Articles
Mis on firma siseinfo? Kas selle liikumist firma sees ja avaldamist väljapoole firmat reguleerib mõni seadusesäte? Kas töövõtja töölepingus võib olla n-ö vaikimise nõue? Kas selle eest võib töötajale tasu maksta?
Niina Siitam
tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja
Siseinfo mõistet töösuhete õigusaktid ei anna. Küll aga võib siseinfo all mõista firma konfidentsiaalset teavet, mille avaldamine kolmandatele isikutele võib kahjustada tööandja majanduslikke huve.
Seadus paneb töötajale kohustuse mitte avaldada tööandja äri- ja tootmissaladust, kui pooled on töölepingus selles kokku leppinud.
Kohustuse hoidmise realiseerimiseks tuleb tööandjal kindlaks määrata, millise teabe osas kehtib töötajal teabe hoidmise kohustus.
Kuigi seadus ei pane tööandjale kohustust maksta töötajale kohustuse hoidmise eest lisatasu, võidakse töölepingus selles kokku leppida. Lisatasu maksmine on ka praktikas üsna laialt levinud.
Katre Pilvinski
Ametiühingud peavad uue töölepinguseaduse eelnõus suurimaks võiduks kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu muudatust.
Eesti Ametiühingute Keskliidu juristi Tiia E. Tammelehe sõnul pole praegu töötajal võimalik kollektiivse materiaalse vastutuse lepingut mitte alla kirjutada. "Kehtiva õiguse järgi võetakse vara kadumise korral kõigil automaatselt summa palgast maha," sõnas jurist ja lisas, et see on nõukogudeaegne pärand, kusagil mujal Euroopas pole sellist seadust.
Uue eelnõu järgi võivad tööandja ja töötaja kokku leppida varalise vastutuse kokkuleppe. "Selles eelnõus on selged piirid. See on kindlasti kirjalik - ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt kokku lepitud. Töötaja peab teadma selgelt oma vastutust," rääkis Tammeleht.
Kauplustega on teine lugu
Juristi sõnul ei kehti see näiteks kaupluses, kus kliendid ja ka tööandja ise pääsevad varadele ligi.
"Kui ühel töötajal on lao võti, siis võib varalises vastutuses kokku leppida ning kokku tuleb leppida vastutuse ülempiir. Töötaja peab tööandjale maksma hüvitist selle vastutuse eest, tööandja ei saa minna palga kallale. Kui pole vastutuse eest eritasu, siis on kokkulepe tühine," rääkis ta.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga pole töölepinguseaduse eelnõuga väga rahul, kuna nii lühikese aja jooksul polnud võimalik kõiki teemasid põhjalikult käsitleda. Siiski on see Taliga sõnul kahest halvast variandist parim.
Taliga märkis, et tööandjate, sealhulgas väikeettevõtjate, seaduskuulekus ei pruugi paraneda. "Ilmselt peavad töötajad oma õiguste kaitsmiseks aktiivsemalt pöörduma töövaidlusorganisse," lisas ta.
2 miljonit selgitustööks
Ametiühingute keskliit on suuremaks kaebuste hulgaks valmis, ütles Taliga ja lisas, et neil on 2 miljonit krooni selgitustöö tegemiseks.
Eelnõu läbirääkimiste tagamaadest rääkis Taliga, et rõhuti töölepingu paindlikkusele, näiteks et koondamise korral suudaks inimene kiiremini ja valutult liikuda ühelt kohalt teisele. Uue eelnõu järgi peab tööandaja andma koondatavale võimaluse töövestlustel käia ning samal ajal peab ta palga säilitama - seni seda õigust polnud.
Taliga tunnistas, et läbirääkimised, mis puudutasid koondamist ja hüvitisi, nõudsid kõige rohkem aega ning kompromissid tulid raskelt.
Kadri Ibrus
Vastutuse kandmise eest peab tööandja hakkama töötajale igakuist hüvitist maksma.
Eile õhtul avalikustatud uus töölepinguseaduse eelnõu ei lase enam tööandjatel rakendada töötajatele kollektiivse materiaalse vastutuse kandmist.
Kui siiani võisid näiteks kaupluste juhid kasseerida kõigi müüjate palgast sisse tekkinud miinuseid, siis uus töölepinguseadus seda enam teha ei luba. Praktikas näeme, et tööandjad on väga huvitatud selle töötajatele peale panemisest. Eriti kaubandustöötajatele surutakse seda peale, märkis Eesti ametiühingute keskliidu õigussekretär Tiia E. Tammeleht, kes peab selle tava kaotamist üheks oluliseks ametiühingute võiduks töölepinguseaduse läbirääkimistel. Tööandjal ei ole enam õigust minna töötaja palga kallale, teatas ta.
Alati võib kohtusse minna
Uue eelnõu kohaselt on aga tööandjal võimalik teha iga töötajaga, kelle töö hulka kuulub mingi vara eest vastutamine, eraldi leping varalise vastutuse kokkulepe. Kõik vastutuse tingimused pannakse seal täpselt paika. Kokkulepe peab olema kirjalik, vastutus peab olema ruumiliselt ja ajaliselt piiritletud, rääkis Tammeleht. Samuti pannakse kohe paika vastutuse rahaline ülempiir.
Leping sõlmitakse töötajaga (või töötajate grupiga), kelle tööülesannete hulka kuulub vara hoidmine ning kellel on varale ligipääs. Kui varale on ligipääs ka kellelgi teisel, siis niisugust lepingut teha ei saa. Näiteks puudutab see laohoidjat või raamatupidajat, kellel on ligipääs seifile. Samuti peab tööandja töötajale niisuguse vastutuse eest maksma iga kuu hüvitist, mis on võrdeline vastutuse rahalise ülempiiriga.
Tööandjale jääb alati võimalus minna kohtusse või töövaidluskomisjoni konkreetse töötaja vastu, kui ta leiab, et töötaja on seadust rikkunud ja vara kadumises süüdi. Töövaidluskomisjoni saab uue seaduse kohaselt pöörduda kuni 150 000-kroonise nõude puhul, siiani oli see kuni 50 000. See peaks avardama nii töövõtjate kui ka tööandjate võimalusi kohtu asemel sinna pöörduda.
Meil on muidugi väga hea meel selle üle, et see tava kaotatakse, ütles Eesti teeninduse- ja kaubanduse ametiühingute juht Elle Pütsepp. Just väiksemates poodides on kollektiivse vastutuse kandmine väga levinud, märkis ta.
Järva tarbijate ühistu juhatuse esimees Tõnu Uibopuu kinnitas, et nemad rakendavad oma poodides kollektiivset materiaalset vastutust, tema sõnul on kadudes süüdi olnud kogu kollektiiv. Jagame siis, kui on valesti käitutud, näiteks on lastud kaupa riknema minna. Kui on tegu konkreetse varguse juhtumiga, ei pea müüjad siiski tekkinud kahju kinni maksma. Uus seadus toob Uibopuu sõnul kaasa selle, et töötajaid tuleb hakata rohkem kaamerate ja muude vahenditega kontrollima. Lõpuks peab aga ostja kõik suurenenud kulud kinni maksma, märkis ta.
Väikelapse vanema saab vallandada
Uus eelnõu paneb paika, et lahti ei tohi lasta rasedat, naist, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, ja isikut, kes kasutab lapsehoolduspuhkust. Seega kui väikelapse vanem ei viibi (enam) lapsehoolduspuhkusel, siis talle lahtilaskmise absoluutne keeld ei kehti.
Samal ajal lubab teine paragrahv töötajat lahti lasta üksnes töösuhtega seotud põhjusel ja keelab ülesütlemise põhjusel, et töötaja on rase või täidab olulisi perekondlikke kohustusi. S.t ka siis, kui vanem kasvatab vanemat kui kolmeaastast last või oma vanemaid.
Samuti kaob kohustus erandjuhtudel väikelapse vanemat vallandades küsida tööinspektsiooni nõusolekut: see oli ministeeriumi hinnangul siiani üksnes formaalne toiming.
Kadri Ibrus
Plaanitakse tõsta eelkõige töötajate maksu, kuid tööandjate maks jääb pea samaks.
Töötukassa riskiprognoosi kohaselt peavad töötajad majanduslanguse korral hakkama palgast maksma praeguse 0,6-protsendise maksumäära asemel 1,6 protsenti.
Kriisiolukord, mida töötukassa oma kõige mustemates unenägudes ette näeb, põhineb IMF-i riskiprognoosil 2010. aastaks: töötuse määr tõuseb 10,5 protsendini ja töötute arv siis vastavalt 73 000 inimeseni. Maksumäärasid on vaja tõsta riskistsenaariumi rakendumisel 2010. aastal, selgitas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Pärast kriisi võivad maksumäärad langeda.
Tööandjate maksumäär tõuseb kriisiolukorras praeguselt 0,3 protsendilt vaid 0,4 protsendini. Muudatuste põhjuseks on kooskõlastamisel olev uus töölepinguseadus, mis paneb töötukassale lisakohustused.
Peale selle tuleb tööturuameti personali- ja majanduskulude katmiseks tõsta maksumäära veel umbes 0,1 protsendi võrra. See tõus kaetakse võrdselt tööandjate ja töövõtjate sihtfondide rahadega.
Kui tulevik aga tuleb selline, nagu seda näeb rahandusministeeriumi majandusprognoos, kus töötuse määraks ennustatakse 5,5 protsenti, tõuseb töötajate maks seaduse rakendumisel 2010. aastal 0,7 protsendini. Tööandjate maksuks jääb 0,3 protsenti. Ja ikka lisandub tööturuameti tööjõukulu 0,1 protsenti. Kokku siis oleks kogu sissemakse kassasse palgast 1,1 protsenti.
Töötukassa kulud tõusevad, sest uus töölepinguseaduse eelnõu paneb neile kohustuse maksta ka koondamishüvitisi. Suureneb ka töötuskindlustushüvitis ja selle saajate ring. Kulude kasvu kokkuleppele jõudsid tööandjate ja ametiühingute keskliidud ühistel läbirääkimistel sotsiaalministeeriumiga.
Tööandjatele suurem surve
Seaduse järgi saaks tõsise kriisi korral viia raha üle tööandjate fondist töötajate fondi ning tõsta selleks tööandjate makstavat maksu. Samal ajal vastupidi kanda raha töötajate kogutud rahast tööandjate fondi ei ole võimalik teha. Tööandjate fondile on suurem surve, sest hüvitiste saajate ring suureneb ja seetõttu hakatakse sealt ka rohkem välja maksma, selgitas Paavel.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul on töötajate maksumäära tõstmine õigustatud ja vajalik, sest töötuskindlustus-hüvitise protsent tõuseb ning edaspidi saab seda suurem hulk töötuid. Uus seadus määrab siis, et töötuse esimesel sajal päeval makstakse 70 protsenti töötaja keskmisest palgast, enne oli see määr 50 protsenti. Ja hüvitist saavad nüüd ka need, kes lahkuvad omal soovil. Nemad saavad saja päeva jooksul küll 40 protsenti palgast.
Nii on iga kindlustusega kui me tahame sealt rohkem saada, tuleb sinna ka rohkem sisse maksta, ütles Nestor. Ei saa öelda, et töötajad maksavad ise oma kinga saamise kinni. Kinga saamised maksavad kinni ikka tööandjad, viitas Nestor koondamishüvitistele, mida makstakse tööandjate kogutud töötukassa sihtfondist.
Kommentaar
Kadri Must
Keskerakonna aseesimees
Kui sotsiaalministeerium püüdis töölepinguseadust avalikkusele maha müüa, kinnitasid nad, et see ei too kaasa maksutõusu. Kui nüüd juba muudetakse seda retoorikat, siis võib sealt tulla veel palju negatiivseid üllatusi.
Siiani on arutatud ainult seda, kuidas peab töötukassa vastu siis, kui Eesti majandusel hästi läheb. Tähelepanuta ongi jäetud variant, kui risk on suurem, kui ta tänasel päeval on. Ja nüüd tahetakse see panna rohkem töötajate kaela.
Selle seaduse eesmärk oli muuta tööturg paindlikumaks, aga paindlikumaks on muutunud vallandamine, kuid mitte täiendusõpe ja kompensatsioonid. Praeguse olukorraga võrreldes suureneb rohkem töövõtja vastutus.
Riik on juba endale võtnud tööandja poolt nagunii lisakohustused koondamishüvitiste ühiste maksetena. See on tööandjatele kindlasti meelepärane.
Sotsiaalminister Maret Maripuu ei oleks pidanud oma suureks saavutuseks pidama seda, et tal õnnestus töötajatele vallandamishüvitisi vähemaks rääkida.
Maksu- ja Tolliamet annab teada, et alates 25.04.2008 muutusid klientidele tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni (TSD) elektroonilise esitamise põhimõtted.
Muudatus puudutab deklaratsiooni failiga süsteemi laadimist. Seni on saanud failist laaditud TSD Kinnitatud staatuse ka juhul, kui laaditud failis esines vigu. Uue põhimõtte kohaselt jääb vigase failiga esitatud TSD Esitamata staatusesse. TSD Kinnitatud staatusesse viimiseks tuleb deklaratsiooni e-maksuametis/e-tollis TSD sisestusvormi kaudu, kas käsitsi parandada või laadida uus vigadeta fail.
Kui perioodis on juba Kinnitatud staatuses deklaratsioon, siis iga järgnev pealelaaditud deklaratsioon tuleb käsitsi kinnitada, et võimaldada TSD esitajal enne uue deklaratsiooni pealelaadimist kontrollida, kas ta tõepoolest soovib seda teha.
Kui failist laaditud deklaratsioon vajab käsitsi parandamist/kinnitamist, kuvab süsteem kliendile pärast TSD failist laadimist järgneva teate:
Deklaratsiooni ei kinnitatud, kuna laaditud failis esines vigu või antud perioodis on juba "Kinnitatud" staatuses deklaratsioon olemas. Kui soovite äsja failiga laaditud deklaratsiooni kinnitada, sisenege antud perioodi kohta Esitamata staatuses olevale deklaratsioonile nupust Paranda, parandage vajadusel vead (vigade loetelu näete vigase deklaratsiooni esilehe päises) ja kinnitage deklaratsioon. Kinnitatud deklaratsioon asendab varem esitatud deklaratsiooni.
TSD on tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispenisoni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon, mida tööandjad peavad esitama igakuiselt 10. kuupäevaks eelmisel kuul töötajatele tehtud palga- ja muude väljamaksete kohta.
Lisainfo ja TSD failist laadimisel võimalike situatsioonide kirjeldustega saab tutvuda http://www.emta.ee/?id=24109&tpl=1063.
Lugupidamisega
Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Peaspetsialist meediasuhete alal
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Muudatused TSD failiga esitamises
Alates 24.04.08 on muutunud TSD failiga esitamise põhimõtted. Kui senini sai failist laaditud TSD Kinnitatud staatuse ka juhul, kui laaditud failis esines vigu, siis uue põhimõtte kohaselt jääb vigase failiga esitatud TSD Esitamata staatusesse. TSD Kinnitatud staatusesse viimiseks tuleb deklaratsioon e-maksuametis TSD sisestusvormi kaudu kas käsitsi parandada või laadida uus vigadeta fail. Kui perioodi kohta on Kinnitatud staatuses deklaratsioon juba olemas, siis tuleb iga järgnev pealelaaditud deklaratsioon käsitsi kinnitada, et võimaldada TSD esitajal enne uue deklaratsiooni pealelaadimist kontrollida, kas ta tõepoolest seda soovib teha.
Kui failist laaditud deklaratsioon vajab käsitsi parandamist/kinnitamist, siis kuvatakse kliendile peale TSD failist laadimist järgnev teade:
Deklaratsiooni ei kinnitatud, kuna laaditud failis esines vigu või antud perioodi kohta on "Kinnitatud" staatuses deklaratsioon juba olemas. Kui soovite äsja failiga laaditud deklaratsiooni kinnitada, sisenege antud perioodi "Esitamata" staatuses olevale deklaratsioonile, vajutades lingile "Paranda". Kui deklaratsioonil esineb vigu, parandage need (vigade loetelu näete vigase deklaratsiooni esilehe päises) ja kinnitage deklaratsioon. Kinnitatud deklaratsioon asendab varem esitatud deklaratsiooni.
Võimalikud situatsioonid TSD failist laadimisel:
1) antud perioodi kohta TSD puudub, laaditud TSD fail on vigadeta - tekib "Kinnitatud" staatuses TSD;
2) antud perioodi kohta TSD puudub, laaditud TSD fail on vigadega - tekib "Esitamata" staatuses TSD, mis tuleb "Kinnitatud" staatusesse viimiseks kas sisestusvormi kaudu käsitsi parandada ja kinnitada või laadida uus vigadeta fail.
3) antud perioodi kohta on Esitamata staatuses TSD, laaditud TSD fail on vigadeta - tekib "Kinnitatud" staatuses TSD;
4) antud perioodi kohta on Esitamata staatuses TSD, laaditud TSD fail on vigadega - tekib uus "Esitamata" staatuses TSD, mis tuleb "Kinnitatud" staatusesse viimiseks kas sisestusvormi kaudu käsitsi parandada ja kinnitada või laadida uus vigadeta fail.
5) antud perioodi kohta on Kinnitatud staatuses TSD, laaditud TSD fail on vigadega või vigadeta Kinnitatud staatuses TSD-le tekib samasse perioodi lisaks "Esitamata" staatuses TSD, mis tuleb "Kinnitatud" staatusesse viimiseks (s.t eelneva kinnitatud TSD ülekirjutamiseks) sisestusvormi kaudu käsitsi kinnitada (vajadusel ka parandada).
6) antud perioodi kohta on Kinnitatud ja "Esitamata" staatuses TSD, laaditud TSD fail on vigadega või vigadeta Kinnitatud staatuses TSD-le tekib samasse perioodi lisaks uus "Esitamata" staatuses TSD, mis tuleb "Kinnitatud" staatusesse viimiseks (s.t eelneva kinnitatud TSD ülekirjutamiseks) sisestusvormi kaudu käsitsi kinnitada (vajadusel ka parandada).
Page 1417 of 1597
