Artiklid

Avaldatud: 16 Aprill 2009

• Eesti Tööandjate Keskliit
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et töötuskindlustusmakse suurendamine üle kolme protsendi ei tule kõne alla ning selle asemel tuleks kaaluda kõrgema hüvitisemääraga päevade arvu kärpimist.

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et töötuskindlustusmakse koormust ei tohi suurendada. “Me peame leidma lahendused kolmeprotsendilise maksumäära raames,” ütles Kriis Päevaleht Online´ile.

Tema sõnul tuleks kaaluda varianti vähendada kõrgema hüvitisemääraga päevade arvu. Praegu maksab töötukassa koondatule, kes on ligi kümme aastat ehk 110 kuud tööl käinud, peaaegu terve aasta ehk 360 päeva hüvitist. Esialgu pool ja hiljem 40 protsenti hüvitise saaja keskmisest töötasust.

Töölepingu seaduse jõustudes 1. juulil aga peaks hüvitise määr tõusma 70 protsendini, mis 100 päeva möödudes väheneb pooleni endisest keskmisest palgast.

“Juba praegu on hüvitiste määrad meil piisavalt suured, nii et paljud eelistavad tööle minemise asemel toetusest elada,” rääkis Kriis. “Kui hüvitised tõusevad, siis kahaneb inimeste motivatsioon tööd otsida veelgi. Eesmärk aga on ju töötuks olemise päevi just vähendada,” lisas ta.

Veel näeb Kriis ühte võimalikku kärpekohta omal soovil töölt lahkunute hüvitiste arvelt. Praegu ei saa vabatahtlikult töölt lahkunud töötukassalt sentigi, kuid uus töölepinguseadus kindlustab ka neile 40-protsendise hüvitise. “Siin annaks hüvitisesaajate valikut piiritleda, kuid üldiselt pole see ettepanek toetust leidnud,” rääkis Kriis.

Ametiühingud seevastu nõuavad järjekindlalt töötuskindlustusmakse tõstmist ning tänastel läbirääkimistel pakuti selle määraks 3,7 protsenti. Tööandjate keskliit aga pole selle ettepanekuga nõus. “Ametiühingute keskliit nõuab võrreldes praegu kehtiva 0,9protsendilise maksumääraga neljakordset tõusu. See pole lihtsalt mõeldav,” märkis Kriis. Tema sõnul ei ole tööandjad nõus enda maksuosa tõusuga üle ühe protsendi.

Töölepinguseaduse vastuvõtmist Kriisi hinnangul edasi lükata ei tohiks, kuid hüvitiste osa vajab korrigeerimist.

Allikas: Päevaleht

Avaldatud: 15 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS

Kadri Ibrus

Esialgu on plaan rahastada stipendiume Archimedese sihtasu­tuse kaudu EL-i rahaga.

­­Sotsiaalministeeriumis küpseb idee, et kunagi oma haridustee pooleli jätnud ja nüüd töötuks jäänud inimesi võiks riik toetada koolipinki tagasi minemisel, makstes neile õpingute jätkamisel eraldi stipendiumi.

„Selline idee meil tekkis, kuid kuna me alles arutame seda, ei ole veel otsustatud, mis mahus ja kuidas täpselt see toimima hakkaks,” selgitas sotsiaalministri nõunik Anders Tsahkna. Tema sõnul oleks praegust majandusolukorda arvestades vaja suunata inimesi oma haridusteed lõpuni käima ja endale korralikku haridust hankima. Rahalist toetust oleks neile vaja pakkuda aga seetõttu, et kui inimene on kaotanud kõik oma sissetulekud, ei oleks tal muidu lihtsalt võimalik koolis käia – pigem valiks ta ikka mingi kiiremini kätte sattuva juhutöö. „Praeguse olukorraga toimetulekuks on seda lihtsalt vaja,” selgitas Tsahkna. Eeskätt loodab ta seeläbi entusiasmi süstida reaalteadusi tudeerinud inimestesse. „Näiteks siiani ehitajana töötanud inimene võiks näha perspektiivi inseneriks õppimisel,” pakkus nõunik.

Palju detaile

Haridus- ja teadusministeeriumis hinnatakse ideed samuti huvitavaks, vahendas kõneisik Asso Ladva, kelle sõnul on ministeeriumi inimesed sellest juba ka oma sotsiaalministeeriumi kolleegidega rääkinud. „Samas on idee juures väga palju detaile, mis on läbi arutamata,” sõnas Ladva.

„Sotsiaalministeeriumi idee on tervitatav – tuua õpingud katkestanud tagasi kõrgkoolidesse,” ütles Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp. TTÜ-s jätab õppeaastas õpingud pooleli umbes 600–900 üliõpilast. „Need on valdavalt õppurid, kes ei suuda täiskoormusega töötamist ja statsionaarseid ülikooliõpinguid ühitada,” kirjeldas Kübarsepp. Tema kinnitusel on TTÜ huvitatud selliste inimeste õpingute jätkamisest.

Sama kinnitas ka Tartu ülikooli õppeprorektor Birute Klaas. „Praegu on õige aeg investeerida haridusse – kui töökohti pole, suunata inimesi end ette valmistama järgmiseks majanduse tõusu ajaks,” leidis Klaas. Tema sõnul on ülikool avatud ka aastaid, näiteks lausa 20 aastat tagasi õpingud pooleli jätnud inimestele, kelle varem sooritatud õpinguid on võimalik nüüd ümber arvestada. Sellega tegeleb eraldi komisjon, kes vaatleb iga juhtumit eraldi. Samuti saab pikka töökogemust arvestada ümber ainepunktideks.

Esialgu peab sotsiaalministeerium plaani rahastada stipendiume Archimedese sihtasutuse kaudu Euroopa Liidu rahaga. Praegu vaatavad kõik ministeeriumid rahandusministeeriumi juhtimisel üle oma varem, headel aegadel tehtud Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamise plaane, et hinnata, kas praeguses muutunud olukorras on kõik projektid ikka mõttekad või peaks neid muutma. Seega, kui sotsiaalministeerium otsustab, et töötute stipendiumi idee on praegu olulisem kui mõni muu varem plaanitud projekt, siis võibki selleks raha kasutada.

Archimedese sihtasutuse kõrghariduse arenduskeskuse juhataja Katrin Kiisleri sõnul ootavad nad veel sotsiaalministeeriumi täpsemat plaani, et selle rakendumise võimalikkusele oma hinnang anda. Ühe asjana tuleb otsustada, kas anda toetusraha kohe koolile või otse indiviidile. See oleneb Kiisleri sõnul ennekõike mahtudest: kui stipendiumi hakkavad saama tuhanded inimesed, oleks mõistlikum raha siduda õppeasutusega, kui vähem, saab sihtasutus ise hakkama ka igale indiviidile paberite vormistamisega.

Pakutakse palju võimalusi

Kõrgkoolid kutsuvad kadunud õppureid

•• Tallinna tehnikaülikool on igati huvitatud kunagi õpingud katkestanud endiste üliõpilaste koolipinki tagasi pöördumisest. Kooli õppeprorektori Jakob Kübarsepa sõnul on selleks loodud ka paremad tingimused:
•• suureneb nende õppekavade arv, kus on võimalik kaugõpe;
•• sisse on töötatud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) süsteem;
•• õpinguid saab jätkata ka avatud ülikoolis.

Tasuta õppekohad
Õpe täiskoormusel

•• TTÜ-s on palju õpingud katkestanuid riigieelarvelistel õppekohtadel, mistõttu on võimalik tulla tagasi õppima n-ö tasuta õppekohtadele. „Kahjuks mitte kõikidel erialadel,” möönis Kübarsepp. Riigieelarvelisel õppekohal õpingute jätkamine tähendab kohustust õppida täiskoormusega (75–100 prot­senti nominaalkoormusest). „Kui see käib üle jõu, tuleb jätkata õpinguid avatud ülikoolis, siis aga juba oma raha eest,” täpsustas Kübarsepp.

Jätk avatud ülikoolis
Kevadel ja sügisel

•• Enamasti on õpingud pooleli jäetud õppetöös mitteosalemise või üliõpilaskoha kaotamise tõttu (õppekoormus alla 50 protsendi nominaalkoormusest). Küllalt suur osa kooli pooleli jätnutest ennistatakse korduvalt üliõpilasteks või jätkab õpinguid avatud ülikoolis.

•• Tartu ülikool on õppeprorektor Birute Klaasi sõnul paindlik ja vastutulelik näiteks juba seeläbi, et avatud ülikoolis oodatakse alati kõiki ja vastuvõtt toimub nii kevadel kui ka sügisel.

Avaldatud: 15 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

Ag­nes Oja­la

Riik lu­bab soo­vi­ja­tel tei­se sam­ba pen­sio­ni­fon­di­de mak­seid jät­ka­ta al­les järg­mi­sel aas­tal.

Kui se­ni on rii­giee­lar­ve kär­be­test rää­ki­des öel­dud, et ko­hus­tus­li­ku pen­sio­ni­fon­di­ga lii­tu­jad võivad ise va­li­da, kas nad lä­he­vad rii­gi­ga pen­sio­ni­mak­se­te pea­ta­mi­sel kaa­sa või mit­te, siis su­vest aas­ta lõpu­ni sel­list võima­lust ei tu­le.
„Mak­se­te jät­ka­mi­seks tu­leb te­ha aval­dus, au­to­maat­selt keh­tib 0+0-režiim,” sõnas ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi pres­sie­sin­da­ja Kat­rin Rei­mann.
Te­ma sõnul sel­gu­vad oma soo­vist tea­ta­mi­se üksi­kas­jad eelnõu val­mi­mi­se käi­gus. Sel­ge aga on, et eelnõu ko­ha­selt sis­se­mak­sed pea­ta­tak­se.

No­vemb­ri­ni saab mõel­da

Prae­gu­se plaa­ni jär­gi peak­sid mak­sed pea­tu­ma sel­le aas­ta juu­nist ku­ni 2010. aas­ta­ni.
2011. aas­tast mak­sak­sid lii­tu­nud ühe ja riik kaks prot­sen­ti, 2012. aas­tast aga taas­tuks se­ni keh­ti­nud 2+4-süsteem.
Ju­hul kui pen­sio­ni­ko­gu­ja ot­sus­tab mak­seid jät­ka­ta, lae­kub te­malt sam­bas­se jaa­nua­rist 2010 taas kaks prot­sen­ti bru­to­pal­gast, nii et 2011. aas­tal tee­vad pen­sio­ni­fon­di sis­se­mak­seid riik ja lii­tu­ja võrd­selt.
Uue süstee­mi pea­mi­se eest­ve­da­ja, sot­siaal­de­mok­raa­di Ei­ki Nes­to­ri sõnul saab igaüks jät­ka­mi­se või mit­tejät­ka­mi­se va­hel va­li­da 1. no­vemb­ri­ni.
„Kui ko­gu­ja ot­sus­tab 2009. aas­ta 1. no­vemb­riks mak­set jät­ka­ta, siis riik kan­nab te­ma kon­to­le 2014.–2017. aas­ta­ni kuus prot­sen­ti,” sel­gi­tas Nes­tor hüvi­ta­missüstee­mi.

Sot­siaal­de­mok­raa­di and­meil on va­lit­sus­lii­du part­ne­rid tei­nud et­te­pa­ne­ku si­du­da suu­re­mad mak­sed 2012. aas­ta ma­jan­dus­kas­vu­ga.
Mi­nis­tee­rium aga se­da skee­mi veel ei kin­ni­ta.
Kat­rin Rei­man­ni sõnul ei ole ot­sust veel teh­tud, küll aga pee­tak­se mõist­li­kuks pak­ku­da hüvi­tisvõima­lust ka nei­le, kes sar­na­selt rii­gi­ga oma kon­to­le sis­se­mak­seid ei tee, kuid ta­ha­vad se­da hil­jem suu­re­mas ula­tu­ses te­ha.
„Lii­tu­nu­te­le an­tak­se võima­lus siis maks­ta 2+4 ase­mel 3+6-skee­mi alu­sel,” täp­sus­tas Nes­tor ja li­sas, et kui ini­me­ne ot­sus­tab maks­mist ko­he jät­ka­ta, mak­sab riik 2014.–2017. aas­ta­ni hüvi­tist siis saa­da­va tu­lu alu­sel.

Lii­ga op­ti­mist­lik prae­gu kok­ku­le­pi­ta­va püsi­mi­se suh­tes Nes­tor siis­ki ei ole: „O­le­ne­ma­ta ma­jan­dus­su­ru­ti­sest võib võimu­le tul­la Sam­ba­pu­rus­ta­ja­te Par­tei ja kõik ära lõpe­ta­da.”

Nor­dea Pen­sions Es­to­nia ju­ha­ta­ja An­ge­li­ka Ta­gel kõiki­de pen­sio­ni­ko­gu­ja­te sis­se­mak­se­te au­to­maat­set pea­ta­mist ei pool­da.
„Meie ee­lis­ta­me kind­las­ti va­rian­ti, et va­li­ku kor­ral peak­sid tea­ta­ma ai­nult need ini­me­sed, kes ta­ha­vad mak­seid lõpe­ta­da, et mit­te koor­ma­ta kõiki ini­me­si.”
Vii­ma­sed de­tai­lid ja kor­ral­dus­li­kud küsi­mu­sed sel­gu­vad lõpli­kult siis, kui riik on esi­ta­nud täp­se­ma nä­ge­mu­se ko­gu prot­ses­sist. See peaks val­mi­ma nel­jap­äe­val.

Va­lit­se­mis­ta­su võetak­se eda­si

•• Kui­gi tei­se sam­ba pen­sio­ni­fon­di­des­se juu­nist enam sis­se­mak­seid ei teh­ta, jät­ka­vad pan­gad va­ra­de hal­da­mist, küsi­des sel­le eest ka va­lit­se­mis­ta­su­sid ja fon­di va­he­ta­mi­sel väl­ju­mis­ta­su.
•• „Pen­sio­ni­va­ra­de in­ves­tee­ri­mi­ne jät­kub ka ajal, kui sis­se­mak­sed on pea­ta­tud, ning tee­nus­ta­su­de osa ka­jas­tub fon­di väär­tu­ses ka edas­pi­di. Ai­nus muu­tus on see­ga sel­les, et kui uu­si osa­kuid juur­de ei tu­le, siis ei ole ka mär­ki­mis­ta­su,” sel­gi­tas SEB Elu- ja Pen­sio­ni­kind­lus­tu­se juht Ind­rek Holst.
•• 13 000-kroo­nist kuu­pal­ka tee­niv ini­me­ne, kes on tei­se sam­ba mak­seid tei­nud al­les sel­lest aas­tast, on prae­gu­seks oma kon­to­le ko­gu­nud 3160,30 kroo­ni, mis fon­dio­sa­ku­te väär­tu­se säi­li­des ja mai sis­se­mak­se li­san­du­des teeb mak­se­te pea­ta­mi­se het­keks 3932,50 kroo­ni.
•• Kui ko­gu­tud sum­ma ei peaks poo­le­tei­se aas­ta jook­sul, tä­na­vu juu­nist 2010. aas­ta lõpu­ni, kas­va­ma ega ka­ha­ne­ma, kao­tab pen­sio­ni­ko­gu­ja sel­le­gi­poo­lest 135,6 kroo­ni, maks­tes iga kuu fon­di väär­tu­sest 0,125 prot­sen­ti pan­ga­le va­lit­se­mis­ta­suks.

Avaldatud: 15 Aprill 2009

• Postimees
• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

Halvemal juhul väheneb inimese pension umbes viis protsenti, kui teha teise samba pensionimaksetes pooleteistaastane paus.

Eesti keskmist palka ehk 13 000 krooni kuus teeniv inimene kaotab pensionimaksete täieliu külmutamise korral kokku umbes 60 000 krooni oma tulevases pensionivaras. Fondihaldurite liidu arvutuse järgi oleks see summa keskmisest oodatavast teise samba pensionivarast umbes viis protsenti.

Värske valitsuse otsuse järgi on maksed teise pensionisambasse külmutatud alates juunist kuni 2010. aasta lõpuni. Inimene võib vabatahtlikult järgmisel aastal makseid teise pensionisambasse jätkata, tasudes 2 protsenti palgast.

Kui inimene vabatahtlikult jätkaks makseid, siis oleks kaotus väiksem. Sel juhul oleks tulevane pensionivara umbes 40 000 krooni ehk ligi 3 protsenti väiksem.

Arvutuse aluseks on eeldus, et inimene teenib riigi keskmist palka. Statistilist keskmist palka või sellest kõrgemat teenivad umbes veerand riigi palgasaajatest. Taoline pensionikaotus tabab aga 33-aastast või nooremat inimest, sest arvutuse aluseks on vähemalt 30-aastane kogumisperiood.

Tegelik rahakaotus võib väiksemaks osutuda ka sel põhjusel, et fondihaldurite liidu arvutuse järgi peaks pensionifond suutma toota aastas keskmiselt 5 protsenti vara juurde. Sellist tootlust on Eesti teise samba pensionifondidest osanud näidata aga vähesed.

Keskmist üle viie protsendilist tootlust on suutnud teha vaid LHV aktsiafond Maailma aktsiad (5,54 protsenti) ja Sampo panga pensionifond Pension 50 (5.04 protsenti).

Neis kahes fondis kokku on 1,9 miljardi krooni teise samba pensionivarast ehk vähem kui viiendik kogu teise samba fondidesse pandud rahast.

Eesti suurim teise samba pensionifond Swedbank K3 on suutnud oma klientidele teha keskmist tootlust 2,59 protsenti aastas. Suuruselt järgmine SEB Progressiivne pensionifond on fondi algusest keskmiselt klientide vara kasvatanud 2 protsenti aastas. Neis kahes fondis on kokku 6,8 miljardit krooni pensionäride vara.

Andrus Karnau