Artiklid

Avaldatud: 01 Detsember 2008

• Äripäev
• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS

Kärt Blumberg

Haigekassa eelarves haigutava ligi miljardikroonise augu lappimine eeldab kokkuhoidu ka töövõimetushüvitistelt. Ühe pääseteena näeb haigekassa võimalust jätta kaks-kolm haiguspäeva tööandja kanda.

"Ega me ei tervita sellist asja. Aga kui riigil on vaja kokku hoida, siis mõistlikul määral on ka firmad seda valmis toetama," kommenteeris Leiburi tegevdirektor Ants Promann võimalikku seadusemuudatust. Keerulisemaks teeb Promanni sõnul asja see, et ettevõtetel on järgmise aasta eelarved juba tehtud. Taoliste kulude kasvu puhul peaks olema etteteatamise aeg üks aasta.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=4152/uud_uudidx_415201 (originaalartikli viitelt).

Avaldatud: 26 November 2008

• Maksu- ja Tolliamet
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Maksu- ja Tolliameti andmetel on tänavu kümne kuuga makstud töö- või teenistussuhte lõpetamisel hüvitisi üle kahe korra rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul.

Maksu- ja Tolliamet juhib tööandjate tähelepanu asjaolule, et eelnimetatud hüvitiste maksustamisrežiim erineb palga maksustamisest töötuskindlustusmakse osas. Nimelt ei maksustata kehtiva töötuskindlustuse seaduse kohaselt töötuskindlustusmaksega töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel seaduse alusel makstud hüvitisi. Näiteks töölepingu puhul on see koondamishüvitis, hüvitus töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegade mittejärgimisel, hüvitus enne etteteatamistähtaja möödumist töölepingu lõpetamisel. Töötuskindlustusmakset ei maksta ka ebaseaduslikul töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või viiviselt ning tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt.

Kõik eelloetletud hüvitised maksustatakse tulumaksuga ja deklareeritakse maksudeklaratsiooni TSD lisal 1, näidates väljamakseliigi koodiks 13 või lisal 2 artikli 15a või 19a all.

Juhime tähelepanu eelnimetatud väljamaksete töötuskindlustusmaksega ja sotsiaalmaksuga maksustamise erisustele: sotsiaalmaksuga ei maksustata tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud hüvitisi, hüvitised töö- või teenistussuhte lõpetamisel (ka ebaseaduslikul) aga maksustatakse sotsiaalmaksuga.

Lisainformatsiooni saamiseks on võimalik pöörduda elukohajärgsesse MTA teenindusbüroosse või küsida infot telefonil 8800812 või e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Lugupidamisega

Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Kommunikatsiooniosakonna juhataja kt
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Avaldatud: 26 November 2008

• Eesti Töötukassa
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Eesti Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku kehtestada järgmiseks aastaks erinevad töötuskindlustusmakse määrad. 2009. aasta 1. juulini kehtiksid senised maksemäärad, mis on töötajale 0,6% ja tööandjale 0,3%. 1. juulist maksaksid töötajad töötuskindlustusse 1% ja tööandjad 0,5%.

Eesti Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on maksemäära tõstmine vajalik seoses valitsuse kavaga rakendada 1. juulist uut töölepinguseadust, mille mõjul suurenevad oluliselt töötukassa kulud. Uue töölepinguseaduse jõustudes laieneb töötuskindlustushüvitise saajate ring ja suurenevad töötuskindlustushüvitised ning töötukassa hakkab maksma hüvitisi kõigil koondamisjuhtudel.

Valitsus kinnitab järgmise aasta töötuskindlustusmakse määra 1. detsembriks.

Anu Ojasalu
Eesti Töötukassa
avalike suhete juht

667 9706
5662 8277

anu.ojasalu[A]tootukassa.ee

Avaldatud: 25 November 2008

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Meeli Miidla-Vanatalu
tööinspektor-jurist

Tö­öand­jad ka­su­ta­vad ini­mes­te keh­va sea­du­se­tund­mist kurjasti enda kasuks ära.

Kõik mär­gid näi­ta­vad, et tö­ö-and­ja hak­kab et­tevõtte te­ge­vust lõpe­ta­ma, kui­gi töö­ta­ja­te­le po­le sel­lest mi­da­gi rää­gi­tud. Tööd on se­ni­sest vä­hem ja ju­ba müüak­se et­tevõtte va­ra. Oma küsi­mus­te­le saa­vad töö­ta­jad vas­tu­seks: „Po­le teie asi.” Sel­li­se si­su­ga kõne­sid tu­leb mu­re­li­kelt ini­mes­telt tö­öins­pekt­sioo­ni in­fo­te­le­fo­ni­le prae­gu pal­ju. Na­gu neid­ki, kus kur­de­tak­se, et tö­öand­ja he­lis­tas ko­ju ja pa­lus mit­te enam töö­le tul­la. Sest tööd po­le an­da. Muid sel­gi­tu­si ta­va­li­selt ei li­sa­ta, kuid vih­ja­tak­se, et võiks esi­ta­da lah­ku­mi­sa­val­du­se. Kui­das peaks töö­ta­ja kir­jel­da­tud olu­kor­da­des toi­mi­ma?

Olukord nr 1

Tö­öand­ja te­le­fo­nikõne pea­le pä­ris kind­las­ti ko­ju jää­da ei to­hi. Har­vad po­le juh­tu­mid, kus tö­ö-and­ja on ära ka­su­ta­nud töö­ta­ja tead­ma­tust ja mää­ra­nud tal­le dist­sip­li­naar­ka­ris­tu­se töö­ko­hus­tus­te rik­ku­mi­se eest (nn töö­luus) ning lõpe­ta­nud töö­le­pin­gu. Vaa­ta­ma­ta üle­mu­se pal­ve­le töö­le mit­te tul­la peab se­da siis­ki te­ge­ma. Kui üle­mus pal­vet kor­dab, peab te­malt nõud­ma kir­ja­lik­ku sel­gi­tust sel­le koh­ta, kui kaua töö­sei­sak kes­tab. Sest tö­ö-and­ja on ko­hus­ta­tud töö­ta­ja­le sel­li­ses olu­kor­ras ko­dus vii­bi­tud aja eest pal­ka maks­ma. Ju­hul, kui tö­öand­ja pa­kub töö aju­ti­se puu­du­mi­se tõttu töö­ta­ja­le või-ma­lust puh­ata, tu­leb see­gi et­te-näh­tud kor­ras vor­mis­ta­da. Kui tö­öand­jal tööd pak­ku­da ei ole, saab se­da vaa­del­da tö­ö-and­ja­pool­se töö­le­pin­gu tin­gi­mus­te rik­ku­mi­se­na ja töö­ta­jal on õigus nõuda töö­le­pin­gu lõpe­ta­mist töö­le­pin­gu sea­du­se pa­rag­rah­vi 82 alu­sel.

Olukord nr 2

Töö­le­pin­gu sea­du­se pa­rag­rah­vi 42 punk­ti 4 ko­ha­selt pea­vad töö­le­pin­gu poo­led ole­ma tei­ne­tei­se vastu vii­sa­kad. Ele­men­taar­ne vii­sa­kus on ka see, kui tö­öand­ja tea­tab töö­ta­ja­le õigel ajal, mil­li­ne on olu­kord et­tevõttes ja mis meet­meid tö­ö-and­ja töö­ta­ja­te suh­tes ka­van­dab. Usal­dus­lik ja õigeaeg­ne tea­vi­ta­mi­ne hoiab ära et­tevõtte si­sek­lii­mat kah­jus­ta­va in­fomüra ning kuu­lu­ju­tud. Töö­ta­ja­te jaoks on olu­kord sood­sam seal, kus on va­li­tud töö­ta­ja­te usal­du­si­sik või te­gut­seb ame­tiühing. Sest usal­du­si­si­ku in­for­mee­ri­mi­ne on tööand­ja sea­du­sest tu­le­nev ko­hus­tus ja sel­le järele valvab riik-likult tö­öins­pekt­sioon. Sel­le nõude rik­ku­mi­se eest saab tö­ö-and­jat ka­ris­ta­da ra­hat­rah­vi­ga ku­ni 50 000 kroo­ni. Keh­tiv töö­le­pin­gu sea­dus ko­hus­tab tö­öand­jat töö­ta­jaid in­for­mee­ri­ma ai­nult töö­le­pin­gu­te kol­lek­tiiv­se lõpe­ta­mi­se kor­ral. See tä­hen­dab, et töö­le­pin­gu­te lõpe­ta­mi­ne toi­mub 30 päe­va jook­sul sea­du­ses näi­da­tud hul­ga töö­ta­ja­te­ga.

Siis on tö­öand­ja ko­hus­ta­tud töö­ta­ja­te­le kir­ja­li­kult tea­da and­ma järg­mis­test as­jao­lu­dest:
1) töö­le­pin­gu­te kol­lek­tiiv­se lõpe­ta­mi­se põhju­sed;
2) töö­ta­jad, kel­le­ga ka­vat­se­tak­se töö­le­pin­gud lõpe­ta­da (ni­med, arv ja va­li­kuk­ri­tee­riu­mid);
3) töö­ta­ja­te üldarv et­tevõttes tea­ta­mi­se het­kel;
4) aja­va­he­mik, mil­le jook­sul ka­vat­se­tak­se töö­le­pin­gud lõpe­ta­da;
5) töö­ta­ja­te­le hüvi­ti­se ar­vu­ta­mi­se ja maks­mi­se alu­sed.

Tea­vi­ta­mi­ne peab toi­mu­ma kind­las­ti en­ne kir­ja­li­ke koon­da­mis­tea­tis­te üleand­mist. Sa­mal ajal on igal töö­ta­jal ala­ti õigus pöör­du­da nii suu­li­se kui ka kir­ja­li­ku pä­rin­gu­ga tö­öand­ja poo­le, et saa­da sel­gi­tu­si et­tevõttes toi­mu­va koh­ta. Pä­rin­gus tu­leb ära näi­data, mis ajaks ta tö­öand­jalt vas­tust oo­tab.