Articles
N I I N A S I I T A M
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja
Ehkki maksukonsultandid soovitavad asendada maksukulu vähendamiseks osa palgast dividendidega, rikub selline tegevus seadusi ning kahjustab töötajate õigusi.
Äripäevast võib aeg-ajalt lugeda maksukonsultantide soovitusi tööandjale, kuidas vähendada palgaga seotud maksukulu, kasutades palga osa maksmise asemele erinevaid maksulahendusi. Eesmärgiks hoida kokku sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusemakse kulud. Ühe kokkuhoiu võimalusena on välja pakutud palga osa asendamist dividendide maksmisega. Soovitajate seisukohast asendaks see ümbrikupalkade maksmise seaduspäraste võimalustega. Soovitatakse anda töötajale ettevõttes kasutusvaldusega osalus dividendide maksmise ajaks, mille tulemusena tekib töötajal kohustus deklareerida tulu dividendidest ja tasuda tulumaks, tööandja aga vabaneb sotsiaalmaksu maksmise kohustusest.
Olgu see tööandjale nii meeltmööda kui tahes, ei saa sellise soovitusega küll nõustuda. Enamgi veel loobudes töötajale palga või selle osa maksmisest rikub tööandja jämedalt nii töölepingu seaduses kui ka palgaseaduses sätestatud töötaja õigust saada töö eest tasu.
Tööandja kohustus on maksta töö eest palka
Tööõiguse põhimõttest lähtuvalt on töötajal õigus töötasule vastavalt kokkulepitud palgatingimustele. Sama põhimõte sisaldub ka palga õiguslikus korralduses. Nendest põhimõtetest lähtuvalt on töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 1 sätestatud tööandja kohustus maksta töötajale töö eest kokkulepitud palka. Tööleping on tasuline leping, mistõttu on TLS § 26 lõikes 1 punktis 3 ette nähtud kohustusliku kokkuleppena töötasu.
Töölepingu alusel töötavate isikute töötasustamise, neile töötasuga seotud tagatiste andmise ja hüvitiste maksmise õigusliku korralduse määrab kindlaks palgaseadus (PaS). Seaduse § 2 sätestatud palga mõiste annab ka palga õigusliku koosseisu. Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile. Palk koosneb põhipalgast seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiast ja juurdemaksetest. Sellega on sätestatud üheselt - töö eest makstakse palka. Muid võimalusi seadus ette ei näe.
Palga asendamisel dividendidega ei täida tööandja oma kohustusi
Mis juhtuks, kui tööandja hakkaks töötajale palga osa asemel maksma dividende? Tööandja võidab küll maksukulude vähenemise näol, kuid jätab täitmata seadusega talle pandud mitmed kohustused. PaS § 3 näeb ette palgatingimuste ja nende muudatuste kindlaks määramise töölepingus. Palgatingimustena käsitatakse palgamäära, lisatasusid, juurdemakseid, palga arvutamise viisi ja palga maksmise korda. Töötajale muu rahaline väljamakse ei ole palk seaduse mõttes. Seaduse § 8 kohustab tööandjat andma töötajale kirjaliku teatise talle arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete), samuti töötaja palgast kinni peetud summade, sellest makstud maksude ja töötaja nimel tehtud sissemaksete kohta. Seaduse sellel sättel on oluline eesmärk teavitada töötajat talle töö eest arvutatud palga suuruse ning sellest tehtud kinnipidamiste kohta. Kui aga osa palka makstakse dividendidena, ei kajastu see palgateatises, samuti jääb see arvesse võtmata nii sotsiaalmaksu kui ka töötuskindlustusemakse suuruse määramisel.
Töötasu asendamine vähendab keskmist palka
Tööelus tuleb ette olukordi, mil tööandja on kohustatud töötajale säilitama või tagama keskmise palga. Keskmist palka arvutatakse ja makstakse ka siis, kui töötajale on töölepingu lõpetamisel ette nähtud hüvitised. Keskmise palga arvutamise korra kohaselt võetakse aluseks eelmisel kuuel kuul töötajale makstud palk, mis sisaldab põhipalka, lisatasusid, preemiat ja juurdemakseid. Kui töötajale on aga osa palgast makstud dividendidena, siis neid keskmise palga arvestamisel arvesse ei võeta. Seega jääb töötaja keskmine palk oluliselt madalamaks tegelikult töö eest saadud tasust. Sama olukord tekib ka puhkusetasu arvutamisel. Ka siin võetakse üldjuhul aluseks töötajale kuuel eelnevalt kuul makstud töötasu. Kui töötajale on tegelikult makstud näiteks ainult miinimumpalka, ülejäänud summa aga dividendidena, siis puhkuseraha saab ta ainult miinimumpalga suuruses.
Palga asendamine muu tasuga võrdub ümbrikupalga maksmisega
Teisi töötaja jaoks halvendavaid olukordi on veelgi. Makstud palga suurusest oleneb haigusraha suurus ja töötuskindlustushüvitis. Palgalt makstud sotsiaalmaks mõjutab aga pensionisuurust.
Maksukonsultandid soovitavad tööandjatele ümbrikupalkade maksmisega riske mitte võtta. Kuidas aga nimetada seda, kui soovitatakse erinevaid maksulahendusi rakendades maksta palka osaliselt ja osa asendada muul viisil hüvitatavaks. Arvan, et sellel ei ole mingit erinevust ümbrikupalga maksmisega. Ka ümbrikupalga maksmise eesmärk on vältida maksude maksmist. Tööandja, võttes tööle palgatöötajad, peab arvestama palgale tehtavate kulutustega. On loomulik, et tööandjal on eluspüsimiseks vaja kulusid kokku hoida, kuid mitte ebaseaduslike võtetega töötajate palga arvelt.
Äripäev
Tallinn, 3. jaanuar 2003. Tööhõiveametites töötuskindlustushüvitist taotlevad inimesed esitavad massiliselt ebaõigeid tõendeid töötuskindlustusmaksete tasumise kohta, mida tööandjad on neile teadmatusest kaasa andnud.
Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks elukohajärgsest tööhõiveametist tuleb hüvitise taotlejatel esitada tõend makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta, mille vormi on kinnitanud sotsiaalminister.
Töötukassa andmetel on väga paljud hüvitise taotlejad esitanud tööhõiveametitele aga TSM vormi. Selliste tõenditega taotlejad tuleb kahjuks tagasi saata, ütles Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Nõuetekohane tõend on väga oluline, sest sellele kantud andmetest sõltub hüvitise määramine või määramata jätmine ning hüvitise suurus.
Tõendile peab tööandja märkima andmed viimase 12 töötatud kuu vältel makstud tasude ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendrikuude lõikes. Tasud ja töötuskindlustusmaksed tuleb tõendile märkida kuude kaupa kroonides.
Tõendile tuleb eraldi märkida makstud tasud brutotasuna, puhkusetasu, töö- või teenistussuhte lõpetamisel makstud hüvitised ja kinnipeetud töötuskindlustusmakse.
Puhkusetasu puhul tuleb märkida andmed iga tegelikult puhkusel viibitud kuu kohta ning see on tähtis kindlustusstaaþi arvutamisel.
Vastavalt töötuskindlustuse seadusele on tööandja kohustatud tõendi kindlustatule töösuhte lõppemisel andma. Tõendi vormi kindlustatule makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta kinnitas vastavalt töötuskindlustuse seadusele sotsiaalminister oma määrusega. Tõendi leiab Töötukassa kodulehelt http://www.tootukassa.ee/ dokumentide alt.
Lisaks tõendile makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmakse kohta tuleb hüvitise taotlejal võtta tööhõiveametisse kaasa isikut tõendav dokument ja dokumendi töölepingu lõppemise või teenistusest vabastamise aluse ja aja kohta.
Enn Tosso
ärikoolitus/turundus , seadusandlus
Kui töötajale maksta palka osaliselt ja teine osa muul viisil hüvitada, ei ole sellel mingit erinevust ümbrikupalga maksmisega.
Nii lausus tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Niina Siitam. On loomulik, et tööandjal on eluspüsimiseks vaja kulusid kokku hoida, kuid mitte ebaseaduslike võtetega töötajate palga arvelt, lisas ta.
Loobudes töötajale palga või selle osa maksmisest rikub tööandja jämedalt nii töölepingu seaduses kui ka palgaseaduses sätestatud töötaja õigust saada töö eest tasu.
Probleemidest, mis kaasnevad erinevate maksulahendustega, kui soovitakse palka osalselt dividendidega asendada, loe lähemalt 6.jaanuari Ärikoolituse rubriigist.
Riigikogu võttis 19. detsembri õhtul vastu töötuskindlustuse seaduse muudatused, mille järgi ei ole ametist poolte kokkuleppel lahkuvatel inimestel õigust saada töötuskindlustushüvitist.
Töötukassa seisukohalt võib see aasta alguses vähendada hüvitise taotlejate prognoositud arvu, kuid aasta lõpuks võib olukord muutuda.
Seadusemuudatus täpsustas ka kindlustusstaaþi arvestamist, töötuskindlustushüvitise taotlemist, määramist ja maksmist ning maksmise lõpetamist puudutavaid sätteid. Kindlustusstaaþi arvestamisel tuleb seadusemuudatuse järgi aluseks viimasel 12 töötatud kuul saadud töötasu.
Samuti täpsustas Riigikogu eile töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral hüvitise taotlemist ning enammakstud hüvitise tagasinõudmist.
Riigikogu tõmbas eile hilisõhtul töötukassast raha saajate ringist maha inimesed, kes lahkuvad tuleval aastal töölt kokkuleppel tööandjaga.
Töötuskindlustusseadusesse viimasel hetkel sisse viidud muudatused välistavad hüvitise maksmise juhul, kui tööleping lõpetati poolte kokkuleppel, kirjutab Eesti Päevaleht.
Tegemist on töösuhte vabatahtliku lõpetamisega, mille puhul ei ole töötuskindlustushüvitise maksmine põhjendatud, selgitas sotsiaalminister Siiri Oviir. Tema sõnul on vastastikusel kokkuleppel töölepingu lõpetamise näol sageli tegu varjatud koondamisega.
Seaduse sellise ringitegemise vastu protesteerisid Mõõdukad. Poolte kokkuleppel lahkujad teevad seda reeglina tööandja ettepanekul. Nende hüvitisest ilmajätmine ei ole põhjendatud, märkis Mõõdukate fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor.
Parlament vabastas peaaegu 45 000 töötavat vanaduspensionäri töötuskindlustusmakse tasumisest, mis võrdub ühe protsendiga palgast. Töötukassa eelarvele tähendab säte umbes 23 miljoni kroonist tagasilööki.
Õigus töötukassa rahale tekib 2003. aastal töölt koondatutelt. Hüvitiseta jäävad aga kõik töölt vallandatud, sealt omal soovil või poolte kokkuleppel lahkujad.
Praegu on Eesti töötuse tase viimase kaheksa aasta madalaim, olles vaid napilt üle üheksa protsendi. Mitmete ennustuste kohaselt kasvab töötute arv oluliselt 2003. aastal, sest paljud firmajuhid on töötuskindlustusele lootes koondamisi edasi lükanud.
Page 1585 of 1599
