Articles
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Töötaja on teise lapsega lapsehoolduspuhkusel kuni 31. juulini 2008. 2007. aasta novembris sünnib perekonda kolmas laps. Töötaja ei ole alates 28. augustist 2005 päevagi tööl käinud. Palkasid tõsteti 2007. aasta aprillis. Kas ka sellel töötajal oli õigus palgatõusule ja vastavale muudatusele töölepingus?
Kui palgatõus toimus õigusaktis (seadus, määrus) või kollektiivlepingus ette nähtud alustel ja korras, siis on sellele õigus kõikidel töötajatel, sh ka lapsehoolduspuhkusel oleval töötajal. Nende aluste puudumise puhul tuleb suuremas palgas tööandjaga kokku leppida, nõudeõigust töötajal ei ole. Samas ei või lepingu-järgne palgamäär jääda väiksemaks, kui on kehtiv alampalk.
Kuidas on seadusega reguleeritud töötamine kohas, kus on nõutav eriväljaõpe relvastatud valveks? See tähendab, et peab omama relvakandmisluba ja tööl olles on kasutada ja kanda relv. Kas sellisel töökohal on ette nähtud palgalisa ja elukindlustus tööandja poolt? Kui jah, siis millise seaduse alusel ja kas see jõustub ka tagantjärele?
Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:
Turvateenuseid osutava ettevõtja tegevuse tingimusi ja korda reguleerib turvaseadus. Seadus ei sätesta tingimusi töötaja relvastatud valves töötamiseks. Seega lähtutakse turvatöötaja töötingimuste, sh palgatingimuste kehtestamisel töösuhteid sätestavatest seadustest või kollektiivlepingust.
Palgaseadus ei näe ette töötajale, kellel on valves oleku ajal õigus kanda ja kasutada relva, palgalisa. Sellele vaatamata on tööandjal õigus selle tingimuse eest lisatasu maksta, määrates lisatasu maksmise tingimuse ja suuruse kindlaks töölepingus.
Seadus ei näe ette tööandjale turvatöötaja kohustuslikku kindlustust, küll aga võib ta soovi korral seda teha. Turvaseadus näeb ette toetuse turvatöötajale turvaülesande täitmisega põhjustatud püsiva töövõimetuse eest või turvaettevõttes tööülesande täitmisel hukkunud turvatöötaja abikaasale ja ülalpeetavatele.
Heli Raidve
Heli Raidve Tööõigusabi juhataja
Töötaja palgast võib tööandja pidada kinni nõudeid kas kolmandate isikute kasuks või tööandja enda huvides.
Kolmandaks isikuks võib olla näiteks riik ja kohtutäituri nõutud summad, tööandja huvides võib kinni pidada tööandjale tekitatud varalise kahju hüvitamise või töötajale ekslikult makstud summad.
Kinnipidamiste teostamine on lubatud ainult seaduses sätestatud alustel ja korras. Palgaseaduse N 36 ütleb, et palgale sissenõude pööramise ulatuse sätestab täitemenetluse seadustik. Riigikohus on rõhutanud, et palgaseaduse N 36 eesmärk on kaitsta töösuhtes nõrgemat poolt (töötajat) tööandja omavoli eest, lubades palgast kinnipidamisi ainult töötaja õigusi kahjustamata. Palgaseaduse regulatsioon lähtub rahvusvaheliselt tunnustatud palga puutumatuse põhimõttest.
Palgaseaduse kohaselt sätestab palgale sissenõude pööramise ulatuse täitemenetluse seadustik. Sissenõude pööramise ulatuse osas tuleb lähtuda seadustiku paragrahvist 132, mille kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa kuu palga alammäära või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Arvestades 2007. aastal kehtivat palga alammäära, peab töötajale pärast kõikide palgast kinnipidamiste teostamist jääma kuupalgana väljamaksmisele vähemalt 3600 krooni või tunnipalgana vähemalt 21 krooni ja 50 senti.
Kui töötajal on ülalpeetavaid, suureneb palgast mitte kinnipeetav summa 1/3 võrra iga ülalpeetava kohta. Tavaliselt on ülalpeetavad töötaja alaealised lapsed, kuid need võivad perekonnaseaduse kohaselt olla ka töövõimetu abikaasa, abivajavad vanemad, vanavanemad, lapselapsed, vennad ja õed ning teised perekonnaliikmed.
Mõeldud on ülalpeetavaid, kellele töötaja maksab faktiliselt elatist. Kohtutäituri poolt tööandjale saadetavas arestimisaktis peab täitur märkima ka talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa.
Kui töötaja palk on kinnipidamisele mittekuuluvast osast suurem, võib seda ületavast kuni viie palga alammäära suurusest osast arestida 2/3, seda ületavast sissetulekust aga kogu sissetuleku tingimusel, et arestitav osa ei ületaks 2/3 kogu sissetulekust.
Palgast kinnipidamiste teostamine on muutunud selgemaks, kuid samas on vähenenud tööandja poolt töötaja palgast kinnipeetava osa suurus. Töötaja palgast kinnipidamiste teostamisel peetakse kõigepealt kinni seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud ja seejärel täitemenetluse seadustiku alusel kinnipidamisele kuuluvad summad.
Pärast viidatud kinnipidamiste teostamist ei pruugi töötaja palgast enam piisata muude tööandja kasuks tehtavate kinnipidamiste teostamiseks (väljatöötamata puhkusetasu, avanss, töötaja tekitatud kahju jm). Eeltoodud põhjustel suureneb ilmselt tööandjate töövaidlusorganile esitatud nõuete arv, milles tööandjad soovivad töötajatelt summade väljamõistmist, mille kinnipidamine töötajate palgast (ja lõpparvest) ei ole olnud võimalik.
Palgaseaduses lubatud kinnipidamised
Palgaseaduse N 36 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib töötaja palgast kinni pidada:
* seadusega kehtestatud makse;
* täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid;
* tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest, kui tööleping lõpetatakse enne tööaasta lõppu, mille arvel töötaja oli juba puhkuse kätte saanud;
* tähtajaks tagastamata avansse;
* töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid;
* tööandjale tekitatud varalise kahju hüvitamise summasid;
* muid seadusega ettenähtud summasid.
Allikas: Heli Raidve
Nelli Pello, Postimees
Elektroonilise suhtlemise teevad viisakaks kiire vastamine, kirja lühidus ning positiivne hoiak.
KA Konsultatsioonide treener-konsultant Katrin Aedma tõdeb, et paljud Eesti organisatsioonid ei ole e-kirja etiketiga kursis. Seda näitab tema sõnul vähene huvi vastavate koolituste vastu. Aedma aga kinnitab, et e-kirja vormistus on oluline, sest see peegeldab ettevõtte kultuuri. «Kui firmast saadetakse välja oskamatu sõnakasutusega negatiivne e-kiri, annab see organisatsiooni kohta oma sõnumi,» ütleb ta.
Eeskujulikuks näiteks toob Aedma riiklikud asutused, kus on kokku lepitud reeglites, kuidas elektroonilistele kirjadele vastata ning kui kiiresti seda teha. «On väga vahva, kui kõik organisatsioonist välja tulevad kirjad on ühte nägu: ühtne pöördumine, blankett, lõpuvormel ja kindlasti sõnakasutus. Ka automaatne teatis kontorist eemal oleku kohta võiks olla samasuguse vormistusstiiliga,» räägib Aedma.
Vastamiseks 24 tundi
Hea e-kiri on tema sõnul võimalikult lühike, sisaldades kontsentreeritud infot ning vajadusel linke ja manuseid. Vastamisel soovitab ta saadud kiri jätta alles. «Kui kogu kiri ära kustutakse ja nädala pärast tuleb vastus «Jah, olen nõus», ei pruugi saaja kohe mõista, millest jutt,» selgitab Aedma.
Üks sagedasemaid kohti, kus naise sõnul libastutakse, on e-kirja pealkiri. Nimelt näeb hea tava ette, et subjekti rida kirjeldab kirja sisu, mitte ei ütle «Tere». «Kui saadetakse infot lennupiletite kohta, siis sobib pealkirjaks «Lennupiletite info»,» toob koolitaja näite.
Aedma sõnul tuleks etiketi kohaselt e-kirjale vastata 24 tunni jooksul. Kui aga vastamiseks läheb kauem aega, on viisakas ootajat sellest teavitada. «Viisakas on öelda, et kiri on kohal, selle eest tänada ja öelda, millal võib vastust oodata. E-suhtlus on nagu tavaline suhtlemine. Kui mulle öeldakse tere, ütlen ju tere vastu, mitte ei pööra selga,» toob Aedma võrdluse.
Tema sõnul võiks e-kirjas kasutada rohkem positiivsemat tooni, pakkudes probleemile lahendusi. «Selle asemel et kirjutada «Meil ei ole võimalik teile seda tuba broneerida, sest hotellitoad on täis», võiks kirjutada «Hea meelega broneerime teile toa alates järgmisest nädalast, sellel nädalal võite pöörduda sinna ja sinna»,» selgitab Aedma. Samuti soovitab ta võimalikult vähe kasutada sõnu nagu «kahjuks», «sunnitud», «peame».
Emotikonid vaid sõpradele
Kuigi e-kiri annab võimaluse sõnumit parandada, soovitab Aedma send-nupule vajutamisega viivitada. «Kuna kehakeelt asendavad e-kirjas ainult emotikonid ja teatud lisasõnad, on sellest väga lihtne teisiti aru saada, kui sõnumiandja plaanis,» nendib ta.
Kalvi mõisa müügi- ja turundusjuht Birgit Videvik koostab toimekamatel päevadel mitukümmend e-kirja. Ärikirju kokku seades peab ta silmas head tava. «Kasutan stampalguseid ja -lõppe, nagu «Lugupidamisega» ja «Tervitustega»,» ütleb Videvik. Emotikone ehk tundemärke kasutab ta üksnes siis, kui suhted adressaadiga on pikaajalised ja omamehelikud.
Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelinen, kes saadab päevas umbes 2540 tööga seotud e-kirja, püüab järgida elementaarseid väljakujunenud viisakus- ja etiketinõudeid. «Väga erilise kirja vormistamisel on abiks broüürid ja raamatud, kust piiluda,» lisab ta. Kirju, mida Eskelinen loeb, iseloomustab ta kui «seinast seina». «Ei saa öelda, et kõik e-kirja vormistamisel väga pingutaksid,» tõdeb ta.
Estonian Airis on naise sõnul välja kujunenud ühtsed e-kirja reeglid, mis tähendab kindlat algust, lõppu ja vastusevariante teatud olukordades. Näiteks kasutatakse ühtset etiketti klientide poole pöördumisel ja päringutele vastamisel.
E-suhtluse etikett
Ära unusta, et suhtled teise inimese, mitte arvutiga.
Kirjuta lühidalt ja selgelt.
Oled selline, kelleks oled ennast kirjutanud.
Pealkirjasta oma teated.
Arvesta lugejaga ja austa teda ära ole tänusõnadega kitsi.
Ole ettevaatlik huumori ja sarkasmiga.
Ole salliv, väldi solvanguid.
Mis tahes andmeid kasutades viita allikale.
Püüa ennast ja varemkirjutatut mitte korrata, selgita vajadusel tagamaid.
Ära kuritarvita oma arvuti võimsust.
Allikas: Mati Lukas ja Tiina Tatua «Protokoll ja etikett. Eduka suhtlemise käsiraamat»
Merike Lees
Seadusele vastav riskianalüüs ja tegevuskava ning töötervishoiuarsti soovitus säästavad erisoodustusmaksust töötaja tervisele tehtavad kulutustel.
"Maksuhaldur ei vali suvaliselt, millal tööandja tehtud kulutused maksustatakse ja millal mitte, vaid lähtutakse õigusaktidest," ütles maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo pärast läinudnädalast arutelu tööinspektsiooni, tervishoiuameti, töötervishoiuarstide ja tehnikaülikooli esindajatega.
Selle käsitluse järgi ei ole kööginurk ja puhkeruum erisoodustused. "Maksuhaldur ei saa ainult maksuseadusest juhinduda, peame arvestama ka teisi õigusakte, nagu näiteks töötervishoiu seadus," selgitas Kindsigo.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ütleb, et tööandja on kohustatud looma olmeruumid riietumiseks, pesemiseks, einestamiseks ja muud elukondlikud ruumid. Need peavad olema sisustatud ja välja ehitatud. Ainuke asi, et külmkappi ei tohi toitu ja kohviaparaati kohvi osta. Veeautomaati vett võib osta, sest puhta joogivee garanteerimise kohutuse paneb tööandjale seadus. "Muidugi võib tööandja öelda, et joogivett saab kraanist, kuid maksuhaldur ei ütle, millist teed valida," kinnitas Kindsigo.
Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna kirjutas hiljuti, kuidas maksuhaldur nõudis FIE-lt pudelivee eest erisoodustusmaksu.
Kas pesemisruum on konkreetses ametis vajalik, ei hinda samuti mitte maksuhaldur, vaid tööinspektsioon. Kõik tööandja kulutused tulenevad töötervishoiuseadusest, mille järgi koostab firma ise oma riskianalüüsi ja tegevuskava. "Mida ta tegema peab, tuleb sealt välja, selle piisavust ja õigsust maksuhaldur ei kontrolli," ütles Kindsigo.
Spordikulude erisoodustusmaksustamine oleneb sellest, kas töötervishoiuarst on seda konkreetsele töötajale soovitanud. "Kui arst on teinud ettepaneku saata töötaja vesivõimlemisse, siis ei ole see erisoodustus," kinnitas Kindsigo.
Arsti soovitus peab olema arusaadav - kellele mida ja kui palju ette nähakse ja mis häda see ravib. Kui arst soovitab kaks poolaastas kümme korda massaai, siis see on arusaadav ja maksukohustust ei teki. Kui firma otsustab kõikidele töötajatele massaai välja teha, on see erisoodustus.
"Vaktsineerimise põhjendatus tuleneb samuti riskianalüüsist ja tegevuskavast. Kui töötervishoiuarst ütleb, keda ja mille vastu on vaja vaktsineerida, siis ei ole see erisoodustus," ütles Kindsigo.
Kui inimene saadetakse lähetusse kohta, kus on oht haigestuda, siis on tema vaktsineerimine tööandja kulul lubatud.
Page 1439 of 1595
