Agnes Ojala, Kadri Ratt

Otsustajad on suures osas töötuskindlustusmakse ülempiiri tõstmise vastu.

Ametiühingute ja tööandjate keskliidu juhtide tänasel kohtumisel esitas ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga ettepaneku tõsta töötuskindlusmakse 3,7 protsendini. Tööandjad ja poliitikud on enamuses seaduses lubatud suurimast määrast ehk kolmest protsendist kõrgema määra vastu, eelistades edasi lükata uue töölepingu seadusega tekkivaid töötukassa kohustusi.

“Täna seisame silmitsi probleemiga, kus töötute arv on plahvatuslikult kasvanud ja selge on see, et tööstuskindlustusmakset tuleb tõsta,” rääkis Taliga, kes on varem kindlalt seisnud töölepingu seaduse osalise rakendamise vastu.
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et töötuskindlustusmakse suurendamine üle kolme protsendi ei tule kõne alla ning selle asemel tuleks kaaluda kõrgema hüvitisemääraga päevade arvu kärpimist.

Praegu maksab töötukassa koondatule, kes on ligi kümme aastat ehk 110 kuud tööl käinud, 360 päeva hüvitist, esialgu pool ja hiljem 40 protsenti koondatu keskmisest töötasust.
Töölepingu seaduse jõustudes 1. juulil aga tõuseb hüvitise määr 70 protsendini, mis 100 päeva möödudes väheneb 50 protsendile.
“Juba praegu on meil hüvitised piisavalt suured, nii et paljud eelistavad tööle minemise asemel toetusest elada,” lausus Kriis.

Veel näeb Kriis võimalust hoida kokku omal soovil töölt lahkunute hüvitiste arvel. Praegu ei saa vabatahtlikult töölt lahkunud töötukassalt sentigi, kuid uus töölepinguseadus kindlustab ka neile 40-protsendise hüvitise.

Tööandjate selja taga on ka valitsus. „Sain valitsuselt mandaadi, millega esmaspäeval töötukassa nõukogusse minna. Toetame töötuskindlustusmakse tõstmist 3 protsendile tingimusel, et tööandjad ja töövõtjad leiavad lahenduse töötukassa töö jätkusuutlikuna jätkamiseks,“ sõnas sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Temagi sõnul tuleks pigem kassa kulud üle vaadata. „Pooldan esimeses järgus osa töötukassa kohustuste edasilükkamist. On teisigi asju edasi lükatud, siis tuleb raskel ajal ka siin seda teed minna,“ arvas ta.

Ometi ei ole päris üksmeelne ka koalitsioon. Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor leidis, et suuremaid hüvitisi soovides peavad mõlemad osapooled ise ka rohkem panustama.
„Töötajate pool on aru saanud, et tuleb leida lahendus uute kohustuste ja sissemakse suuruse vahel. Nemad on nõus juurde maksma. Ma ei saa aru, miks tööandjad seda ei mõista,“ oli Nestor ärritunud.
„Kui kolleegid töötegijad tööst ilma jäävad, siis peab neile sissetulek jääma, muidu kukuvad nad olukorda, kust nad ei pruugi enam välja tulla.“
Töölepingu seadust tervikuna töövõtjatele vastandunud osapooled edasi lükata ei soovi, küll aga valitseb üldine arvamus, et osa selle rakendussätteid võiksid paremaid aegu oodata.

Vabatahtlikult lahkunute hüvitis nõuab 500 miljonit krooni

Töötukassa juhi Meelis Paaveli andmeil laekuks praeguste plaanide kohaselt kassasse aasta jooksul miljard krooni, kulud oleksid aga 3,4 miljardit krooni, süües aasta lõpuks kogunenud reservi pea olematuks.
Kui 1. juulist töötuskindlustusmakse määr tõuseks 1,5 protsendi asemel 3 protsendile, tooks see rahandusministeeriumi majandusprognoosi arvestades kassale sel aastal lisatulu 600 miljonit krooni.
Omal soovil töölt lahkunute jätkuvalt hüvitistest ilma jätmine hoiaks kulude poolelt kokku 500 miljonit krooni.
Ainuüksi nende kahe sammuga tuleks töötukassa reservist 2,4 miljardi krooni asemel kasutusse võtta 1,3 miljardit krooni, mis jätaks töötukassa varadesse aasta lõpuks 1,56 miljardit krooni.
Võimaliku kokkuhoiukohana on lisaks varemmainituile välja pakutud ka koondamishüvitise vähendamist maksimaalselt kolmelt kuult kahele.


Märgid näitavad, et uus töölepinguseadus, mille tingimuste elluviimise võimalikkuse üle alles vaieldakse, võib endas peita viitsütikuga pommi, mis vallandab koondamislaine.

Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Heidi Vilu ei välista, et seoses uue töölepinguseadusega võib 1. juulist alata suurem koondamiste laine, sest üha rohkem ettevõtteid on palunud tööinspektsioonilt kooskõlastust alluvate sundpuhkusele saatmiseks, kirjutas Õhtuleht.

Veebruaris ja märtsis küündis niisuguste töötajate arv 10 000ni. 12. aprilliks olid tööandjad uurinud veel 4411 inimese puhkusele saatmise võimalust.

«Ilmselt on üksjagu neid ettevõtteid, kes tänu väiksemale koondamishüvitisele seda kuupäeva ootavad,» arvab Vilu, kes usub et selline seos on olemas.

Nii töötute kui ka nende inimeste saatus, kes tööl edasi käivad, on aga segane. Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit ja töötukassa nõukogu ei jõudnud eilegi kokkuleppele, kui suur peaks olema töötuskindlustusmaks neile, kes tööle jäävad, või kui suured ja kaua kestvad hüvitised neile, kes töö kaotavad.

Toimetas: Martti Kass

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam kinnitab, et 1. juulist jõustuva töölepingu seadusega jäävad kehtima kõik seni sõlmitud töölepingud, neile vaid lisatakse muudatused.

Kas uue seadusega saab ka suuliselt töölepingut sõlmida?

Seaduseelnõu ühes variandis nähti tõesti ette, et kirjalikke töölepinguid enam polegi, tulevad ainult suulised lepingud, aga see on ilmne liialdus.

Tööleping peab endiselt olema kirjalik. Tulevane seadus aktsepteerib aga kõiki kirjalikke vorme, mida on võimalik taas­esitada. Seega võib kokku leppida ka näiteks meili teel.

Näiteks tööandja saadab töötajale meili, et ta teeb ettepaneku muuta töölepingu tingimusi. Ja töötaja vastab talle meili teel, et jah, ta on nõus. Või ei ole nõus. Prindib meili välja, paneb lepingu juurde ja see kirjutatakse alla. SMS näiteks aga lepingu sõlmimiseks ei sobi, sest SMSi ei ole hiljem võimalik taasesitada.

Lepinguid võib sõlmida ka Interneti teel, kui need on digiallkirjastatud.

Kas juba sõlmitud töölepingud jäävad ka pärast 1. juulit kehtima?

Loomulikult. Mitte mingil juhul ei ole vaja hakata lepinguid uuesti sõlmima! Töölepingu osas ei muutu pärast 1. juulit oluliselt midagi. Sama leping läheb edasi, ainult et see tuleb kriitiliselt üle vaadata ning välja jätta need tingimused, mis ei ole uue seadusega kooskõlas. Näiteks hüvitised ja lisatasud lähevad 1. juulist jõustuva seadusega vastuollu.

Neid tingimusi, mida on vaja uuest seadusest lähtuvalt muuta, muudetakse lepingu lisaga.

Kui lepinguid täidetakse arvutis, on muidugi lihtsam kustutada arvutis see lepingutingimus ära, mis enam ei kehti, ja panna uus asemele. Aga kindlasti on tarvis uuendatud leping välja printida, sest lepingule on vaja allkirju, samuti ka muudatustele. Muidu need ei kehti.

Kui pikalt võib sõlmida tähtajalist lepingut?

Ka uue seadusega jäävad tähtajalised ja tähtajatud lepingud. Samas ei anna uus seadus enam täpset loetelu, millal võib tähtajalist töölepingut sõlmida. Öeldud on vaid, et töö peab siis olema ajutise iseloomuga. Nii et nüüd on hoopis lihtsam tähtajalisi töölepinguid sõlmida.

Tähtajalise lepingu maksimaalne pikkus on 5 aastat, lühimat aega ei ole antud.

Kas tööle asudes on katseaeg kohustuslik?

Praegune seadus näeb ette, et katseaja kohaldamises tuleb lepingus kokku leppida. Lepingusse kirjutatakse siis, et töötajal on katseaeg näiteks 4 kuud.

Uue seadusega on aga katseaeg seadusest tulenev, s.t selles ei ole vaja eraldi kokku leppida. Töötaja asubki tööle katseajaga. Ilma katseajata on võimalik asuda tööle ainult siis, kui pooled on selles eraldi kokku leppinud.

Katseaeg on ikka 4 kuud. Ainus muudatus on see, et kui on tähtajaline tööleping kestusega kuni 8 kuud, siis katseaeg on pool lepingu kestusest.

Nii et kui tulevikus võetakse inimene 4 kuuks tööle, on tema katseaeg 2 kuud. Võetakse 3 kuuks, on katseaeg 1,5 kuud.

Mis tööd saavad teha 7aastased lapsed?

Tõesti on imestatud, et lapsed võivad meil uue seaduse alusel juba 7aastaselt töötada. Aga see muudatus on mõeldud nii, et alates 7. eluaastast võib laps töötada ainult kultuuri- ja reklaamitegevuses, kui tema seaduslik esindaja sõlmib lepingu ja laps saab selle tegevuse eest palka. Niisiis, 7-12aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaami­tegevuse alal.

Nii et 7aastast ei saa saata peenraid rohima?

Ei, seda nüüd küll teha ei tohi, et laps saadetakse, labidas seljas, kuhugi haljastustööd tegema. Mõeldud on ikkagi kultuuri- ja reklaamitegevust.

Meie köögiviljakasvatajatel on raskusi, et pole, kes peenraid rohiks. Kui vanalt võib lapsi põllule rohima või kõplama saata?

Lapsed saavad selliseid töid teha alates 13. eluaastast. 13 aastat on seaduse järgi miinimumvanus, et laps võiks töötada. 13- ja 14aastaste töölevõtmiseks on aga vaja tööinspektori nõusolekut, 15-17aastaste noorte puhul enam tööinspektori luba ei nõuta, küll on aga vaja lapsevanema nõusolekut.

Samaks on jäänud piirangud alaealiste tööaja ja töö raskuse osas. Töö ei tohi olla raske ega tervisele ohtlik. Tööandja võib 13-14aastase alaealisega või 15-16aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. See peab olema ikkagi kerge töö.

Kas palga asemel tuleb töö­tasu?

Uues seaduses ei räägita tõesti enam palgast, vaid töötasust - see on töötajale töö eest makstav tasu. Samuti ei nähta ette põhipalka, lisatasusid ja juurdemakseid, jääb ainult kogu töö eest makstav tasu.

Aga kui pooled (tööandja ja töötaja) on kokku leppinud, võib lisanduda näiteks majandustulemuste või tehingute eest lisatasu. Pooled võivad kokku leppida lisatingimustes, samuti ka muudes lisatasudes, mitte ainult nendes, mis seadus selgesõnaliselt kehtestab.

Riik ei paku töötutele ajutist teenistust hädaabitöödel ega kavatse kriisiajal luua nn sotsiaalseid töökohti, mis leevendaksid mõneks ajaks inimeste toimetulekumuret. Juhutöid soovitavad poliitikud küsida omavalitsusest ja taludest.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees, reformierakondlase Urmas Klaasi sõnul ei ole mõistlik lahendus see, kui riik loob kriisiajaks kunstlikult nn sotsiaalsed töökohad, kirjutab Võrumaa Teataja.

1930-ndate aastate Suure depressiooni aegset praktikat saata töötud infrastruktuurirajatisi ehitama pole tema sõnul võimalik tänapäeval kasutada. Küll võiksid omavalitsused Klaasi arvates palgata töötuid heakorra- ja haljastustöödele.

Sotsiaaldemokraadist Riigikogu liikme Kalvi Kõva sõnul on riigil raske maakondades ajutisi, töötutele mõeldud töökohti luua.

Töökohtade loomine töökohtade endi pärast on Kõva sõnul kui laastutuli, mis hetkeks annab küll sooja, kuid ei kesta pikalt. «Peaks mõtlema sellele, et inimesed saaksid endale ise töökoha luua. See oleks pikem leib, kuigi täna oleks ka üks viilakas hea,» lausus ta.

Toimetas: Hanneli Rudi


Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile arutamiseks "Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu, mille kohaselt peatatakse kohustusliku kogumispensioni maksed alates selle aasta juunist kuni 2010. aasta lõpuni täies mahus ning 2011. aastal pooles mahus.

II sambaga liitunutel, samuti neil, kes veel 2009. aastal II sambaga liituvad, on õigus esitada avaldus, et jätkata oma kaheprotsendilist kohustusliku kogumispensioni sissemakseid. Selleks tuleb esitada vastav avaldus pankadele või otse Eesti väärtpaberite keskregistrile. Avalduste esitamiseks on aega 2009. aasta 1. oktoobrist kuni 30. novembrini. Kaheprotsendilised sissemaksed algavad 2010. algusest.

Samuti kiideti heaks erireegel vanema generatsiooni II sambaga liitunute suhtes, mille kohaselt on aastatel 1942-1951 sündinutel õigus esitada avaldus, et sissemaksete tegemise peatamine nende suhtes alates 2010 aastast ei kehti. Seega, kui isik esitab vastava avalduse, siis jätkub alates 2010. aastast tema suhtes tänane süsteem (2+4).

Aastatel 2014-2017 kohaldub kokku kaks erinevat maksete tegemise korda: üldreeglina vaikimisi jätkub nendel aastatel tavapärane sissemaksete tegemine 2+4 reegli kohaselt. Nendel liitunutel, kes jätkasid vabatahtlikult aastatel 2010 ja 2011 sissemaksete tegemist 2% ulatuses, on aastatel 2014-2017 kohustusliku kogumispensioni sissemakse määr 2+6.

Avalduse alusel antakse kõigile liitunutele õigus teha sissemakseid ka alates 2014. aastast nelja aasta jooksul protsendimääras 3+6. Täiendava tingimusena kehtib reegel, et valitsus võib lubatud kõrgemate maksemäärade rakendamist edasi lükata aasta võrra juhul kui majanduse nominaalkasv on väiksem kui 5 protsenti. Seda võimalust pole aga vanema generatsiooni isikutel, kes jätkasid aastatel 2010-2011 oma tavapäraste sissemaksete (2+4) tegemist II sambasse.

Valitsus andis rahandusministeeriumile ülesandeks koostöös justiitsministeeriumiga esitada eelnõu kehtestatud korras Riigikogule hiljemalt 22. aprilliks.