Artiklid
Alates jaanuarist 2007 on TSD põhivormile lisandunud alljärgnev kontrollküsimustik:
Küsimused seotud isikutega sooritatud tehingute ning nimetatud tehingutest tulenevate kohustuste kohta
a. Kas maksustamisperioodil on sooritatud tehinguid seotud isikutega?
b. Kas maksukohustuslane on osaline seotud isikute vahelises kulude jaotuse kokkuleppes, millele laienevad kohustuslikud kulude jaotuse kokkulepete dokumenteerimise nõuded?
c. Kas maksukohustuslasele on kohustuslikud seotud isikute vaheliste tehingute detailsed dokumenteerimise reeglid?
Nimetatud küsimustiku täitmine on maksumaksjale igal maksustamisperioodil kohustuslik. Kõigile nimetatud küsimustele vastamiseks tuleb õige vastusevariant, kas Jah või Ei märkida ristikesega X küsimuse taga olevasse kastikesse. Küsimustikule vastavad kõik vormi TSD täitvad residendist juriidilised isikud ja mitteresidendist juriidilised isikud, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht. Kui maksumaksjal ei ole maksustamisperioodil tehinguid ning kulude jagamise kokkuleppeid seotud isikutega, ei ole midagi ka dokumenteerida ning kõigi kolme kontrollküsimuse vastuseks tuleb märkida Ei.
Siirdehindade turuväärtuse leidmine ning turuväärtusest erinevate tehinguväärtuste maksustamise eesmärk on tuvastada ning maksustada kasumi varjatud kujul jaotamine.
Alates 01.01.2007 laienes isikute ring, kelle vahel toimuvatele tehingutele saab kohaldada siirdehindade turuväärtusest erinevate tehinguväärtuste maksustamist. Nimetatud sätteid kohaldatakse uuest aastast residendist juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tehingutele seotud isikutega, samuti mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha tehingutele nimetatud mitteresidendiga seotud isikutega. Samad sätted laienevad ka: residendist juriidilise isiku tehingutele tema teistes riikides asuvate püsivate tegevuskohtadega ning mitteresidendist juriidilise isiku tehingutele tema Eestis asuva püsiva tegevuskohaga (tulumaksuseaduse § 50 lg 4, § 53 lg 46).
Juhime Teie tähelepanu, et juhul, kui siirdehind erineb turuväärtusest, lähtutakse maksustamisel turuhindadest ning tulumaksuga kuulub maksustamisele kas tulu, mille maksumaksja oleks saanud, või kulu, mis oleks maksumaksjal jäänud kandmata, kui seotud isikutega tehtud tehingu väärtus oleks olnud selline, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud isikud (tulumaksuseaduse § 50 lg 5).
a. Kas maksustamisperioodil on sooritatud tehinguid seotud isikutega?
Kui maksustamisperioodil on maksumaksja sooritanud tehinguid seotud isikutega (tulumaksuseaduse § 8), märgib ta küsimuse a vastuseks Jah ning seda ka juhul, kui tehingud on toimunud turuhinnas. Vormil TSD märgitud küsimustiku mõistes loetakse tehing toimunuks maksustamisperioodil, mil vara võõrandati, st omandiõigus läks ühelt seotud isikult üle teisele seotud isikule, teenuste puhul maksustamisperioodil, millal teenused osutati, mitte perioodil, mil tehti väljamakse, olenemata asjaolust, et maksustamise hetk on sarnane juriidilise isiku tavapärase tulumaksuga maksustamisega, ehk reeglina väljamakse tegemise aeg.
b. Kas maksukohustuslane on osaline seotud isikute vahelises kulude jaotuse kokkuleppes, millele laienevad kohustuslikud kulude jaotuse kokkulepete dokumenteerimise nõuded?
Küsimusele b märgitakse jaatav vastus igal maksustamisperioodil juhul, kui maksumaksjal on olemas kehtiv kulude jagamise kokkulepe seotud isikutega. 2007.a jõustuva rahandusministri määruse Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid (edaspidi määrus, RTL 2006,81,1506) § 17 lg 1 kohaselt on kulude jagamise kokkulepe seotud isikute vahel sõlmitud leping, millega jagatakse kokkuleppeosaliste vahel kulud ja riskid varade, teenuste või õiguste arendamisel, loomisel või omandamisel ning määratletakse poolte õigused kokkuleppe eseme suhtes. Määrusega sätestatakse kulude jagamise kokkuleppe põhimõtted ja dokumenteerimise nõuded. Kulude jagamise kokkulepe asendab teenuse osutamise olukorras, kus ühisel tegutsemisel otsustatakse kulud huvitatud osapoolte vahel jagada. Kuigi omandiõigus kokkuleppe objektile kuulub ühele isikule, võib õigus asjast kasu saada ning kohustus kulusid kanda olla kokkuleppe kohaselt mitmel isikul. Iga kokkuleppe osalise poolt kantavad kulud peavad olema samaväärsed samadel tingimustel sõltumatute ettevõtjate poolt kantud kuludega proportsionaalselt konkreetse kokkuleppe osalise teenitud või loodetava tuluga.
c. Kas maksukohustuslasele on kohustuslikud seotud isikute vaheliste tehingute detailsed dokumenteerimise reeglid?
Määruse § 18 lg-s 1 on nimetatud isikud, kellele ja olukorrad, millal kohaldatakse määruse §-s 18 sätestatud täiendavaid dokumenteerimise nõudeid seotud isikute vaheliste tehingute osas. Need on:
1) residendist krediidiasutus, kindlustusselts ning väärtpaberibörsil noteeritud äriühing;
2) äriühingud, kui tehingu üheks osapooleks on madala maksumääraga territooriumil asuv isik;
3) residendist äriühing, kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega 250 või rohkem või kelle tehingueelse majandusaasta käive koos seotud isikutega oli 50 miljonit eurot või rohkem või kelle konsolideeritud bilansimaht oli 43 miljonit eurot või rohkem;
4) mitteresident, kes tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu ja kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega 250 või rohkem või kelle tehingueelse majandusaasta käive koos seotud isikutega oli 50 miljonit eurot või rohkem või kelle konsolideeritud bilansimaht oli 43 miljonit eurot või rohkem.
Kõik punktides 1 kuni 4 nimetatud isikud vastavad TSD põhivormi küsimusele c jaatavalt igal maksustamisperioodil, mil on sooritatud tehinguid seotud isikutega ning küsimusele a on vastatud jaatavalt.
Detailne dokumentatsioon koosneb kahest osast:
- põhitoimik dokumentide kogum, mis sisaldab ühtlustatud teavet kõigi kontserni liikmete kohta
- riigiomased dokumendid dokumentide kogum, mis sisaldab teavet konkreetse maksumaksja poolt seotud isikutega tehtavate tehingute kohta.
Dokumentatsioonis sisalduv teave peab olema piisavalt põhjalik võimaldamaks maksuhalduril veenduda, et maksumaksjal oli põhjust uskuda siirdehinna turuväärtusele vastavusse. Rahandusministeerium on dokumendinõuete kehtestamise aluseks võtnud Euroopa Liidu siirdehindadealase ühendatud foorumi (EU Joint Transfer Pricing Forum) 7. novembril 2005 Euroopa Komisjonile esitatud juhendmaterjali COM (2005) 543 Tegevusjuhend Euroopa Liidus asuvate sidusettevõtete siirdehindade dokumenteerimiseks.
Suurte äriühingute eristamisel väikestest ja keskmise suurusega äriühingutest lähtutakse Euroopa Komisjoni 2003. aasta 6. mai soovitusest 2003/361/EC (OJ 2003 L124 (lk 36-41), mille kohaselt loetakse väikesteks ja keskmise suurusega äriühinguteks äriühingud,
- kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega vähem kui 250 ning kelle majandusaasta käive koos seotud isikutega on vähem kui 50 miljonit eurot (ligikaudu 782, 3 miljonit Eesti krooni) või
- kelle konsolideeritud bilansimaht on väiksem kui 43 miljonit eurot (ligikaudu 672,8 miljonit Eesti krooni).
Eestis kasutatakse dokumenteerimisnõuete kohaldamiseks väikeste ning keskmise suurusega äriühingute eristamiseks suurtest äriühingutest kõiki kolme nimetatud kriteeriumi eraldi ning piisab juba ühe kriteeriumi ületamisest, et äriühingul tekiks suurtele äriühingutele kohustuslik dokumenteerimise kohustus.
7. detsembril võttis Riigikogu vastu sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse.
Olulisim on muudatus, mis puudutab kõiki sotsiaalmaksu maksjaid (tööandja, FIE, riik ja kohalik omavalitsus) - sotsiaalmaksu kuumäära järk-järguline tõstmine. Sotsiaalmaksuseaduse §-s 2¹ tehtud muudatuse kohaselt tõuseb 2007. aastal sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 2000 kroonini kalendrikuus, 2008. aastal moodustab kuumäär 75% 2007. aasta kuupalga alammäärast ning edaspidi ehk aastast 2009 on võrdsustatud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eelmise aasta kuupalga alammääraga.
Seega on tööandja kohustatud maksma 2007. aastal sotsiaalmaksu töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui 660 krooni kuus (2000 x 33% = 660).
Samas on täiendatud isikute nimekirja, kelle puhul ei ole tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust, st kelle eest sotsiaalmaksu tasutakse alati tegelikult makstud palgalt. Seni on nendeks isikuteks olnud: riikliku pensioni saajad; töötajad, kellele on kehtestatud osaline tööaeg või kes on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 68 alusel; töötajad, kellele on kehtestatud lühendatud tööaeg töö- ja puhkeaja seaduse § 5 lõike 1 alusel. Seaduse muudatuse kohaselt on eelloetletud isikutele alates 2007. aastast lisandunud:
- töötaja või teenistuja, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla 3-aastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last;
- töötaja või teenistuja, kes on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 ehk: õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõpet omandav koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isik, põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane.
Sotsiaalmaksu kuumäära summa järk-järguline tõstmine ja selle võrdsustamine eelmise aasta palga alammääraga alates 2009. aastast avaldab mõju ka FIE-de poolt makstavale sotsiaalmaksule, kuna FIE sotsiaalmaksu miinimumkohustus ja avansiliste maksete suurus on seotud sotsiaalmaksu kuumääraga. Seega on FIE 2007.a. sotsiaalmaksu kvartaalse avansilise makse suuruseks 1980 krooni (660 krooni kuus ja 7920 krooni aastas). Sotsiaalmaksu kvartaalsete avansiliste maksete tasumise tähtajad on endiselt 15. märts, 15. juuni, 15. september ja 15. detsember. Iga kvartali FIE sotsiaalmaksu avansilise makse arvutamisel vähendatakse FIE sotsiaalmaksu kohustust tööandja poolt selles kvartalis FIE eest makstud sotsiaalmaksu võrra. Samuti võetakse 2007. aastal FIE avansilise makse kindlaks määramisel arvesse riigi või kohaliku omavalitsuse poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel selle isiku eest makstud sotsiaalmaksu (erinevalt seni kehtivast korrast, kui FIE avansiliste maksete määramisel arvestatakse ainult riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 punktide 1, 1.1 ja 5 alusel makstud sotsiaalmaksu).
Mõnevõrra laiendatud on sotsiaalmaksuseaduse §-s 6 erijuhtude loetelu, millal riik maksab mittetöötavate isikute eest sotsiaalmaksu neile isikutele sotsiaalsete garantiide, sh ravikindlustuse tagamise eesmärgil. Näiteks hakkab riik alates 2007. aastast maksma sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa (13%) töötuna arvel olevate isikute eest alates 31. arveloleku päevast.
Täpsustatud on riigipoolse sotsiaalmaksu soodustuse andminse tööandjatele, kelle juures töötavad töövõimetuspensionärid (sotsiaalmaksuseadus § 6 lg 3). Kui töövõimetuspensionär töötab samaaegselt mitme tööandja juures, siis seni kehtiva korra järgi maksab riik sotsiaalmaksu kuumääralt tööandja eest, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu töötaja vastavasisulise avalduse alusel. Reguleerimaks sotsiaalmaksu maksmist olukorras, kus töövõimetuspensioni saav töötaja töötab mitme tööandja juures, kuid maksuvaba tulu arvestamise avaldus ei ole esitatud ühelegi tööandjale, on seadusesse lisatud täpsustus, et töötaja valib oma äranägemisel ühe tööandja, kelle eest riik hakkab sotsiaalmaksu maksma. Valik tuleb tööandjale esitada kirjalikult.
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Kes määrab töökoolitusel osalemise vajaduse? Kui tööandjal on kohustus tasuda tööalase koolituse ajal keskmist palka: kas tal on õigus otsustada ka koolituse vajaduse üle, mille eest ta maksab?
Tööalase koolituse vajaduse võib määrata nii tööandja kui ka töötaja ise, tasulist õppepuhkust tuleb anda mõlemal juhul. Täiskasvanute koolituse seadus sätestab koolituse alused ja õiguslikud tagatised töötajate soovikohaseks õppeks kogu eluea jooksul. Sama seaduse kohaselt võimaldab tööalane koolitus kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Töökoolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend.
Kui töötaja leiab, et tal on tarvis oma teadmisi täiendada, ja ostab ise endale vastava kursuse, siis võib ta tööandjale esitada avalduse õppepuhkuse saamiseks, lisades sellele koolitus-asutuse teatise kursusest osa-võtjate hulka arvamise ja kursuse toimumise aja kohta. Töö-andja on kohustatud andma selle alusel õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäeva aastas keskmise palga säilitamisega. Koolitusele võib saata ja mõnel õigusaktis näidatud juhul peab saatma ka tööandja. Õppepuhkust antakse siis samas korras.
Seoses sügisese kellakeeramisega muutus öise vahetuse kestus, reaalselt lisandus üks töötund. Samas kevadise kellakeeramise ajal öine vahetus lüheneb reaalselt ühe töötunni võrra. Kui sügisel saab lisatunni vormistada ja tasuda ületunnina, siis kuidas mõjutab kevadine vahetuse lühenemine töötaja tööaega ja tasustamist? Kuna reaalselt töötab ta ühe tunni vähem, siis kas ta peab selle töötunni lisaks töötama mõnel muul ajal? Kas võib muutuda töötaja kuu tööajanorm? Palun selgitust, kuidas käituda juhtudel, kui töötasu makstakse kuupalga või tunnitasu alusel.
Tööajanorm kella keeramise kuudel ei muutu. Tööandjal on tööajakava koostamisel võimalik määrata tööaega nii, et ületundi ei tekiks või töötaja töötaks oma ettenähtud töötunnid reaalselt täis selles vahetuses, mil kella ette või taha keeratakse. Kui tööandja sügisel ajavahet ei arvesta ja määrab oktoobri viimasel nädalavahetusel vahetuse ajaks näiteks k 208, siis kestab tegelik tööaeg 13 tundi, mis on üldjuhul vastuolus seadusega ja mis võib selles kuus tekitada ületunnitöö. Ületunnitöö tuleb igal juhul hüvitada, olgu tegemist kuupalga või tunnipalgaga. Märtsis kella ühe tunni võrra ette keeramisel sama näite puhul tegelik tööaeg väheneb 11 tunnini ja võib osutuda vajalikuks teha töötajale selle ühe tunni eest juurdemakse, tagamaks täistööajaks ettenähtud palk, kui palgamääraks on tunnipalk. Kuupalgamäära puhul juurdemakset tegema ei pea.
Kuna ületunnitööd võib hü-vitada ka vaba ajaga, siis oleks tööandjal igati mõistlik sõlmida töötajatega, kelle tööaeg sügisel kella keeramist tõttu tunni võrra pikeneb, kokkulepe selle tunni hüvitamiseks vaba tunniga järgmise aasta kevadel.
Kuigi ametiühingud esitasid alampalga taotluseks 4050 krooni suuruse nõude, tegid tööandjad täna toimunud läbirääkimistel ettepaneku kehtestada järgmise aasta alampalgaks 3600 krooni.
«Alampalga tõus 20 protsendi ulatuses on väga hea pakkumine ja sellest üles poole ei ole tööandjad enam valmis minema,» ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis, kelle sõnul soovivad tööandjad kirjutada alampalga kokkuleppele alla veel enne jõule.
Käesoleval aastal on alampalk 3000 krooni.
** Kas väikse lapsega emale peab võimaldama kogu puhkuse korraga välja võtta? Mis vanuseni saab lapse pealt lisapuhkusepäevi ning kas ka need peab võimaldama koos tavapuhkusega välja võtta?
Taivo Ruus, advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets vandeadvokaat:
Õigus saada terve puhkus korraga on igal töötajal pole tähtis, kas tal on laps või kui vana laps on. Tööandja ei või puhkust osadeks jagada ilma töötaja nõusolekuta. Juhul kui vastupidises on kokku lepitud töö- või kollektiivlepingus, on selline tingimus töötaja olukorda võrreldes seadusega halvendav ning seega kehtetu.
Kui töötajal on üks või kaks alla 14-aastast last, on tal õigus saada igal tööaastal lisaks kolm kalendripäeva lapsepuhkust. Kui töötajal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps, on tal õigus saada lisaks kuus kalendripäeva lapsepuhkust. Sellist puhkust võib võtta vaid üks vanematest.
Töötajal on õigus nõuda, et lisapäevad liidetaks põhi- ja lisapuhkusele või pikendatud põhipuhkusele, üksnes kokkuleppel töötajaga võib sellise puhkuse anda mõnel muul ajal samal tööaastal. On oluline teada, et lisalapsepuhkust antakse ainult töötaja sellekohase eelneva soovi korral, st see ei lisandu puhkusele automaatselt.
Kuni 14-aastast last kasvataval lapsevanemal on õigus saada lisaks palgata lapsepuhkust. Seda antakse kuni 14 kalendripäeva tööaasta kestel poolte kokkuleppega määratud ajal, töötaja ei saa nõuda, et ta peaks selle puhkuse saama nn tavapuhkuse jätkuna.
** Pean jõulude ajal tööl olema. Kas peaksin selle eest saama lisatasu?
Gertlin Lindmaa, personalitöö koolituskeskuse Personalis juhataja:
Tööandjal on õigus töötajaid tööle rakendada rahvuspühal ja riigipühal, kui see on vajalik elanike teenindamiseks, katkematu tööprotsessi või ajutiste edasilükkamatute tööde tegemiseks vääramatust jõust tingitud vajaduse korral.
Töö eest riigipühal makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt. Graafikujärgne töötamine riigipühal hüvitatakse rahaliselt. Graafikuvälist töötamist riigipühal võib töötaja soovil hüvitada vabade päevadega, sel juhul tasustatakse riigipühal tehtud tööd nagu tööd tavalisel tööpäeval. Kui vahetus algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühajärgsel päeval, tasustatakse tööd sellises vahetuses nagu riigipühal.
Pühade ajal töötamise kohta peab tööandja pidama eraldi arvestust ning seadus ei võimalda kokkulepet, et tasu pühade ajal töötamise eest sisaldubki juba inimese põhipalgas.
Lehekülg 1475 / 1596
