Suuremate šokkide ärahoidmiseks on kolmekõne valitsuse, tööandjate ja ametiühingute vahel sama olulised kui 1918. aastal.

Praegused populaarsed suunad – digi- ja rohepööre, globaliseerumine ning ühiskondade vananemine – on mõjutanud ka Eestit, tekitades töötajates ja ettevõtjates ebakindlust ning pannes valitsusi nuputama uusi viise, kuidas säilitada heaoluriiki. Käin läbi mõned nende pingete aspektid, mis iga mainitud suunaga Eestis kaasnevad.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/94716381/peep-peterson-tooturu-trendid-ahvardavad-uhiskonna-kaosesse-paisata

Kell 11 kogunesid päästjad Päästeala Töötajate Ametiühingu eestvedamisel riigikogu ette, nõudmaks vähemalt 18-protsendilist palgatõusu.

Ametiühingu teatel on valitsuse planeeritav palgatõus päästjate murede leevendamiseks ebapiisav: «Kõigist teenistujatest, kellele valitsus täna palgatõusu kavandab, on päästjad kõige halvemas seisus.»

Edasi loe: https://www.postimees.ee/7349297/paastjad-nouavad-riigikogu-ees-suuremat-palgatousu#_ga=2.124779145.287270631.1632823170-518806748.1594120248

Samal ajal kui Suurbritannias valitseb kütusepuudus, ähvardab eestlasi tarneraskuste tõttu mugavustoodete nappus. Peale selle peaksid meie tarbijad muretsema ka kaubandus- ja teenindussektori tööjõupuuduse pärast. Kauplustesse otsitakse müüjaid, vahetusevanemaid, teenindajaid ja laotöötajaid. Kas praegune mugavus, kus sisseoste saab Prismades ja tanklapoodides teha ööpäev läbi, võib peagi lõppeda, kui kauplused endale piisavalt töötajaid ei leia?

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/94703737/kas-toojoupuuduse-tottu-tuleb-karpida-kaupluste-lahtiolekuaegu

Haridus- ja teadusministeerium kinnitab, et õpetajate palga alammäär tõuseb uuel aastal 1412 euroni ehk 97 euro võrra senisega võrreldes ning arvestuslik keskmine palk kasvab 1653 euroni. 

Kokku läheb õpetajate 7,3-protsendiline palgatõus maksma 30 miljonit eurot.

2022. aasta riigieelarves on õpetajate palgafondiks, sealhulgas riigi-, era- ja kohalike omavalitsuste üldharidus- ja kutsekoolide tarvis 419 miljonit eurot. Õpetaja arvestuslik keskmine palk tõuseb 7,3 protsenti, mis kasvatab õpetaja keskmist palka 1540 eurolt 1653 euroni. Kasv on 113 eurot, mis on samal tasemel riigi keskmise palgaga. Palga alammäär tõuseb 1412 euroni ehk kasv on 97 eurot. Valitsuse otsusega eraldati selleks 20,7 miljonit eurot ning lisaks ministeeriumi investeeringute ja tegevuste kokkuhoiu arvelt 9,3 miljonit eurot, kokku on lisavajadus 30 miljonit eurot.

Edasi loe: https://haridus.postimees.ee/7349298/kersna-opetajate-keskmine-palk-touseb-jargmisel-aastal-riigi-keskmise-palgani#_ga=2.23419577.287270631.1632823170-518806748.1594120248

„Ülikoolides on sügavad probleemid, lisaks oleme saatnud ministeeriumitele mitu pöördumist, ent lahendusi pole näha,” tõdes Tartu ülikooli ametiühingu esimees Ruth Tammeorg. Tema abiga valmis avalikkusele mõeldud pöördumine, kus loeti ette mured, mis on kõrgkoolidel ja teadusel juba aastaid olnud.

Akadeemiliste töötaja suurim mure tööturul on pöördumise väitel suur projektidest sõltumine. See tähendab, et palk tuleb eri projektide eelarvest, mitte otse riigi rahakotist. Alarahastatud kõrgharidus ainult süvendab probleemi.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/94707551/ulikoolid-hariduse-ja-teaduse-arvelt-koonerdamine-hakkab-meie-majanduskasvu-nusima