Articles
1. juulil 2002 jõustusid kogumispensionide seaduse sätted, millega sai praktilise aluse kohustuslik kogumispension ehk pensionikindlustuse teine sammas (esimeseks sambaks peetakse riiklikku pensioni ning kolmas sammas on vabatahtlik täiendav kogumispension).
Liitumine kohustusliku kogumispensioniga võimaldab inimesel kindlustada oma tulevikku täiendava sissetulekuga, lisaks riigi poolt garanteeritud pensionile. Seega sõltub iga inimese pensioni suurus tema enda poolt aktiivse tööelu jooksul pensionifondi tehtud investeeringutest. Toetades maksumaksjat investeerimisel tulevikku lisab riik kaks korda sama palju maksumaksja eest tasutava sotsiaalmaksu arvelt.
Kohustusliku kogumispensioni makse arvatakse maksustatavast tulust maha enne tulumaksu kinnipidamist, seeläbi väheneb füüsilise isiku poolt makstav tulumaks.
VALEM 2+4
Sissemakseid kogumispensioni fondi tehakse süsteemiga liitunud (ehk kohustatud) isikute töötasudelt kinnipidamise teel. Tööandja peab töötajale arvestatud brutopalgast kinni kogumispensioni makse, määraga 2%, ja kannab selle maksuameti pangakontole. Riik lisab laekunud summale 4% töötaja eest makstava sotsiaalmaksu arvelt. Siit tuleneb ka kogumispensioni valem 2 + 4.
Kuna sotsiaalmaksust (määraga 33%) laekunud summadest eraldatakse pensionikindlustuseks 20% ja ravikindlustuseks 13%, siis kohustusliku kogumispensioniga liitumisel töötaja riikliku pensionikindlustuse osak väheneb 20-lt protsendilt 16-le.
LIITUMINE
Pensionisüsteemi teise sambaga liitumine on kohustuslik 1983. aastal ja hiljem sündinud isikutele alates nende 18-aastaseks saamisest. Enne 1983. aastat sündinud isikutele on liitumine vabatahtlik - neil on võimalus valida, kas saada suurem riikliku pensionikindlustuse osak või investeerida pensionifondi.
Isikul, kes esitab liitumisavalduse kuni jooksva aasta 1. novembrini, tekib makse tasumise kohustus järgneva aasta 1.jaanuarist.
Näiteks 2002. aasta l. novembrini (v.a) liitumisavalduse esitanud isiku eest hakkab tööandja makset kinni pidama 1. jaanuarist 2003.
Aastatel 1942-1956 sündinud isikutel on viimane kohustusliku kogumispensioniga liitumise tähtaeg 31. oktoober 2002.
Kohustusliku kogumispensioniga liitudes võtab isik endale siduva kohustuse - kui liitumisavaldus on esitatud, ei saa kogumispensioni süsteemist enam loobuda.
KUIDAS LIITUDA
Teise pensionisambaga liitumise avaldusi saab esitada pangakontorites (Eesti väärtpaberikeskuse (EVK) kontohaldurite juures) või Internetis internetipankades ning Pensionikeskuses (www.pensionikeskus.ee).
Liitumisest tuleb (soovitavalt kirjalikult) teavitada oma tööandjat, et kogumispensioni makse saaks tasutud õigeaegselt ja korrektselt
KUIDAS JÕUAB MAKSE PENSIONIFONDI
Tööandja peab töötajale makstavast brutopalgast kinni kogumispensioni makse 2%, kannab selle igakuiselt väljamakse tegemisele järgneva kuu 10. kuupäevaks maksuameti pangakontole koos teiste maksude (tulumaks, sotsiaalmaks) ning töötuskindlustusmaksega ja deklareerib makse deklaratsioonil TSD.
Maksuamet kannab laekunud kogumispensioni makse ning lisaks arvestatud riigipoolse osa (4% töötaja eest makstava sotsiaalmaksu arvelt) 15 tööpäeva jooksul EVK pangakontole. EVK suunab raha isiku poolt valitud pensionifondi.
Kui deklareerimisel on tekkinud vead, võtab maksuamet tööandjaga ühendust. Maksuametil ei ole õigust makset üle kanda enne vigade parandamist tööandja poolt.
KUIDAS MUUTUB PALGA- JA MAKSUARVESTUS
Liitumisel kogumispensioni süsteemiga muutub isiku palga ja maksude arvestus. Allpool on toodud näide arvestusest kümnetuhandese brutopalgaga töötaja puhul (kinnipeetud summad on miinusmärgiga).
Brutotasu 10 000Töötuskindlustusmakse(1%) -100
Kogumispensioni makse(2%) -200
Maksuvaba tulu -1 000
Maksustatav tulu 8 700
Tulumaks 26% -2 262
Netotasu (kätte) 7 438
Sama brutopalka saava, kuid kogumispensioniga mitteliitunud töötaja netotasu oleks 7 568 krooni (vahe 148 krooni). Seega, makstes kogumispensioni arvele 200 krooni, väheneb maksumaksja jooksev sissetulek ainult 148 krooni võrra.
o Kui kohustusliku kogumispensioniga liitunud isikul sissetulekud puuduvad (töökoha kaotamise, lapsehoolduspuhkusele jäämise, välismaal töötamise vm tõttu), ei pea sel ajal makseid tasuma (erinevalt enamusest vabatahtliku kindlustuse liikidest). Kohustusliku kogumispensioni makset tasutakse ainult siis, kui liitunud isikule tehakse sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid (palk ja muud tasud).
o Kogumispensioni makset ei peeta kinni siis, kui isik on registreeritud FIE-na ning tema ainsaks tuluks on tulu ettevõtlusest. FIE-l on võimalus teha sissemakseid täiendava kogumispensioni arvele ja loomulikult on tal õigus ka riiklikule pensionile.
Täiendavat informatsiooni kogumispensioni kohta saab Internetist http://www.pensionikeskus.ee või Maksuameti kohalikest asutustest.
Inge Rumessen
Vabariigi Valitsus kiitis heaks tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega tulevad uuest aastast kasutusele eeltäidetud tuludeklaratsioonid.
Eelnõu kohaselt kannab maksuamet residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile juba eelnevalt andmed maksumaksjale makstud palga ja ajutise töövõimetuse hüvitise, tulust mahaarvamisele kuuluva maksuvaba tulu, töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete ning tasutud õppelaenu intresside kohta. Andmed selleks saadakse tulumaksu kinnipidajate ja krediidiasutuste poolt Maksuametile esitatud deklaratsioonidelt ning maksumaksja ise sellekohaseid tõendeid esitama ei pea.
Eeltäidetud tuludeklaratsioon tehakse maksumaksjale kättesaadavaks e-maksuameti vahendusel ja maksuameti kohalikus asutuses. Teatud andmete osas katsetati seda süsteemi edukalt juba käesoleval aastal 2001. aasta tulude deklareerimisel.
Inge Rumessen
Kogumispensioni süsteemiga liitunud töötajate raha ei hakka teise sambasse kogunema, kuni ettevõttel on sotsiaalmaksuvõlg. Praegu on selliseid inimesi ligikaudu 1700.
Maksuamet möönab, et sisuliselt on töövõtja võimetu tööandjat mõjutama, sest seadusest tulenevalt pole tal millelegi tugineda.
Jääb siiski võimalus, et ka näiteks juhatuse liige, kes sisuliselt mängib esimest viiulit ja tema tahtmiste järgi toimub ka erinevate kohustuste täitmine, tahab teise sambasse midagi koguda, märkis Dmitri Jegorov maksuameti otseste maksude talitusest. Sellisel juhul jaotab maksuamet laekunud summa proportsionaalselt ning tööandja ühtegi töötajat eelistada ei saa.
Juuni alguseni kestnud esimeses etapis liitus kogumispensioni süsteemiga 37 055 inimest. Neist ligikaudu 6000 on noored, kes tööl veel ei käi, kuid tegid pensionifondi valiku juba ära.
Kadi Oorn rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonnast nentis, et seaduseelnõu arutelul oli küll juttu võimalikest tööandjaga seonduvatest probleemidest, kuid maksuametile on riigi poolt antud õigus makse sisse nõuda, vajadusel ka sunniviisiliselt.
Tallinna Piimatööstusel on oktoobri alguse seisuga ligi miljoni krooni suurune sotsiaalmaksu võlg. Pearaamatupidaja Krista Turu sõnul ei usu ta, et see eriti teise sambaga liitunud töötajate pensionikogumist mõjutaks. Meil on neid ka vähe, kusagil neli inimest, ütles Turu. Ja ega nad ju sellest ilma ei jää, see laekub lihtsalt hiljem.
Makse võlalt arvestatakse intressi sarnaselt teiste maksude tasumata jätmisega. Võla tasumise ajaks tiksunud intressi kannab maksuamet töötaja pensionikontole. Suvel kehtima hakanud seaduse kohaselt jätab maksuamet intressi arvestamata juhul, kui näiteks ettevõte on käibemaksu ette tasunud. Kui ettevõte on käibemaksu tasunud ette näiteks sada krooni ja sotsiaalmaksu võlg on sada krooni, siis me intressi arvestama ei hakka, seletas Dmitri Jegorov lihtsustatult intressi arvestamise süsteemi. Kui aga sotsiaalmaksu võlg on juba 150 krooni, siis hakkab intress tiksuma 50 krooni pealt.
Kindlasti parendab maksude laekumist kogumispensionisüsteem, mille puhul igal töövõtjal on otsene huvitatus saada ametlikku palka, vastas ta küsimusele, kuivõrd kaasnes kogumispensionisüsteemi käivitumisega riigipoolne lootus vähendada ümbrikupalkade maksmist. Tema sõnul paranes maksude laekumine juba 1999. aasta algusest, mil sotsiaalmaksu hakati arvestama iga isiku kohta eraldi.
Teise sambaga liitunud töötaja saab maksete laekumist kontole kontrollida internetipanga kaudu. Lisaks võib pensioni kogumist pidurdada ka tööandjapoolne vigaste deklaratsioonide esitamine maksuametile, mis oli probleemiks veel kuu aega tagasi. Levinumateks vigadeks on maksesumma valearvestus ja vale või puuduv isikukood. Tänaseks on maksuameti kinnitusel esimeses etapis liitunute deklaratsioonides vead parandatud.
Riigikogus läbis 16.oktoobril esimese lugemise töötuskindlustuse seaduse täiendamise eelnõu, mis vabastab töötavad pensionärid 01.novembrist töötuskindlustusmakse tasumisest.
Menetluses olev eelnõu näeb ette, et kindlustusmakse kogumine töötavatelt pensionäridelt kõrvaldatakse 01.novembrist. Eelnõu järgi lõpeb kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise kuu viimasel kuupäeval.
Samas on tööandja kohustatud maksma töötuskindlustusmakset kindlustatule ja vanaduspensionieas isikule makstud summadelt edasi. Kindlustatu töötuskindlustusmakset ei maksta tasudelt, mida makstakse isikule, kellel oli 2002. aasta 1. jaanuaril vanaduspensionieani jäänud vähem kui 12 kuud.
Eelnõu järgion tööandja endiselt kohustatud tasuma töötuskindlustusmakset ka töötava vanaduspensionäri töötasult ning muudelt tuludelt ning selle isiku töötasult ja muudelt tuludelt, kellel oli 1.jaanuaril 2002 jäänud vanaduspensioni ea saabumiseni vähem kui 12 kuud.
Eelnõu arutelu Riigikogu täiskogus toimub eeldatavasti 22.oktoobril.
Toivo Tänavsuu
* Maksuvaba tulu määr jäi endisele tasemele
* 2008.aastaks jõuab alampalk 41%-ni keskmisest palgast
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) ja Eesti Tööandjate Keskliit leppisid kokku, et 2003. aasta alampalgamäär tõuseb praeguselt 1850-lt kroonilt 2160 kroonini.
Ametiühingud taotlesid läbirääkimiste käigus järgmise aasta uueks määraks 2255 krooni, kuid tööandjad pakkusid välja 2100 krooni. Viimased põhjendasid oma tagasihoidlikumat positsiooni vajadusega piirata tööjõukulude kasvu, et välisturu konkurentsis püsima jääda.
Läbirääkimised tööandjatega on kulgenud edukalt ja konstruktiivselt ning saavutatud on mõlemaid osapooli rahuldav kokkulepe, ütles EAKL-i esimees Kadi Pärnits. Ta lisas, et samas on valitsus jätnud täitmata lubaduse tõsta maksuvaba tulu määr järgmisel aastal 1400 kroonini kuus. See tähendab seda, et koos alampalga tõusuga suureneb keskmise palga tulumaksumäär ja maksustamata tulu määr langeb 1998. aasta tasemele, lisas ta.
Küsimusele, mil viisil alampalga tõus ikkagi töötajaid mõjutab, vastas EAKL-i sotsiaalsekretär Harri Taliga, et otseselt mõjutab see vaid miinimumtasu saajaid. Alampalk tähendab ju praktiliselt seda, et sellest piirist väiksemat tasu ei tohi täiskoormusega töötavale inimesele maksta, selgitas ta. Taliga lisas, et tõenäoliselt kirjutatakse kokkuleppesse ka tunnipalga alammäär, mis on kaksteist krooni ja üheksakümmend senti.
Taliga sõnul mõjutab alampalga tõus ka tulevasi pensionäre, sest mida suuremat palka inimene saab, seda suurem on edaspidi ka tema pension. Sama lugu on tema sõnul ka haigushüvitistega. Ka neid makstakse juba teenitud palga alusel.
Taliga nentis, et trahvisummade ning muude toetuste osas uus alampalgamäär muudatusi kaasa ei too.
Tallinna pensionäridele alampalga tõus ärevust ei paku. Mul ei ole sellest sooja ega külma. Pensionid ju ei tõuse, kuid kommunaalmaksed järjest kasvavad, ütles üks neist.
Page 1594 of 1601
