Articles
Mida teha, kui lõunapausil tekib vastupandamatu soov tukastada?
Annika Küüdorf, Viruplatsi Arstikeskuse töötervishoiuarst:
Pärast söömist tekib füsioloogiliselt ärkveloleku keskuse aktiivsuse langus. Inimene muutub uniseks ja tahaks tukastada. Juba 20-minutiline uinak kosutab inimest tublisti ja taastab töövõime.
Ma pole kuulnud, et ettevõtetes tukastamist praktiseeritakse. Samas on meil määrus rasedatele ja rinnaga toitvatele töötajatele, kellele peab võimaldama töökeskkonnas privaatsetes tingimustes lamamisvõimaluse. Rasedatel võib tukastamise soovi ette tulla küll ja neil on ka selleks õigus, kui nende tervislik seisund tööajal vajab rohkem puhkust.
Teiste töötajate kohta pole praegu määrust ega muud õigusakti, mis lubaks tööajal magada. Loomulikult võib tööandja oma ettevõttes teha sisekorraeeskirja, kus määrab töö- ja puhkeaja pikkuse. Kuid puhkeaeg lõuna jm ei lähe tööaja sisse, ainult lühikesed puhkepausid (kuni 15 minutit) loetakse tööaja sisse.
Kui inimesel on tekkinud tõsine probleem, et päeval on unine ja uimane ning see tunne segab töötamist, siis on vaja tervist uurida, et probleemi põhjusele jälile saada.
Kuna iga inimene on pärast lõunasööki unisem, ei tasu lõunasöögijärgsesse perioodi võtta selliseid töökohustusi, kus on vaja teha väga olulisi otsuseid, ning mis suurt keskendumist ja tähelepanu nõuavad.
Kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt tõendeid, kui on küsitud vaba päev kas arsti või ametniku juurde minemiseks?
Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:
Õigusakt ei tunne mõistet «vaba päev». Teatud juhtudel näeb seadus ette töötajale tööaja hulka arvatava vaba aja andmise rasedale sünnituseelseks läbivaatuseks ning töötajale alla 1,5-aastase lapse toitmiseks.
Kui tööandja võimaldab töötajale vaba päeva muudel juhtudel, kas arsti juures käimiseks või muul põhjusel isiklike asjade ajamiseks, võib see toimuda poolte kokkuleppel. Sõltuvalt kokkuleppest säilitatakse vaba päeva eest töötasu.
Seadus ei näe ette tööandja õigust nõuda töötajalt tõendit vaba päeva kasutamise kohta. Seadus on eeldanud, et vaba päeva kasutatakse selleks, milleks seda soovitakse.
Vajadus tõendit nõuda tekib ilmselt siis, kui tööandjal pole töötajaga usalduslikku suhet. Samas aga tuleks tõendi nõudmist lugeda põhjendatuks, kui tööandjal on põhjust kahelda või ta tahab kindel olla, et töötaja kasutab vaba päeva selleks, milleks seda palus.
Helve Toomla
jurist
Mis leping sõlmida projektijuhiga?
Siin on kaks võimalust sõltuvalt sellest, kui suurt kontrolli te tahate projektijuhi üle saavutada.
Kui töötegemisel soovitakse alluvussuhet, on kasulikum töölepinguline suhe, seda ka siis, kui see on vormistatud muu lepinguna, kuid selles on vihjeid alluvussuhtele.
Kui üksikasjalik kontroll töö üle ei ole oluline, tähtsaks peetakse vaid eesmärgipärast tegutsemist, võib inimesega sõlmida käsunduslepingu.
Üks inimene võib töötada üheaegselt nii töö- kui ka käsunduslepingu alusel. Kuna käsunduslepingu suhtes tööseadused ei kehti, siis ei peeta selle puhul ka tööajaarvestust, ei ole nõutav vähemalt palga alammäära maksmine jne.
Igal juhul tuleb silmas pidada, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu. Seda juhul, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Kas tähtajalise töölepinguga töötavat inimest ei ole tööandjal võimalik koondada?
On ikka võimalik, kui koondamise vajadus tekib enne töölepingu lõpetamise tähtaega. Koondamise olukord tekib töö lõppemise, töömahu vähenemise, tootmise või töö ümberkorraldamise, varem töötanud töötaja tööle ennistamise jms tõttu.
Kui töölepingu tähtaeg saabub enne töö lõppemist, lõpetatakse leping tähtaja saabumise tõttu.
Ajutisel töötajal tasuks kontrollida, kas tema töölepingu sõlmimine tähtajalisena on olnud seaduslik. Üldjuhul tuleb tööleping sõlmida määramata ajaks. Ainult töölepingu seaduses näidatud juhtudel võib määrata töölepingu tähtaja.
Kuidas tasustatakse laupäeval-pühapäeval töötamist? Arstid ja teised meditsiinitöötajad käivad valvetes ka puhkepäevadel. Vahetus kestab 12 tundi. Kas puhkepäevadel töötades on kõrgem töötasu?
Peab vahet tegema kalendrijärgsete puhkepäevade ja graafikujärgsete puhkepäevade vahel. Kalendrijärgsed puhkepäevad, laupäev-pühapäev, ei pruugi olla kõigile tegelikud puhkepäevad. Graafikujärgse töö puhul, mida meditsiiniasutuses tavaliselt rakendatakse, võivad puhkepäevad langeda ka teistele nädalapäevadele, näiteks kolma-päevale-neljapäevale. Oluline on, et töötajal oleks üldjuhul vähemalt kaks puhkepäeva nädalas.
Kui töötaja kutsutakse tööle tema graafikus ettenähtud puhkepäeval, siis tuleb sel ajal tehtud töö hüvitada poolte kokkuleppel kas raha või vaba ajaga, mõlemat korraga ei saa. Rahalise hüvituse puhul peab tööandja maksma lisatasu vähemalt 50% töötaja palga määrast. Näide: töötaja töölepingus on tunnipalgamäär 30 kr. Graafikujärgne puhkepäev on 30. jaanuaril, kuid tal palutakse sel päeval kaheksa tundi tööl olla. Selle päeva palgaks tuleb 360 kr, millest lisatasu on 120 kr (15 x 8).
Kokkuleppe hüvitusviisi, vaba aja andmise korral selle kasutamise konkreetse aja kohta soovitan vormistada kirjalikult enne puhkepäeval tööle asumist, sest hüvituse üle vaieldakse kahjuks üsna sageli.
Tahaksin teada, kas tööandja käitumine oli seaduslik või mitte. Andsin detsembris sisse lahkumisavalduse (tööleping oli sõlmitud määramata ajaks) sooviga lahkuda pooltevahelisel kokkuleppel töölt kahe nädala pärast. Tööandja võttis avalduse vastu ning me saavutasime suusõnalise kokkuleppe, et minu avaldus rahuldatakse. Päev hiljem lõpetas tööandja minu töölepingu distsiplinaarkaristusena. Punkt, mille alusel mu tööleping lõpetati, oli küll õigustatud, sest olin üle astunud keelust, mis puudutas suhteid tööandja konkurentidega. Tööandja väitis, et ta oli selle samal päeval avastanud. Kas tööandja töölepingu lõpetamine karistusena oli õigustatud, arvestades, et olin päev varem esitanud lahkumisavalduse?
Tööandjal on õigus määrata süüteole vastav karistus, sealhulgas lõpetada tööleping, ka enne seda tähtaega, mil leping lõppeks poolte kokkuleppel või töötaja omal soovil. Lahkumis-avalduse esitamine karistamist ei välista. Selles osas tööandja seadust ei rikkunud.
Reelika Raudla
Tartu Ülikooli Õigusinstituudi magistrant
Kuidas toimub füüsiliste isikute välisriigist saadud tulude maksustamine?
Välismaal saadud tulu tuleb Eestis deklareerida. Füüsiline isik peab deklareerima kõik maailmas teenitud tulud ja tasuma juurde määratud maksud Eestis ka siis, kui ta viibib Eestist väljaspool kauem kui 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul, kuid tema elukoht Eestis säilib.
Välisriigis saadud tulult juba tasutud tulumaksu võetakse Eestis tulumaksu arvutamisel arvesse. Kui välisriigis tasutud tulumaks on väiksem Eesti tulumaksuseaduse alusel tuludeklaratsioonis arvutatud tulumaksust, tuleb Eestis välisriigi tulult maksta juurde vahe, mille võrra välisriigi tulumaks on Eestis arvutatud tulumaksust väiksem.
Olen alla kolmeaastase lapsega lapsehoolduspuhkusel ja ootan uut last. Kavatsen paari aasta pärast endisele kohale tööle tagasi minna. Kolleegidelt olen kuulnud, et firma, kust ma lapsehoolduspuhkusele jäin, on raskustes. Kui firma peaks pankrotti minema, kas tööandjal on õigus mind vallandada?
Taivo Ruus, advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets vandeadvokaat:
Mõistet «vallandamine» kehtiv õigus ei tunne. Ilmselt tahate teada, kas ja millistel tingimustel võib tööandja töölepingu lõpetada, juhul kui ta peaks muutuma püsivalt maksejõuetuks.
Kui teie tööandja majanduslikud raskused peaksid tõepoolest osutuma sedavõrd suureks, et kohtuotsusega kuulutatakse välja tema pankrot või lõppeb pankrotimenetlus raugemise tõttu, tekib tööandjal tõepoolest õigus lõpetada teiega sõlmitud tööleping.
Nii pankroti väljakuulutamine kui pankrotimenetluse raugemine peavad aga nähtuma vastavatest kohtulahenditest, paljasõnalisest tööandja väitest oma makseraskuste kohta sellel alusel töölepingu lõpetamiseks ei piisa.
Reeglina on töölepingu lõpetamine tööandja algatusel nii rasedaga kui alla kolmeaastast last kasvatava isikuga ebaseaduslik. Näiteks ei või sellist isikut tulenevalt töölepinguseaduses sätestatud sõnaselgest keelust koondada.
Pankroti, samuti ettevõtte likvideerimise, töötaja süütegude ja katseaja ebarahuldavate tulemuste korral võib selliste töötajatega töölepinguid siiski lõpetada, kuid vaid tööinspektori eelneval nõusolekul.
Seega: kui te olete rase ja/või lapsehoolduspuhkusel, võib tööandja teiega sõlmitud töölepingu tööandja maksejõuetuse tõttu tõepoolest lõpetada juhul, kui tööinspektor on andnud selleks oma nõusoleku.
Kui töölepingu lõpetamise aluseks on tööandja pankrot või pankrotimenetluse raugemine, on teil õigus nõuda tööandjalt hüvitist, mille suurus sõltub teie tööstaaist selle tööandja juures.
Hüvitise saamise kindlustab töötukassa. Viimane maksab hüvitise välja ning hüvitab ka enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud palga ja puhkusetasu töötuskindlustuse seaduses märgitud ulatuses.
Kui teie rahalised nõuded on suuremad kui töötuskindlustuse seaduses sätestatud hüvitiste maksimummäärad, on teil õigus taotleda nende rahuldamist tööandja pankrotimenetluses üldises korras.
Kui tööandja lõpetab töölepingu ebaseaduslikult ega ole nõus tehtud viga kohtuväliselt parandama, on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, enda ennistamist või hüvitist töövaidlusi lahendavas organis.
Page 1472 of 1601
