Artiklid

Avaldatud: 03 Detsember 2008

• Eesti Maksumaksjate Liit
• TULUMAKSUSEADUS

Rahandusministeerium on ette valmistanud ja kooskõlastamiseks välja saatnud Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu, mille kohaselt oleks alates 1. jaanuarist 2009 töötaja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest makstava hüvitise maksuvaba piirmäär senise 2000 krooni asemel 4000 krooni kuus.

See piirmäär rakendub aga ainult siis, kui töötaja peab oma töösõitude kohta arvestust, märkides ära iga sõidu kuupäeva, sõidu eesmärgi, spidomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäidud. Hüvitist saab sel juhul maksta 4 krooni iga töösõidu kilomeetri eest, seega kuus maksimaalselt 1000 kilomeetri ulatuses senise 500 km asemel.

Kui töösõitude arvestust ei peeta, on maksuvaba hüvitise piirmäär jätkuvalt 1000 krooni kuus.

Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda siin
(http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_ELEHT=238159&did=238152&kkring=238159&ver=&nr=1).

EML arvates on vajalik tõsta ka maksuvaba hüvitise piirmäära juhtudel, mil töösõitude arvestust ei peeta. Seevastu juhul, kui arvestust peetakse, tuleks maksuvaba piirmäär sootuks kaotada, sest pole mingit mõistlikku põhjust maksustada erisoodustusena tööga seotud kulusid.

Samuti tuleks EML arvates täpsemalt reguleerida maksuvaba hüvitise maksmise võimalusi nendeks puhkudeks, mil töötaja kasutab töö tegemisel muud isiklikku sõidukit, näiteks veoautot, kaubabussi, mootorratast või veesõidukit.

Avaldatud: 02 Detsember 2008

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla
jurist

•• Avaliku teenistuse seadus ütleb, et koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus esmalt teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel.

Põhikohaga ametnikest omakorda on eelisõigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral aga eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid. Kas teenistuja, kes on võetud lapsehoolduspuhkusel oleva teenistuja asemele, asub põhikohal või asenduskohal ja kas niisugusel juhul koondatakse lapsehoolduspuhkusel olija ametikoht või asendaja ametikoht? Kuidas tõendada paremaid teenistus­alaseid näitajaid ja mida nende all mõeldakse?

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) vastuvõtmise ajal kehtis võimalus töötada ametiasutuses piiratud tingimustel kohakaasluse alusel. Selle järgi nimetatigi teenistujaid kohakaaslasteks (nende põhikoht oli kusagil mujal) ja põ­hikohaga teenistujateks. See jaotus kaotas mõtte siis, kui seadustest kadus kohakaasluse mõis­te. Järelikult on nüüd kõik töötajad ja teenistujad, sh ka määratud ajaks tööle võetud, tööl põhikohaga. Seega on ATS-i § 116 lg 2 järgi koondamisel teenistusse jäämise eelis­õigus eel­kõi­ge teenistujate esindajal, see­jä­rel paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Ka ametnike ümberpaigutamise korral tuleb hinnata ametniku teadmisi ja töötulemusi, sest kõ­nealuse paragrahvi 4. lõikes seisab selgelt kirjas: ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava ametniku kvalifikatsioon ja teenistusalased näitajad on koondatavate näitajatega võr­reldes paremad.

Lapsega eelisseisus

Lapsehoolduspuhkusel olijal ja tema asendajal on üks ja sama ametikoht, selle kadumisel või­dakse mõlema teenistussuhe lõpetada. Kuna aga esimene kas­vatab alla kolmeaastast last, ei saa teda enne lapse kolmeaastaseks saamist koondada. Asendaja võib koondada kohe pärast ametikohtade arvu vähendamist, teenistuse ümberkorraldamist või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamist, kui see toimub enne tema teenistussuhte tähtaja saabumist. Seda ikka eeldusel, et tema suhtes ei kehti koondamise aja piiranguid. Enne koondamist tuleb asutusel pakkuda koondatavale teist, talle sobivat tööd, kui sellist vaba kohta on. Teenistusalaseid näitajaid hindab asutuse juhtkond, eelkõige ametniku vahetu ülemus, kes võrdleb ametnike töötulemusi, kvalifikatsiooni, teadmisi, kogemusi, isikuomadusi jms. Üheks kriteeriumiks võivad olla näiteks viimase atesteerimise tulemused. Seejuures on ametnike võrdlemine teenistusalaste näitajate alusel võimalik võrreldavate näitajate olemasolul ning sarnaste teenistustingimuste korral – nii on selgitanud riigikohtu halduskolleegium oma otsuses 3-3-1-45-00.

ATS ja koondamine

Tekstis viidatud seadusepügalad:
•• ATS-i § 116 lg 3 – koondatavale ametnikule tuleb pakkuda võimalusel teist, talle sobivat tööd. Vt ka riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid 3-3-1-14-00, 3-3-1-48-00 ja 3-3-1-5-05.
•• ATS-i § 116 lg 2 – koondamisel on teenistusse jäämise eelis­õigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel paremate teenistus­alaste näitajatega ametnikul.
•• ATS-i § 133 lg 2 – enne lapse kolmeaastaseks saamist ei saa ametnikku koondada.

Avaldatud: 03 Detsember 2008

• Eesti Ametiühingute Keskliit
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) soovitab töötajail mitte nõustuda kergekäeliselt töötingimuste halvendamisega, eelkõige palga vähendamisega, mida tööandjad püüavad peale suruda halvale majandusolukorrale viidates.

Üha sagedamini seatakse töötajad Eesti ettevõtetes eksitava valiku ette – nõustu palga vähendamisega või kirjuta lahkumisavaldus! Kui töötaja ei tea oma seaduslikke õigusi ja pelgab töötuks jäämist, võibki ta tööandjale järele anda ja leppida madalama töötasuga.

Seadus keelab tööandjal ühepoolselt halvendada töölepingu tingimusi, sh vähendada palka. Kui tööandja seadust rikub, on töölepingu seaduse paragrahv 82 kohaselt töötajal õigus tööleping üles öelda 5-päevase etteteatamisega ning tööandja on kohustatud maksma töötajale kahe kuu keskmise palga töölepingu lõpetamise hüvitisena. „Oma õiguste eest seismiseks peab neid hästi teadma,” ütles EAKLi esimees Harri Taliga. „Kui töötaja tunneb, et teadmisi tööalastest õigustest napib, tasub nõu küsida ettevõtte ametiühingust.”

Sagenenud on ka töötajate saatmine osaliselt tasustatavale puhkusele, mille jooksul tööandja maksab töötajale 60% alampalgast. EAKL on viimastel aastatel korduvalt teinud valitsusele ettepanekuid muuta seadust ning käsitleda neid juhtumeid töötusena. Nn sundpuhkusele saadetud töötajatele tuleks hüvitisi maksta töötukassa tööandjate sihtfondist, nii jääks ettevõtetele rohkem raha oma tegevuse ümberkorraldamiseks muutunud majandusolukorras.

„Sisuliselt on tegemist lühiajalise töötusega – see tähendab riskiga, mille kaitseks töötuskindlustus omal ajal just loodi,” rõhutas ametiühingujuht. „Saabunud majanduslangus tõestab veenvalt meie ettepanekute asjakohasust.”

EAKL on ühtlasi seisukohal, et Eesti riigil tasuks järgida arenenud riikide eeskuju ja töötada välja meetmed, mis aitaksid lahendada nende inimeste probleeme, kes sissetulekute vähenemisel satuvad raskustesse eluasemelaenu tagasimaksmisel pankadele.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00

Avaldatud: 02 Detsember 2008

• Postimees
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Kas tööandja peab kompenseerima töö ajal ja töö huvides eraautoga tehtud sõidud, näiteks materjalide veo objektile?

Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:

Töötaja võib anda nõusoleku kasutada isiklikku sõiduautot tööülesannete täitmiseks. Kui selline kokkulepe on olemas, hüvitatakse töötajale isikliku sõiduauto kasutamisega seotud kulud. Kulude hüvitamise tingimuste ja korra kohta soovitan lugeda valitsuse 14.07.2006. a määrusest nr 164.

Kas suulise kokkuleppe alusel võib tööle asuda?

Kehtiv õigus näeb ette kirjaliku töölepingu sõlmimise. Erandkorras võib tööle asuda suulise kokkuleppe alusel, kuid üksnes juhul, kui töösuhe ei kesta kauem kui kaks nädalat. Kui töösuhe ületab kaks nädalat, on kohustus sõlmida kirjalik leping.