Artiklid
Mart Niineste
Teoreetiliselt on riik meile kõigile ette näinud suurepärased võimalused töö otsimiseks ja leidmiseks mis tahes olukorras. Kuid kui töötusekatk oma luuaga liiga hoogu läheb, jääb seadusse raiutud ilusatest sõnadest väheseks. Mida teha, kui riik ei aita?
Loo ettevalmistamise ajal ütleb tööturuameti pressiesindaja Erko Vanatalu, et töötav inimene saab end registreerida ainult tööotsijaks. Egas midagi. Parem perspektiivitundega pool muna kui tühi koor ja nii seangi ühel sombusel jaanuari neljapäeval sammud tööturuameti Endla tänava büroosse.
Saba infoleti taga on Eesti elanikkonna demograafiline läbilõige. Kolmekümnendates mees ulatab ametnikule ID-kaardi ja lõvilogoga vabastamistõendi. Talle antakse vastu blankett ja saadetakse teisele korrusele.
Taksojuhi olemisega vanem mees tervitab ametnikku kahes keeles: Tere-zdravstvuite! Kuna mees oli headel aegadel FIE, suunatakse ta maksuametisse tõendit tooma. Ma oolen kohje taagasi! ei hülga teda optimism. Tõend väljastatakse kolme päeva jooksul, hõikab ametnik talle reispassiks kaasa.
Vanemal naisel minu ees on omalaadne probleem. Ta on vanaema. Eelmise aasta veetis ta lapselapsega kodus. Nüüd, kui tütar koondati, pole vanaema teeneid nii palju vaja. Kuna vanus võimaldab ja huvi on, tahab naine end töötuna arvele võtta. Blankett, ja järgmine õnnetu olengi mina.
Ulatan ID-kaardi: Tahan end tööotsijana arvele võtta. Naiivik! Vabad töökohad on stendidel, suunab ametnik. Mul on vaja end tööotsijana arvele võtta, see on pikem jutt, ohkan, ja saan blanketi, kus linnuke on sõna tööotsija taga ning mille nurka kribatakse kiirelt: teine korrus kab. 220.
Teine korrus on okk. Ülerahvastatud koridorist õhkub füüsiliselt tajutavat masendust. Inimeste silmadest peegelduvad maksmata kodulaenud-liisingud ja küttearved. Kui Maret Maripuu siit koridorist läbi kõndima peaks, korraldataks talle kohemaid spontaanne ja põhjalik kadalipp.
Leian õige kabineti ja asun, tühi blankett näpus, oma muret kurtma. Selgub, et ma teen nalja, sest vabad töökohad on esimese korruse stendil. Ahastan: Mul on seda vaja! Äkki saaks mingit nõustamist või nii... Tutkit brat! Esiteks on blankett täitmata, teiseks on mul töökoht ju olemas.
Kuid kurvad silmad suudavad teha väikseid imesid. Pääsen kõrvalkabinetti venekeelse karjäärinõustaja jutule. Head pehme slaavi aktsendiga eesti keelt rääkiv proua kuulab mu mure ära, tõsineb võlusõna Kruuda just peale ning kurdab, et tal pole abistamiseks eestikeelseid materjale. Hetk hiljem oleme eestikeelse nõustaja kabineti ukse taga, kuid siin tabab meid uus probleem enne märtsi ei maksa vabadest konsultatsiooniaegadest unistadagi.
Välismaale
Nagu näitas ülalkirjeldatud kiire katse, pole halvimaks valmistumine sugugi nii lihtne. Kuigi tööturuteenuste seaduse järgi justkui peaks. Niisiis tuleb seadusega ettenähtud õnge asemele ise põõsast ritv murda, rõivaniidist tamiil harutada ja kirjaklambrist konks painutada.
Esimene võimalus on alati mitu rauda tules hoida. Kuid kas ikka on? Ajakirjanik Inga Nõlvak (26) on teinud viimasel paaril aastal korraga Tartus raadiotööd, muusikateemalisi kaastöid päevalehtedesse ning toimetanud ka MTV Eesti kodulehekülge ja uudiseid: Ma pole enne kunagi kahe või rohkema otsa olemasolu võtnud niiviisi, et oleks pehmem maandumine, kui mõni asi ära kukub. Pigem oli see rõõm huvitavatest proovikividest.
Just nimelt oli. Sest kui tööotsad ära kukkuma hakkasid, siis enam-vähem korraga. Mul oligi selles suhtes hästi toredad seitse päeva, et tulin raadiost ära, täpselt nädala pärast sain kirja MTV-st, meenutab ta.
Siiski peitub Ingas veel omajagu optimismi. Südamega tehtud töö on hästi tehtud töö ning sotsiaalne võrgustik, kuhu loodetavasti on mõni tööots kinni jäänud, oskab seda kindlasti hinnata: Veel pole tööturuametiga tutvust teinud. Ma millegipärast eriti ei usu ka, et sinnamaani asi läheb. Praegu polegi nagu suutnud eriti selgelt veel mõelda, kuhu proovida või kellelt küsida.
E-riigis on pärast tööturuameti või personaalse sotsiaalse võrgustiku ammendumist järgmine loogiline võimalus pöörduda interneti töövahendusportaalide poole. Ehk näkkab midagi kodumaal või hoopis raja taga? Sest kui veel paari aasta eest võis tunduda mõte tööstuslikult tapetud kalkunite käsitsi epileerimisest üsna vastumeelne, siis nüüd on seegi arvestatav võimalus. Kui ainult pakutaks.
Nagu kinnitasid Eesti Päevalehele töövahendusportaal Hyppelaud.ee, üleeuroopalise EURES-töövahendussüsteemi Eesti osakond ning personaliotsingufirma M-Partner, on tööpakkumiste ja töölepakkumiste suhe laias laastus pöördvõrdeline viimaste kahjuks.
EURES-i juhtivspetsialisti Marta Traksi sõnul on pakkumiste arv vähenenud kaks korda. Langustendents ilmnes septembris ja selle lõpuaega Traks ennustada ei julge. Rajataguse töö nõudlus hakkas suurenema mullu augustis ning nüüd on huviliste arv võrreldes 2007. aastaga kolmekordne.
Tööjõuvahendusfirma M-Partner juhatuse liige Marko Udusaar lajatab tööpakkumistest rääkides veelgi karmima arvu: Hinnanguliselt 75 protsenti. Ja täpsustab, et alates oktoobrist on vähenenud just pakkumised lihtsa töö tegijatele ehitajatele, laomeestele ja klienditeenindajatele.
Kuid enne kontorit vaikib alati just tsehh ka Eestis Klienditeenindaja kohale tuli viissada CV-d, illustreerib Udusaar ja täpsustab, et märksa leebema keelenõude korral oleks kandidaate vabalt üle tuhande.
Siiski on kõigi kolme töövahendaja sõnul säilinud vajadus keeleoskusega inseneritasandi spetsialistide ning meditsiinitöötajate järele.
Praegu Tehhimaal Prahas õppiv teatriteaduse magistrant Johanna-Mai Vihalem (26) ironiseerib, et tulusat tööd pakub praegu ainult illegaalne/amoraalne sektor. Välismaal pole lademetes tööd, mida teha. Seal on türklased, poolakad ja muud tüübid, kes lihtsate tööde palgad ilusti all hoiavad.
Ka on eelmainitutel tihtipeale suured rahvuskaaslaste kogukonnad toeks ja abiks kohanemisel ning probleemide lahendamisel. Vihalemal on vedanud, sest tema elukaaslane töötab IT-alal.
Udusaar avaldab lootust, et rajataguste tööpakkumiste absoluutne mõõn saabub kevadel, suvel peaks juurde tulema hooajatöid teenindussektoris. Kui just kohalikud seda tööd ise ära tegema ei kiirusta.
Tagasi koju
Üks võimalus on minna tagasi kodukanti. Variant, mis ei kipu kehtima mitmenda põlve linlasele. Kuid kui ülikoolist anti kaasa ka haruldased pedagoogipaberid ja mõni maakool värskest soolast puudust tunneb Või ehk otsib mõni maamuuseum hakkajat vedajat ning sul on äsja üleliigseks tunnistatud, kuid arvestatav projektijuhtimise kogemus varnast võtta? Äkki on naabrimehel vaja usaldusväärset inimest appi metsatöödele? Kui juured pole päris läbi raiutud, on alati teoreetiline tagasitee nende juurde.
Kuid on ka üks koht, kuhu meestel on alati hea pakku minna. Kaitsevägi. Nagu kirjutab nädalatagune The New York Times, on vabatahtlike hulk USA sõjaväe värbamispunktides üle plaani suur. Ainuüksi möödunud aasta viimases kvartalis võttis automaadi kui tööriista kätte enam kui 21 000 ameeriklast.
Aga Eestis? Detsembri keskelt alates on kaitsevägi juurde saanud ligi sada priitahtlikku ajateenijat. Ning ega Scoutspataljoni kasarmuteski enam tuul ulu.
Abiks värskele töötule
Meeleheide pole sinu sport.
Alkohol ei ole antidepressant, pigem eksperimenteeri närvide rahustamiseks taimeteedega.
Ära jää diivanile liiga kauaks logelema. Pärast on raskem inimeste sekka tagasi minna.
Käi töötutele pakutavatel koolitustel, isegi kui need on sinu taseme jaoks mõttetud.
Vaata oma kulutused kriitilise pilguga üle. Kui helistad veel töötavale sõbrale, tee vastamata kõne ehk rotikas.
Kurna riiki, kuni saad. Võta end arvele igal pool, kus toetusi jagatakse. Töötul pole raha kunagi liiga palju.
Samal põhjusel ei tasu pakutavate tööotsade suhtes liiga valiv olla.
Tee kiiresti üks laps. Vanemapalga kallale pole ju veel mindud
Kasuta aega enesetäienduseks. Veeda vabad päevad näiteks raamatukogus huvitavatel või arendavatel teemadel raamatuid mõttega lugedes.
Kui elad üürikorteris, siis anna omanikule viisakalt mõista, et üüris on veel buumiaegne õhk sees. Kui ta seda ei usu, hakka odavamat elamist otsima.
Kuna üürikorterid pole kunagi liiga heas korras, proovi üür kokkuleppel omanikuga konventeerida korteriremondi töötundideks. Materjalid sebigu muidugi omanik.
Kui sul on keskkoolitasemest kõrgemad teadmised mõnes reaal- või humanitaaraines ning tuttavatel on pisut puupäised pubekad kodus kasvamas, paku end mõistliku tasu eest koduõpetajaks-konsultandiks. Kui tööd hästi teed, tekib aja jooksul arvestatav isekasvav klientide võrgustik.
Sama kehtib ka muude, seni tagaplaanil olnud oskuste kohta.
Seadus
Kellena end tööturuametis arvele võtta saab?
Töötu ja tööotsija
Tööotsija inimene, kellel on töökoht veel olemas. Tööotsija otsib tööd, kui ta pöördub vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks tööturuameti poole. Et end tööotsijana kirja panna, peab olema vähemalt 13-aastane. Tööotsija ei saa töötu abiraha.
Töötu inimene, kellel pole tööd. Töötuna ei saa end arvele võtta inimene, kes teeb lepingu alusel tööd, on alla 16-aastane, jõudnud vanaduspensioniikka, saab eelpensioni, õpib päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, on FIE või ajateenija, pole Eesti kodanik või elamisloaga välismaalane jne.
Tööturuteenuste seadus
Õigus on ametniku kohustus
1. Teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest: teabe andmine tööturu seisu ja muudatuste, tööturuteenuste sisu ja nende saamise tingimuste ning tööturutoetuste saamise tingimuste kohta.
2. Töövahendus: töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine.
3. Tööturukoolitus: töötule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist.
4. Karjäärinõustamine: töötule ja töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta teate saanud tööotsijale tema isikuomadustele, haridusele ja oskustele vastava haridustee, tööalase valiku, koolituse või töö soovitamine.
5. Tööpraktika: praktilise töökogemuse saamiseks osutatav tööturuteenus, mis täiendab tööks vajalikke praktilisi teadmisi ja oskusi.
6. Avalik töö: ajutine tasuline töö, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust.
7. Tööharjutus: tööturuteenus tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks eesmärgiga valmistada töötut ette töölkäimiseks.
8. Palgatoetus: tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus.
9. Ettevõtluse alustamise toetus: toetus töötule ettevõtluse alustamiseks.
10. Tööruumide ja -vahendite kohandamine (puudega töötule).
Loe seadust: www.riigiteataja.ee/ ert/act.jsp?id=1037461
Toomas Herm, reporter
Tööinspektsiooni inspektori-juristi Ülle Kooli hinnangul paneb seadus küll tööandjale kohustuse eemaldada töölt joobes töötajad, kuid ei anna õigust joobe tuvastamiseks.
Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni inspektor-jurist Ülle Kool rääkis, et töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest lähtuvalt on tööandjal kohustus kõrvaldada joobes või joobe jääknähtudega inimene töölt. Samas ei ole seaduses sätestatud, kuidas tööandja joovet tuvastab.
"Tööandjatel ei ole üldse õigust joovet kontrollida," sõnas Kool ja lisas, et probleeme ei teki siis, kui töötaja ise on kontrollimisega nõus.
Seadus kammitseb
Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni inspektor-jurist Ülle Kool selgitas, et kui tööandja kirjutaks töö sisekorraeeskirjadesse klausli, et töötaja lubab tööandajal töötaja joovet kontrollida, siis tööinspektsioon seda eeskirja ei kooskõlastaks.
"Riive töötaja põhiseaduslikele õigustele," põhjendas ta.
Tööle joobnuna ilmumist peetakse Kooli sõnul jämedaks rikkumiseks ja tööandja võib töölepingu lõpetada juba esmakordsel rikkumisel.
Samas ei uskunud tööinspektsiooni töötaja, et asutused-ettevõtted kasutavad seda majanduslikult raskel aastal töötajatest vabanemiseks.
Kool tõi näite Rakvere lihakombinaadist, kus kuus vallandatakse üks-kaks joobes töötajat.
Kool soovitas probleemi vältimiseks töötajatel tööle minna kaine peaga.
Kui tööandja aga kahtleb, kas alluv on joobes või kaine, siis võiks joobe tuvastamiseks kutsuda politsei.
Rakvere politseiosakonna ülemkomissar Lembit Kalda ütles, et korravalvureid on kutsutud joobe tuvastamiseks asutustesse-ettevõtetesse.
Maakonna politseijuhile meenus juhtum aasta või kaks tagasi, kui Rakvere lihakombinaat kutsus politsei, et tuvastada, kas töötaja on narkootikume pruukinud.
Kalda sõnul seab seadus joobe tuvastamisel politseile piirid. Kui töötaja on küll joobes, kuid avalikku korda ei riku, siis ei saa korravalvurid talle midagi teha.
Politsei võib joovet kontrollida ja inimese keeldumise korral viia ta ekspertiisi vaid juhtudel, kui tegemist on sõidukijuhi või avalikku korda rikkunud inimesega.
Probleem või mitte
Lääne-Viru politseijuht Lembit Kalda ütles, et tööandja saab joovet tuvastada ka teisiti kui alkomeetriga mõõtes. Kalda kinnitusel on ta näinud riigikohtu lahendit, kus joove tuvastati tunnistajate ütluste põhjal.
Paljudes töökohtades kasutatakse keerulisi, kiiret reageerimist ja head koordinatsiooni nõudvaid masinaid, kus isegi joobe jääknähud võivad saada saatuslikuks. Kalda sõnul ei kujuta ta ette joobe jääknähtude tuvastamist pelgalt visuaalsel vaatlusel ja tunnistajate ütluste põhjal.
"Eks seadustes on puudujääke," nentis Kalda ja tõi näite, et lõbustusasutustes ei tohi alkoholi müüa joobes inimesele.
Kalda arutles, et kui baarmen müüb kliendile pitsi viina, siis järgmist pitsi ei tohiks ta enam müüa, sest pitsi viina joonud inimene on juba joobes.
Aktsiaseltsi GoBus juhatuse liige Rene Alpius ütles, et nende ettevõttes mõõdavad sohvrite joovet meditsiinilise haridusega töötajad.
Protseduuri õiguspärasus kehtestatakse töölepingu ja töö sisekorraeeskirjaga. Töötajad on neist teadlikud ja andnud kinnituseks allkirja.
Rakvere lihakombinaadi kommunikatsioonijuht Kairit Prits kinnitas, et ettevõttes kontrollitakse töötaja joobeseisundit inimese nõusolekul tema väljahingatava õhu kaudu.
Joobe fikseerimiseks koostab kombinaadi sisevalveteenistus akti, mida kinnitavad ja täiendavad tunnistajate ütlused.
"Töötaja keeldumisel akti koostamisest oleme joobe tuvastamiseks ja mõõtmiseks kutsunud politsei," sõnas Prits.
Olen töövõimetuspensionär (60%) ja viimased kolm aastat töötanud suures riigiettevõttes. Ees ootab koondamine. Kas mul on õigus saada töötuskindlustushüvitist?
Vastab Erik Aas, Eesti töötukassa juhatuse liige
Töötuskindlustushüvitist ei saa taotleda töötajad, kes on jõudnud vanaduspensioniikka mehed alates 63. eluaastast ja naised olenevalt sünniaastast. Samuti need, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension (vt pensionikindlustuse seaduse § 7 ja § 9).
Töötajad, kes saavad muud liiki pensioni (nt soodustingimusel vanaduspension, töövõimetuspension, politseiametniku pension jne), kuid ei ole veel vanaduspensionieas, saavad töötuks jäämise korral taotleda töötuskindlustushüvitist, kui nad vastavad hüvitise saamiseks sätestatud tingimustele (vt tingimusi töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee).
Hüvitis määratakse ja seda makstakse kuni inimese vanaduspensioniikka jõudmise kuupäevani.
Elina Randoja, reporter
Tööst ilmajäämine on praegusel ajal igapäevane probleem. Paljud aga ei tea, mida pärast töökaotust peale hakata.
Kui uut kohta silmapiiril ei terenda, kuid soov töötada on kindel, tuleks kiiremas korras seada sammud tööturuametisse ning end töötuks registreerida. Ametlikul töötul on eeliseid, mida vastava paberita ei saa näiteks ravikindlustus ja võimalik ümberõpe.
Töötuna registreerumiseks tuleb esitada avaldus, mis vaadatakse kohe läbi. Otsus registreerimise kohta tehakse hiljemalt teisel tööpäeval avalduse esitamisest.
Lisaks tuleb esitada tööraamat ja isikut tõendav dokument. Olemasolul tuleb kaasa võtta ka töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslik leping. Kui esineb vastunäidustusi või piiranguid, mis takistavad teatud töö tegemist, tuleb esitada arstitõend.
Töötu staatuse säilitamiseks peab aktiivselt uut ametikohta otsima. Töötule pakutakse vastavalt kvalifikatsioonile ja oskustele uusi töökohti, võimalik on ka ümberõpe uue eriala omandamiseks.
Avaldus tuleb esitada ka selleks, et saada töötutoetust. Seda makstakse tagasiulatuvalt ning hakatakse arvestama esimesest, kaheksandast või 61. päevast pärast avalduse esitamist (see oleneb eelmise töölepingu lõpetamise põhjusest, töötuskindlustushüvitise saamisest, ülikooliõpingutest jms).
Kui inimene on tööst ilma jäänud oma tahtest sõltumatult, võib ta taotleda töötuskindlustushüvitist.
Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab olema kindlasti töötuna registreeritud ning viimase kolme aasta jooksul peab kaheteistkümnel kuul olema palgast maha arvestatud töötuskindlustusmakse.
Agne Narusk
Tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson lükkab ümber kahtluse, nagu ei võtaks ametnikud neid, kes hüvitist või toetust ei küsi, piisavalt tõsiselt.
Kas ei peaks ajal, mil iga päev uued inimesed tööst ilma jäävad, mitmekordistama infoleti töötajate ja konsultantide arvu? Kõrvalt jälgides jääb mulje, et teenindajal pole jaksu kõigi järjekorras seisjatega tegeleda.
Kuigi tööturuameti töötajate koormus on kasvanud mitmekordseks, annavad kõik oma parima selleks, et kliendid saaks teenindatud. Selgitan lühidalt Tallinna-Harju osakonna töökorraldust. Infolaua töötajad kuulavad ära kliendi mure. Neilt, kes soovivad registreeritud töötuna arvele tulla, võetakse vastu avaldused, paljundatakse vajalikud dokumendid ja lepitakse kokku konsultandi vastuvõtu aeg. Kohtumine lepitakse kokku ka nende klientidega, kes ei soovi end töötuna arvele võtta. Infolaua töötaja ülesanne ongi välja selgitada kliendi probleem ja sellest tulenevalt edasi liikuda. Et inimesed ei peaks pikalt seal järjekorras seisma, toimub põhjalikum nõustamine konsultandi juures. Tallinnas Endla tänava esinduses teenindab kliente kaks infolauatöötajat ja 27 konsultanti. Tööturuamet võtab oma võimaluste järgi tööle ka uusi konsultante.
Kas peate äsja töö kaotanud inimesi, kes tulevad hüvitist ja/või abiraha taotlema, nn eelisjärjekorra klientideks?
Tööturuamet püüab aidata kõiki abivajajaid: nii neid, kes on äsja töö kaotanud, neid, kes on pikemalt tööta olnud, kui ka neid, kes soovivad infot tööturuteenuste ja -toetuste ning tööturu olukorra kohta. Kindlasti ei eelistata ühte klienti teistele. Kuna aga viimastel kuudel on hüppeliselt kasvanud koondamiste arv näiteks tööturuameti Tallinna-Harju osakonnas võeti detsembris arvele 2332 töötut, neist 540 koondatut , siis suur osa klientidest on tõepoolest äsja töö kaotanud inimesed.
Mida pakub amet kaua ilma tööta olnud tööotsijale?
Kui tööturutoetused on ette nähtud neile, kes on end töötuna arvele võtnud, siis tööturuteenustest (tööturuamet pakub Euroopa Sotsiaalfondi toel koos tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ette nähtuga üle 20 tööturuteenuse) on enamik ette nähtud nii töötutele kui ka tööotsijatele, kes ei tööta. Kuna iga inimene on oma oskuste, teadmiste, kogemuste ja soovide poolest eriline, vajab ta ka eri teenuseid ja tuge töölesaamiseks. Üldjuhul vajavad aga kaua töölt eemal olnud inimesed kõigepealt tööharjutust ja/või tööotsingukoolitust. Kui aga inimesel puuduvad nii teadmised, oskused kui ka kogemused ning ka teadmine, mida peale hakata, vajab ta karjäärinõustaja abi.
Lehekülg 1398 / 1601
