Artiklid

Jaekaubanduse parima palga maksjad tegelevad kõik autodega, tabeli tipus on tänavu haagisemüüja Schmitz Cargobull Eesti, kus keskmine palk küündis peaaegu 7000 euroni.

Tegu on Saksamaa haagis tootja Schmitz Cargobull AG tütarfirmaga ja ettevõttes töötas keskmiselt kuus inimest.

Tänasel valitsuse istungil on arutluse all riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek muuta ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks ja puhkepäevaks. Justiitsministeerium teeb aga valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.

 Justiitsministeeriumi hinnanul ei selgu eelnõu seletuskirjast, millised on Eesti keskmise töönädala pikkuse lühendamise võimalikud mõjud sisemajandusele. Ministeeriumi hinnangul ei saa nõustuda ka eelnõu autori hinnanguga, et eelnõu vastuvõtmine täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi kaasa ei too.

„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.

Kes tsitaadist aru ei saanud, siis neli kilo on 4000 eurot ning veits flex tähendab uhkustamist, aga seda mitte ülbelt, vaid humoorikalt. Oma päris esimeses töökohas tahaksid inseneritudengid Kristjan Taimla ja Anna Sihvart kätte saada 2500-3000 eurot.

Statistikaameti värskete andmete järgi oli mullu sooline palgalõhe Eestis 13,1 protsenti, aastal 2022 aga 17,7 protsenti. Alates aprillist on tööandjatel võimalik kasutada palgalõhe analüüsiks ja vähendamiseks uut digilahendust Palgapeegel, mis näitab, kas ja kui suur on organisatsioonis sooline palgalõhe. Uue rakenduse eesmärk on suurendada tööandjate teadlikkust soolisest palgalõhest ning aidata kaasa selle vähendamisele, kasvatamata sealjuures tööandjate halduskoormust.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1216/tooandjad-naevad-uue-rakendusega-meeste-ja-naiste-palgalohet

 

Euroopa Parlament andis lõpliku heakskiidu uutele reeglitele, mis muudavad platvormide, nagu Bolt ja Wolt, heaks töötavate inimeste töötingimusi.

Euroopa Parlament andis lõpliku heakskiidu uutele reeglitele, mis parandavad platvormide heaks töötavate inimeste töötingimusi, teatas parlamendi pressiteenistus.

Liikmesriigid peavad nüüd tagama, et platvormitöö tegijat peetakse edaspidi vaikimisi ettevõtte töötajaks, mitte füüsilisest isikust ettevõtjaks. Platvorm võib algatada staatuse muutmise, kuid peab sellisel juhul tõendama, et ettevõttel puudub konkreetse inimesega tõeline töösuhe, mida iseloomustab töökäskude andmine ja töötaja tegevuse kontrollimine. Staatuse määratlemisel võetakse lisaks arvesse liikmesriikide seadusandlust, kollektiivlepinguid ja Euroopa Liidu kohtupraktikat.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609322772/euroopa-parlament-andis-lopliku-heakskiidu-platvormitoo-direktiivile

  1. KKK: konkurentsipiirang
  2. Kolmandik inimesi on valmis töö pärast välismaale kolima
  3. Sooline palgalõhe on aastaga vähenenud
  4. Kas autoremonditöökoda võib eelistada nais mehhaaniku asemel meest?
  • Sa oled siin:  
  • Pealeht