Rahandusministeerium tahab seadusemuudatusega riigiametnike palgad alampalgaga siduda, nii et neile ei tohiks miinimumpalgast väiksemat töötasu maksta. Ühtlasi võimaldab eelnõu maksta ametnikele kriisi korral senisest suuremaid preemiaid ning muuta riigiasutuste keskastmejuhtide töölepingud tähtajaliseks.
Praegu kehtiv avaliku teenistuse seadus jõustus 2013. aastal ja see näeb ette, et ametiasutustes on tööl kaht sorti ametnikud: ühed, kes on ametis avaliku teenistuse seaduse alusel, ja teised, kes töötavad töölepinguseaduse alusel.
Riigikogus läbis sel nädalal esimese lugemise ravikindlustuse seaduse muudatus, mis annab lapse haigestumisel vanemale võimaluse saada vajadusel kuni 60 päeva pikkust hooldushüvitist.
„Praegu on nii, et lapse haigestumisel on vanemal õigus saada hooldushüvitist üldjuhul kuni 14 kalendripäeva. Erandina saavad pikemat, kuni 60 kalendripäeva pikkust hooldushüvitist vanemad, kelle lapsel on pahaloomuline kasvaja ja lapsel algab ravi haiglas,“ ütles riigikogus sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillak.
On aeg vaadata vanemaealisele tööjõule kui majanduskasvu ressursile. Luua töökeskkond, kus vanemaealine tööjõud ei peaks pidevalt kahtlema oma oskustes ja võimetes, kus tema arendamisse panustatakse võrdselt noorematega, kirjutab Iris Pettai.
Rahvastiku vananemine on üks pakilisemaid väljakutseid, millega Eesti silmitsi seisab. Kohandume samm-sammult rahvastiku vananemisega ja oleme harjunud, et kauem käiakse koolis, abiellutakse hiljem ja lapsi saadakse hilisemas eas. Traditsioonilisi tööjõustrateegiaid – õppimine lõpeb 20-ndates, karjääriredel 40-ndates ja töö 60-ndates aastates – ei peeta enam jätkusuutlikuks. Õppimine on muutunud elukestvaks, karjääri tehakse ka vanuses 50+ ja 60+ ning tööelu võib pikalt jätkuda pensionipõlves.
Edasi loe: https://www.err.ee/1609274394/iris-pettai-ka-vanuseline-klaaslagi-on-olemas
2023. aasta lõpu seisuga on Tallinnas üle miljoni ruutmeetri kaasaegset büroopinda. Mida toovad turule lähiaastad nii büroode arendajate, rentnike kui ka töötajate ootuste vaatest, selgub värskest sisuturundussaatest.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta neljandas kvartalis 1904 eurot, aasta varasemast 9,7 protsenti kõrgem. Analüütikute kinnitusel aga pidurdub palgakasv tänavu järsult.
Lehekülg 23 / 1599
