Artiklid
Lugeja küsib:
Kui töötajal on kirjas, et ta ei tohi minna teatud aja jooksul konkurendi juurde tööle. Tasu selle eest ei maksta ja eraldi lepingut tehtud pole. Kas töötajalt võib nõuda kompensatsiooni selle eest, et läheb konkurendi juurde.
Vastab advokaadibüroo Lextal partner Kristi Sild:
Vastavalt TLS § 24 kehtib pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe üksnes juhul, kui see vastab TLS § 23 lg 2 ja 3 sätestatud tingimustele, on sõlmitud kirjalikult; selle eest makstakse hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 ning see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.
Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/04/23/kkk-konkurentsipiirang
Rahvusvaheline uuring näitab, et iga kolmas töötaja kaalub parema töökoha saamiseks välismaale kolimist.
Rohkem on nõus kolima töötajad, kellel on kõrgem sissetulek ja kõrgem haridustase (29%) ning nad on peamiselt valmis ümber asuma tööks oma praegusel erialal (55%). Perega ümberkolimine (60%) ja rahalise kasu võimalus (60%) on peamised motivaatorid välismaal töötamiseks.
Edasi ioe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/04/23/kolmandik-inimesi-on-valmis-too-parast-valismaale-kolima
Tööandja küsib:pean autoremonditöökoda. Lisasin hiljuti töökuulutuse tööpakkumiste portaali, et leida mehaanikut. Minu üllatuseks kandideeris ametikohale naisterahvas. Arvestades tegevusvaldkonda ja seda, et meil töötavad üksnes mehed, arvan, et meie meeskonda sobiks paremini meesterahvas. Kas ma võin valiku tegemisel jätta naiskandidaadi kõrvale? Kas sellega kaasneb ka mingi oht?
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2023. aastal 13,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 4,6 protsendipunkti võrra.
Möödunud aastal oli naiste keskmine brutotunnitasu 10,27 eurot ja meestel 11,82 eurot. Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi (25,5%), info ja side (25,1%) ning finants- ja kindlustustegevuse (24,9%) tegevusalal
Edasi ioee: https://www.stat.ee/et/uudised/sooline-palgalohe-aastaga-vahenenud
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2023. aastal 13,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 4,6 protsendipunkti võrra.
Möödunud aastal oli naiste keskmine brutotunnitasu 10,27 eurot ja meestel 11,82 eurot. Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi (25,5%), info ja side (25,1%) ning finants- ja kindlustustegevuse (24,9%) tegevusalal.
Edasi loe:
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2023. aastal 13,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 4,6 protsendipunkti võrra.
Möödunud aastal oli naiste keskmine brutotunnitasu 10,27 eurot ja meestel 11,82 eurot. Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi (25,5%), info ja side (25,1%) ning finants- ja kindlustustegevuse (24,9%) tegevusalal.
Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/sooline-palgalohe-aastaga-vahenenud
Lehekülg 4 / 1596
