• Hüvitis 1–3 kuu palk
• Tööstaaž alla 5 aasta – 1 kuu töötasu
• 5–10 aastat – 2 kuu töötasu, millest 1 kuu katab töötukassa
• Üle 10-aasta – 3 kuu töötasu, millest 2 kuud katab töötukassa

Lisatasude maksmine

Kehtiv seadus
• Lisatasu töö eest õhtusel ajal (kella 18st kuni 22ni) vähemalt 10% ja öösel (kella 22st kuni 6ni) 20% töötaja tunnipalga määrast
• Puhkepäeval töötamisel lisatasu 50%

Uus seadus
• Õhtusel ajal töötamisel lisatasu ei saa
• Öösel töötamisel lisatasu 25%, kui lepingus ei ole ette nähtud ööajal töötamist
• Puhkepäeval töötamisel ei saa enam lisatasu

Töötuskindlustushüvitis

Kehtiv seadus
• Koondamisel töötuskindlustushüvitis esimesed 100 päeva 50% palgast, ülejäänud 9 kuud 40%

Uus seadus
• Koondamisel hüvitis esimesed 100 päeva 70% palgast, 101. kuni 360. päevani 50%
• Poolte kokkuleppel või omal soovil lahkunud töötajal on hüvitis 40%
• Õigus hüvitisele tekib siis, kui viimase viie aasta jooksul on töötaja eest tehtud vähemalt 4 aasta jagu sissemakseid töötuskindlustusfondi

Töötu abiraha

Kehtiv seadus
• Praegu 1000 krooni

Uus seadus
• Töötutoetus suureneb, alates 1. jaanuarist 2010 on see pool alampalgast
Allikas: PM

Published: 17 December 2008

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Merle Muda
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent,
Gaabriel Tavits
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent

Uus töö­le­pin­gu­sea­du­se eelnõu ei too kind­lust töö­ta­ja­le ega tö­öand­ja­le. Kin­del on vaid, et see va­jab põh-ja­lik­ku ümber­te­ge­mist ega hak­ka prae­gu­sel ku­jul toi­mi­ma.

Mi­da tä­hen­dab eelnõu töö­ta­ja­le? Muu­tu­vad näi­teks töö­ta­ja ta­ga­ti­sed koon­da­mi­se kor­ral. Kui prae­gu­se sea­du­se ko­ha­selt peab tö­öand­ja töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­sest sõltu­valt staažist kaks–ne­li kuud et­te tea­ta­ma, siis eelnõus lühe­neb see aeg 15–90 ka­lend­rip­äe­va­ni.

Kui prae­gu tu­leb koon­da­tud töö­ta­ja­le maks­ta hüvi­tist ka­he–nel­ja kuu pal­ga ula­tu­ses, siis edas­pi­di ka­ha­neks see ühe­le kuu­le. Tõsi, koon­da­tul on sõltu­valt töös­taaÏist õigus saa­da ka töö­tu­kas­sast ühe–ka­he kuu ta­su ula­tu­ses kind­lus­tushüvi­tist.

Veel üks muu­da­tus: prae­gu­se sea­du­se jär­gi saab töö­le­pin­gus kok­ku le­pi­tud pal­ga suu­rust muu­ta ai­nult töö­ta­ja ja tö­öand­ja kok­ku­lep­pel. Uus eelnõu an­nab aga tö­öand­ja­le võima­lu­se töö­ta­ja töö­ta­su ühe­pool­set vä­hen­da­da ja alan­da­da, üld­ju­hul ku­ni pal­ga alammää­ra­ni. Töö­ta­su vä­hen­da­mi­ne on seo­tud tö­öan­d­ja ma­jan­dus­li­ku olu­kor­ra­ga ehk näi­teks juh­tu­mi­ga, kui tö­öand­ja äri­part­ne­rid ütle­vad tel­li­mu­sed üles. Ta­su alan­da­mi­ne tu­leb kõne al­la ju­hul, kui töö­ta­ja ri­kub mõnd ju­hist töö tu­le­mu­se ehk nt töö te­ge­mi­seks an­tud täh­ta­ja koh­ta.

Jah, eelnõus on mõnda­gi po­si­tiiv­set, näi­teks si­sal­dab see prae­gu puu­du­lik­ku töö­ta­ja kon­ku­rent­si­kee­lu ja kon­fi­dent­siaal­sus­ko­hus­tu­se ning va­ra­li­se vas­tu­tu­se re­gu­lat­sioo­ni. Üht­la­si kao­tab see õigus­ta­tult töö­raa­ma­tu pi­da­mi­se nõude ja jäi­gad vor­minõuded töö­le­pin­gu lõppe­mi­sel.

Eelnõu koos­ta­mi­se alu­seks on tur­va­li­se paind­lik­ku­se põhi-mõte: tö­öand­jal on liht­sam töö­ta­jat töö­le võtta ja te­ma töö­le­pin­gut lõpe­ta­da ning töö­tuks jää­mi­se kor­ral ta­gab töö­ta­ja­le kait­se riik töö­tus­kind­lus­tu­se va­hen­di­te kau­du.

Pa­ra­ku on eelnõus hul­ga­li­selt küsi­ta­vu­si ja eba­sel­gust. Tun­dub, et mit­me­te sä­te­te pu­hul ei ole lä­bi mõel­dud, kui­das need te­ge­lik­ku­ses toi­mi­ma hak­ka­vad. Re­gu­lat­sioon on mit­me­ti mõis­te­tav ja töö­le­pin­gu poo­led on sun­ni­tud pöör­du­ma töö­vaid­lus­ko­mis­jo­ni või koh­tus­se. Kuid riik ei to­hi suu­na­ta töö­le­pin­gu poo­li vaid­le­ma.

Suuline või kirjalik?

Eelnõust ei saa näi­teks aru, mil­li­ses vor­mis – kas suu­li­ses või kir­ja­li­kus – tu­leb töö­le­ping sõlmi­da. Töö­le­ping tu­leb sõlmi­da küll kir­ja­li­kult, kuid üht­la­si an­tak­se tö­öand­ja­le võima­lus tea­vi­ta­da töö­ta­jat töö­le­pin­gu tin­gi­mus­test ühe­pool­selt. Eelnõust võib väl­ja lu­ge­da, et töö­le­pin­gu sõlmi­mi­seks pii­sab, kui tö­öand­ja esi­tab töö­ta­ja­le ühe­pool­selt do­ku­men­di, kus on kir­jas le­pin­gu tin­gi­mu­sed. Jääb se­ga­seks, mis tä­hen­dus on sel ju­hul töö­le­pin­gu kir­ja­li­kul vor­mis­ta­mi­sel ja kui­das peab töö­ta­ja töö­levõtmi­ne te­ge­lik­ku­ses väl­ja nä­ge­ma.

Prob­le­maa­ti­li­ne on ka tö­öand­ja al­ga­tu­sel töö­le­pin­gu üles-ütle­mi­se re­gu­lat­sioon, kui töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­se põhju­seks on töö­ta­ja mit­te­vas­ta­vus või le­pin­gu­rik­ku­mi­ne.

Eri­ne­valt prae­gu keh­ti­vast sea­du­sest peab tö­öand­ja en­ne le­pin­gu ülesütle­mist töö­ta­jat hoia­ta­ma (et töö­ta­ja käi­tu­mi­ne on tö­öand­ja sil­mis tau­ni­tav), sa­mu­ti teist tööd pak­ku­ma, sealhulgas va­ja­du­se kor­ral kor­ral­da­ma ümberõppe, ning töö­ta­ja­le töö­le­pin­gu ülesütle­mi­sest 15–90 ka­lend­rip­äe­va et­te tea­ta­ma. Kuid se­da ai­nult ju­hul, kui see on „kõiki as­jao­lu­sid ar­ves­ta­des mõist­li­k”.

Te­ge­li­kult on tö­öand­ja sel­lis­te ko­hus­tus­te­ga koor­ma­mi­ne mõist­lik vaid ha­ru­har­va. Miks peaks tö­öand­ja töö­ta­jat, kes tal­le kah­ju te­ki­tab, le­pin­gu lõpe­ta­mi­sest et­te hoia­ta­ma, enne tööle-pingu lõpetamist teist tööd pak­ku­ma ja kui see po­le võima­lik, siis se­da­sa­ma ini­mest koo­li­ta­ma? Nii­su­gu­ne re­gu­lat­sioon põhjus­tab tar­be­tuid vaid­lu­si, sest töö­ta­jad ja tö­öand­jad saa­vad eri­ne­valt aru sel­lest, mi­da saab pi­da­da ühel või tei­sel ju­hul mõist­li­kuks. Prob­lee­me on ka töö- ja puh­kea­ja re­gu­lat­sioo­nis. Näi­teks vä­lis­tab eelnõu põhjen­da­ma­tult töö­ta­ja iga­su­gu­se töö­le­ra­ken­da­mi­se rii­gi-pühal ja lu­bab ko­hal­da­ta val­veae­ga kõigi töö­ta­ja­te suh­tes. Need on vaid üksi­kud näi­ted puu­dus­test. Sa­mu­ti ei vas­ta mit­med punk­tid EL-i õigu­se nor­mi­de­le – nt lap­si kas­va­ta­va­te isi­ku­te sei­sun­dit puu­du­ta­va­te reeg­li­te osas.

Published: 18 December 2008

• Eesti Tööandjate Keskliit
• TULUMAKSUSEADUS

Austatud ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga!

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu ei pea võimalikuks toetada Teie ettepanekut tõsta riikliku kuupalga alammäära alates 1. jaanuarist 2009. Lähtume seejuures Teie enda poolt välja öeldud alampalga kujunemise põhimõtetest.

Eesti Ametiühingute Keskliit on alampalga läbirääkimistel eelnevatel aastatel rõhutanud põhimõtet, et

1. „... majanduskasvu viljad peavad jõudma kõigi töötajateni, sh alampalga saajateni.” 2008. aastal tõstsime alampalka 21%, kuigi prognoositav majanduslangus ulatub tänavu –3%-ni.
2. „... alampalga kasv ei tohi maha jääda keskmise palga kasvust.” Isegi juhul, kui keskmise palga kasv peaks ulatuma 15%-ni, jääb see käesoleval aastal toimunud alampalga tõusust maha u 6 protsendipunkti võrra. Alampalga kasv on seega olnud oluliselt kiirem, kui keskmise palga kasv – seda eriti erasektoris, kus palgakasv käesoleval aastal ei ületa 10% taset.
3. „... alampalga suhe keskmisesse palka peab paranema”. 2007. aastal moodustas alampalk keskmisest palgast 33%. Käesoleva aasta III kvartalis moodustas alampalk keskmisest palgast 35% ja selle tõusu prognoosime ka edaspidi.

Oleme jätkuvalt seisukohal, et alampalga kasv peab käima käsikäes tööviljakuse ja keskmise palga kasvuga. Eesti majanduse 2009. aasta arenguid ennustades eeldame, et alampalga suhe keskmisesse palka paraneb ka tingimustes, kus kokkulepitud alampalga määr järgmisel aastal ei tõuse. 2009. aastal prognoosime keskmise palga alanemist 5–10% võrra ning alampalga ja keskmise palga suhte paranemist u 38%-ni.

Aluse selliseks väiteks annavad:

* 2009. aasta riigieelarves ette nähtud avaliku sektori personalikulude külmutamine käesoleva aasta tasemel (st avaliku sektori mõju keskmise palga dünaamikale saab olema minimaalne);
* ettevõtete töötasufondide oluline kahanemine põhipalkade külmutamisel 2008. aasta tasemel ning kokkulepitud tulemus- ja lisatasude (u 25% töötasufondidest) olulisest vähenemisest 2009. aastal võrreldes tänavuse tasemega.

Põhjused, miks alampalga tõstmine 1. jaanuarist 2009 on meie hinnangul välistatud, tulenevad kiiresti halvenenud majanduskeskkonnast. Enamikule autoriteetsetele majandusprognoosidele tuginedes leiame, et globaalset majandust haaranud finantskriis areneb 2009. aasta keskpaigaks välja majanduskriisiks, mille ulatust ja kestust on eelnevate ning palju tagasihoidlikumate majandussurutise näidete varal raske ette ennustada.

Palkade (sh alampalga) tõstmine sellises olukorras on vastutustundetu samm, mis vastupidiselt soovitule vähendab tööhõivet veelgi ning viib eeskätt eksportivate ettevõtete pankrottideni või siis langetab kiiresti pikemaks ajaks nende konkurentsivõimet.

Eeltoodust lähtudes teeb tööandjate keskliit ettepaneku jätkata alampalga muutmise läbirääkimisi pärast seda, kui on teatavaks saanud 2009. aasta I kvartali tööhõive ja keskmise palga statistilised näitajad. Seniks oleme jätkuvalt avatud dialoogile ja kutsume ametiühingute keskliitu üles igakülgsele tegevusele, mis aitaks leevendada eesootava majanduslanguse mõjusid ning kestust ja aitaks majanduse taas uuele tõusule.

Lugupidamisega,

Enn Veskimägi
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees
18. detsember 2008

Published: 17 December 2008

• Põhjarannik
• TÖÖLEPINGU SEADUS

NIINA VOROPAJEVA

Haigekassasse tuleb üha sagedamini tööandjatelt palveid kontrollida, kas töötaja on haiguslehel põhjusega.

Praegu võib kahtluseuss veel rohkem hinge pugeda, kui enne võimalikku koondamist või osaliselt tasustatavale puhkusele saatmist jääb inimene äkitselt haigeks.

Haigekassa Viru osakonna juhataja Andrei Saitšuk kinnitab, et tööandjate pöördumisel tehakse haiguslehtede kontroll, millest nähtub, et 98 protsenti meditsiinidokumente on korrektselt vormistatud, ülejäänu oleneb juba arsti ja patsiendi isiklikest suhetest. "Võib kahtlustada, et teinekord on haiguslehte üsna lihtne saada ning keegi võib seda kuritarvitada, kuid tõestuseta ei saa seda väita," märkis Saitšuk.

Haigekassa andmeil on 2008. aasta üheksa kuuga haiguslehtede arv Eestis möödunud aasta sama ajaga võrreldes vähenenud 4 protsenti.

Kuid tööandjad pööravad tähelepanu sellele, et oktoobri ja novembri andmeid - just nendel kuudel suurenes ettevõtete arv, kes taotlesid osaliselt tasustatavat puhkust või tööaja vähendamist - haiguslehtede kohta veel ei ole. Pole teada ka Ida-Virumaa statistika, kuna piirkondade kaupa seda ei tehta.

Haigusleht on kasulik

"Kui ettevõte läheb üle lühendatud tööpäevale, siis mõistagi on töötajal sellisel ajal kasulikum haiguslehel olla," ütles Kohtla-Järve õmblusfirma TTK Grupp juht Enn Koger. "Me töötame praegu täisajaga, kuid taotlesime siiski lühendatud tööaega ning saime selleks ka loa. Pole teada, kuidas käituvad inimesed siis, kui peab töötama osalise tööajaga."

Enn Koger mainis, et varemgi on olnud juhuseid, kui inimesele ei meeldi töö ega selle eest saadav palk ning ta üritab haiguslehele minna. Koger arvab, et töövõimetusleht antakse liiga kergelt: kes tahab, see haiguslehe ka saab.

Paljud firmad esialgu ei kurda

Akustilisi süsteeme tootev Jõhvi firma Audes töötab praegu lühendatud tööajaga ning see jääb nii ka jaanuaris. See tähendab, et inimesed kaotavad kuni 25 protsenti palgast. Ettevõtte peainseneri Aleksei Rõbalkini sõnul pole seni olnud märgata, et keegi püüaks haiguslehele minna. Kuid enamik siinseid töötajaid on naised, kes on meestest sagedamini haiguslehel, näiteks lastega.

Sillamäe ASis Norwes Metall töötavad peamiselt mehed. Ettevõtte kaadriosakonna juhataja Ljubov Anufrijeva ütles, et varem tuli ette kuritarvitamist haiguslehele minekuga, näiteks tahtis inimene oma tööluusi varjata. "Me jälgisime seda pingsalt ning nüüd seda probleemi enam pole, inimesed mõistavad, et on tarvis raha teenida, kuni tellimusi tuleb, sest pole teada, mis edasi saab," märkis Ljubov Anufrijeva. "Tahtsime juba 15. detsembrist minna üle lühendatud tööpäevale, kuid esialgu töötame täispäeva, loodetavasti peame ka jaanuaris vastu, mis aga edasi saama hakkab, pole teada."