Meie ettevõtet ootab ees suurem koondamiste laine. Osa inimesi, kes võivad koha kaotada, on tööealised ja nemad saavad koondamishüvitist ning pea aasta aega töötuskindlustushüvitist. Aga millised toetused on ette nähtud töötavale pensionärile, kes koondatakse? Kas tema saab koondamishüvitist ja töötuskindlustushüvitist? Kui töötav pensionär lahkub omal soovil ametist, kas siis ei maksta talle mingeid hüvitisi?

 

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/millised-toetused-on-ette-nahtud-tootavale-pensionarile-kes-koondatakse?id=91376589

 

Sel nädalal kuulutati üheks õppijasõbralikumaks tööandjaks pagariäri Päts OÜ. „Ootamatu pole see, et me praktikantidele tööd pakume, kuid kas me just kõige sõbralikumad oleme…“ ütles ettevõtte juht Heiki Hallik Äripäeva raadios.

Õppijasõbraliku tööandja auhind üllatas Päts OÜ juhti Heiki Hallikut. „On olnud ilusaid päevi ja karmimaid päevi. Toredaid kohtumisi ja kurvemaid lahkuminekuid,“ võttis ta kokku oma kogemust praktikantidega.

 

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2020/10/17/moni-ei-saagi-aru-miks-tool-kaib-kas-ema-kaskis-voi-isa-palus?utm_source=copypaste

 

Soome töönõukogu otsustas, et toidu kojuveo teenust pakkuvad ettevõtted peaksid kullereid kohtlema kui töötajaid, seejuures tekib kulleritel õigus võtta puhkust ja saada haiguspäevade eest hüvitist. Praegu palkavad ettevõtted kullereid töövõtulepingutega, mille puhul need õigused ei rakendu.

 

Edasi loe: https://www.err.ee/1148319/soome-toonoukogu-toidukullerid-on-tootajad-mitte-ettevotjad

Juba 2021. aastal tekib võimalus jääda kuni viis aastat enne vanaduspensioniea saabumist paindlikule vanaduspensionile.

 

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/kas-inimene-voib-eelpensionil-olles-veel-toole-minna?id=91376111

Mullu tegi Eestis kaugtööd kolm korda rohkem inimesi kui kümme aastat tagasi. Kuidas on kaugtöötamine viimastel aastatel muutunud, kirjutavad oma kodukontorist statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Eveli Voolens.

Moodne majandus ja infotehnoloogia areng võimaldab muutusi tööturul, mille üheks osaks on võimalus valida, millal, kus ja kuidas tööd tehakse. Eestis on iga viies töötaja aeg-ajalt tegemas kaugtööd, kuid kogu oma tööaja töötab kontorist väljaspool vaid kümnendik kaugtöö tegijaist. Pigem on levinud töökorraldus, kus inimesed teevad mõnel päeval nädalas kaugtööd ja viibivad suurema osa tööajast töökohal. Kas kaugtöö on üldse võimalik, määrab eelkõige ametikoht. Enamik kaugtöö tegijaid töötab valgekraede ametikohtadel. Juhtidest on kaugtööd teinud 42, tippspetsialistidest 35, keskastme spetsialistidest 27 ja kontoritöötajatest 15 protsenti. Sinikraedel on võimalused kaugtööks üsna piiratud. Kõige kiirem on olnud viimastel aastatel kaugtöö kasv keskastme spetsialistide ja tippspetsialistide hulgas. Kogu oma tööaja töötab kontorist väljaspool kümnendik kaugtöö tegijaist. Pigem on levinud töökorraldus, kus inimesed teevad kaugtööd mõnel päeval nädalas.

 

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/kaja-sostra-ja-eveli-voolens-kaugtoo-tegemine-aina-kasvav-trend