Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Alaealisi tohib tööle võtta sellistele töödele, kus tööülesanded on lihtsad ega nõua suurt kehalist ega vaimset pingutust.

Valitsuse määrustega on kehtestatud kaks tööde loetelu. Ühes neist on tööd, mida 13-14aastane alaealine ja 15aastane koolikohustuslik alaealine võib teha. Need on nn kerged tööd, mille tegemisega ei ületata alaealise kehalisi ja vaimseid võimeid ega ohustata tema tervist.

Teine loetelu sisaldab töökeskkonna ohutegurite loetelu ja töid, mida alaealine teha ei või. Keelatud töid on kahesuguseid: ühed sellised, kus töökeskkonnas toimivad ohutegurid (füüsikalised, keemilised ja bioloogilised). Teised on tööd, mille tegemisel ei pruugi alaealine oma kogenematuse tõttu ohtu märgata.

Alaealine ei tohi teha tööd, mis on seotud alkoholi ja tubakatoodete käitlemisega. Käitlemise all mõeldakse valmistamist, töötlemist, pakendamist, kauplemist, ladustamist ja edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil. Samuti ei ole alaealisega lubatud sõlmida töölepingut, mille sisuks on töötamine vahetult hasartmängu korraldamisega seotud töökohal.

Alaealisel on väiksem tööajanorm ja lühem tööpäev. Üldjuhul ei tohi alaealist rakendada tööle õhtusel ajal kella 18.00-22.00 ja ööajal kella 22.00-6.00.

Teatud juhtudel on see lubatav, kui tegemist on kultuuri-, spordi või reklaami alal töötamisega. Siis võib 13-14aastane töötada kella 20.00ni ja 15-17aastane kella 24.00ni, kuid seda ainult tööinspektori nõusolekul. Alaealist on keelatud rakendada ületunnitööle ja tööle puhkepäeval.
Alaealise tööajanorm

* töö- ja puhkeaja seaduse N 5 13-14aastasel ja koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas
* 15aastasel, kes ei ole koolikohustuslik, 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas
* 16-17aastasel, kes ei ole koolikohustuslik, 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Kas tööandja peab töötajale maksma tasu, kui tööandja on töötaja saatnud sundpuhkusele, kuna firmal pole tööd pakkuda?

Küsimusest ei selgu, mis laadi sundpuhkusega oli tegemist.

Palgata puhkusele ei saa töö-andja ühepoolselt kedagi ega mingil juhul saata. Kui aga töötaja on tööandja palvel ise palgata puhkuse avalduse kirjutanud, ei ole tal alust tasu nõuda.

Tööseisak on seaduse järgi töö seiskumine tööks tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Tööseisaku aja eest tasu maksmine sõltub sellest, kelle süül tööseisak tekkis. Töötaja süül tekkinud tööseisaku aja eest talle tasu ei maksta. Muul juhul tuleb talle tasu maksta kollektiiv- või töölepingus ette nähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast.

Lõpuks see, mida rahvasuu on hakanud sundpuhkuseks kutsuma – osaliselt tasustatav puhkus, mida tööandja võib anda töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel. Sellele puhkusele võib tööandja töötajaid saata kuni kolmeks kuuks aastas juhul, kui selleks on saadud nii töötaja kui ka tööinspektori nõusolek. Töötajale tuleb osaliselt tasustatavast puhkusest vähemalt kaks nädalat ette kirjalikult teatada. Kui töötaja sellega nõus ei ole, on tal õigus nõuda töölepingu lõpetamist tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu. Osaliselt tasustatava puhkuse ajal peab maksma puhkusetasu, mida ei tohi olla vähem kui 60% riigi alampalgast. Tänavu peab see puhkusetasu olema vähemalt 2160 krooni kuus.

Kui küsija ei kirjutanud palgata puhkuse avaldust, tuli talle tasu kindlasti maksta. Tuleks täpselt selgitada, kas ja kuidas oli tööandja selle sundpuhkuse vormistanud, ja vastavat tasu nõuda. Jätab tööandja selle maksmata, võib nõude esitada töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.

Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Sageli tahab töötaja saada osa puhkuseraha pärast puhkuselt tulekut. Põhjus - et mitte kogu puhkuseraha ära kulutada ja jätta raha elamiseks ka pärast puhkuse lõppu.

Töötaja põhjendus on inimlik, kuid seaduse eesmärk ei ole distsiplineerida töötajat puhkuseraha säästvalt kulutama. Puhkuseseadus kohustab tööandjat maksma töötajale puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.

Puhkusetasu makstakse kõigi puhkusepäevade eest. Seadus lubab erandina maksta puhkusetasu kahes osas neile töötajatele, kellele on ette nähtud kuni 56päevane puhkus ja kui selline tingimus on kollektiivlepingus. Sellisel juhul makstakse vähemalt pool puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust ja teine osa kollektiivlepinguga kokku lepitud ajal.

Teistel töötajatel, kelle puhkus on lühem või kel puudub kollektiivleping, tuleb arvestada kogu puhkuseraha maksmisega enne puhkusele minekut.

Töötajate vajadused puhkuseraha kulutamiseks on erinevad, mistõttu on seadus sätestanud puhkusetasu maksmise üldnormi - kogu puhkusetasu makstakse välja enne puhkuse algust.

Ainus soovitus töötajale on tarbida nii, et raha jätkuks elamiseks ka pärast puhkust.

Kas tööandjal on õigus maksta töötaja avalduse alusel osa puhkuseraha alles pärast töötaja puhkuse lõppemist? Autori arvates puudub tööandjal siiski selline võimalus. Seda põhjusel, et tööandjale seaduses pandud kohustust ei saa pooled isegi vastastikusel kokkuleppel muuta.

Puhkuseraha osalist maksmist loetakse puhkusetasu maksmisega viivitamiseks, mille eest võib töötaja nõuda puhkuse pikendamist.

Poolte kokkuleppel võiks puhkusetasu maksmise kord olla ka teistsugune, kuid sellise võimaluse peab kõigepealt sätestama seadus.

Tasub teada
* Pikendatud põhipuhkust kuni 56 kalendripäeva antakse koolieelsete lasteasutuste, lasteaed-algkoolide, algkoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide, huvialakoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide, ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste juhtidele, õpetajatele, õppejõududele ja teistele pedagoogidele ning teadustöötajatele.
* Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Töötaja, kellele ei makstud puhkusetasu ettenähtud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist maksmisega viivitatud aja võrra.

Kui ema on kolm aastat lapsega kodus olnud ja seega ei ole viimased 36 kuud töötuskindlustusmaksu tasutud, siis kuidas sellisel juhul töötuskindlustus-hüvitise suurust arvutatakse?

Töötuskindlustushüvitist on õigus saada töötul, kel on vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži, mis on täitunud töötuna arvelevõtule eelnenud 36 kuu jooksul. Töötuskindlustushüvitise saamiseks nõutavat töötuskindlustusstaaži arvestatakse tööstaažist erinevalt. Üks kuu töötuskindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil talle maksti tasu ja sellelt peeti kinni töötuskindlustusmakse.

Kuna sünnitushüvitiselt, vanemahüvitiselt ja lapsehooldustasult töötuskindlustusmakset ei maksta, ei teki selle aja eest ka töötuskindlustusstaaži. Seega, kui vanem on olnud enne töötuna arvelevõtmist lapsega kolm aastat kodus ega ole samal ajal saanud töötasu ega maksnud töötuskindlustusmakset, siis ei teki tal töötuskindlustusstaaži puudumise tõttu õigust saada töötukassast makstavat hüvitist. Küll on aga võimalik taotleda tööturuametist töötutoetust.

Ira Songisepp,
Eesti töötukassa juriidilise osakonna juhataja

Egle Käärats
sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja

Miks on määratud aasta puhkusegraafiku koostamise lõpptähtajaks 31. jaanuar, kui paljudel töötajatel on suvised-sügisesed plaanid veel segased ning hiljem peab hakkama tegelema puhkuste ümber vormistamisega?

Puhkuste ajakava koostamise eesmärk on anda töötajale ja tööandjale võimalus oma tegevust ette planeerida. Töötajale annab puhkuse ajakava kindluse, et ta planeeritud puhkuse ajal tõesti saab puhkusele minna. Tööandjale on etteteatamine vajalik tootmise või tellimuste planeerimiseks, asendajate värbamiseks jne. Ootamatuste korral aitab kindlasti võimalus muuta puhkuste ajakava poolte kokkuleppel. Lisaks on puhkuseseaduses loetelu puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest, mille korral võib kasutamata puhkuse või puhkuseosa viia muule ajale.

31. jaanuar on tavapärane kuupäev, mille aluseks on usk, et aastaplaanid tehakse aasta alguses. Pole mingit erilist põhjust, miks puhkuse ajakava peaks olema valmis just jaanuari lõpuks. See on seadusandja määratud kuupäev nagu iga teinegi. Kui teha puhkuste ajakava näiteks märtsis, siis võib selle kahjuks öelda, et on raske järgmise talve suusapuhkuste aega ette näha.

Mis iganes kuupäev puhkuse ajakava valmimise tähtajaks ka seatud poleks, on aasta jagu ette plaanida ikkagi keeruline ning see nõuab osapoolte huvide vastastikkust arvestamist ja tegutsemist heas usus.