Artiklid
Vastavalt kogumispensionide seaduse §-le 11 kannab Maksuamet kohustusliku kogumispensioni makse ja sellelt arvestatud intressi tasumisel laekunud vahendid 15 tööpäeva jooksul deklaratsiooni esitamise ja makse laekumise kuupäevast alates üle Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja (edaspidi EVK) pangakontole Eesti Pangas ning edastab andmed isikute kohta, kelle vahendid registripidajale üle kanti (isiku nimi, isikukood, tasutud makse summa).
Kohustusliku kogumispensioni makse kantakse registripidajale üle, kui on makstud kogumispensioni makse ja deklaratsiooni andmed on korrektsed.
Juhul kui deklareeritud andmed on puudulikud, ei tee Maksuamet EVK pangakontole ülekannet enne, kui vastavad vead deklaratsioonis on parandatud (vastasel juhul loetakse deklaratsioon esitamata jäetuks maksukorralduse seaduse § 90 lg 2 alusel).
Seega, kui makse kinnipidaja ise avastab maksudeklaratsioonis vigu või saab maksuhaldurilt teavet vigase deklaratsiooni kohta, peab makse kinnipidaja võimalikult kiiresti tegema deklaratsioonis vastavad parandused.
Parandused isikuid identifitseerivates andmetes tehakse vormi TSD märkuste punktis 12 ettenähtud korras.
Kui veatunnuseks on valesti täidetud TSD lisa 1 veerg 10, siis tehakse kogumispensioni makse ümberarvestus vastava kuu deklaratsioonis. Erinevalt kinnipeetud üksikisiku tulumaksust ei näe seadus ette kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse ümberarvestust füüsilise isiku aasta deklaratsioonis. Seetõttu on ainuke võimalus tööandjal parandada deklaratsiooni TSD ja teha vastavad rahalised tasaarvestused. Kohustatud isiku puhul peab veerg 10 võrduma veerg 5 * 0.02 (+,-0,5 krooni). Ümberarvestuse tulemusena näidatakse Lisa 1 veerus 10 õige summa.
Pakume ühe võimaliku variandina parandada TSD lisa 1 kinnipidamata jäänud makseid järgmiselt:
Arvestades kassapõhist maksuarvestuse printsiipi, lähtutakse õige kogumispensioni makse arvestamisel maksustamisperioodi (kalendrikuu) väljamakse netosummast (summa, mille töötaja sai kätte pärast tulumaksu ja makse(te) kinnipidamist).
Valem brutopalga arvestamiseks töölepingu puhul, kus on õigus rakendada maksuvaba tulu 1000 krooni:
(Netopalk - 1000) /(0,97 x 0,74) + 1000/0,97 = brutopalk
ehk brutopalk = (netopalk - 1000)/0,7178 + 1030,9278
Näide:
Töölepinguga töötav inimene saab palka 3000 krooni kuus (bruto).
Juulikuus väljamakse tegemisel pidas tööandja kinni 1% töötuskindlustusmakse 30 krooni (1% 3000 kroonist) ja tulumaksu 512 krooni (3000 - 30 -1000 = 1970 x 26% = 512 krooni), töötaja sai kätte 2458 krooni (3000 - 30 - 512). Töötaja on kohustatud isik alates 01.07.2002, kuid kohustusliku kogumispensioni makse jäi kinni pidamata.
Tööandja esitatud juulikuu TSD lisa 1 näeb välja järgmiselt:
Veerg 4 Veerg 5 Veerg 6 Veerg 7 Veerg 8 Veerg 9 Veerg 10
990 3000 512 3000 30 3000 0
veatunnus: isik on kohustatud isik, kuid abs (veerg 10 - veerg 5*0.02) =60 >lubatud hälve - Maksuameti arvutiprogramm annab veatunnuse.
Õige kogumispensioni makse arvestamine parandusdeklaratsiooni jaoks:
Brutopalk = (2458 - 1000)/ 0,7178 + 1030,9278 = 3062 krooni
Kogumispensioni makse 2% 3062 kroonist = 61 krooni
Brutopalga suurenemisest tuleneb ka töötuskindlustusmakse (1% ja 0,5%) ja sotsiaalmaksu ümberarvestus:
Sotsiaalmaks 33% 3062 kroonist = 1010 krooni
Töötuskindlustusmakse 1% 3062 kroonist = 31 krooni;
Tulumaks (3062 - 31 - 61 -1000) x 26% = 1970 x 26% = 512 krooni - ei muutu.
Juulikuu parandusdeklaratsioon TSD lisa 1:
Veerg 4 Veerg 5 Veerg 6 Veerg 7 Veerg 8 Veerg 9 Veerg 10
1010 3062 512 3062 31 3062 61
kokku muutub muutub ei muutu muutub muutub muutub muutub
TSD põhivormi A osas muutuvad vastavalt read 1 ja 3 - 6.
Juulikuu palk oli 3000 krooni, kuid kohustuslike kinnipidamiste mitterakendamise tulemusena kujunes väljamakse brutosummaks 62 krooni rohkem. Seetõttu, kui väljamakse tegija tahab säilitada brutopalga suurust 3000 krooni ulatuses, tuleb augustikuus teha tasaarvestus:
Brutopalk 3000 - 62 krooni = 2938 krooni
Töötuskindlustusmakse 1% 2938 kroonist = 29 krooni
Kogumispensioni makse 2% 2938 kroonist = 59 krooni
Tulumaks 2938 - 29 - 59 - 1000 = 1850 x 26% = 481 krooni
Netopalk 2938 - 29 - 59 - 481 = 2369 krooni
Sotsiaalmaks 33% 2938 kroonist = 970 krooni
Augustikuu TSD lisa 1:
Veerg 4 Veerg 5 Veerg 6 Veerg 7 Veerg 8 Veerg 9 Veerg 10
970 2938 481 2938 29 2938 59
Eeltoodud ümberarvestuse tulemusena viiakse kõik kinnipeetud maksud ja maksed vastavusse tehtud väljamaksetega.
Ümberarvestuse kontroll kahe kuu kokkuvõttes:
Juulikuu + augustikuu brutopalk 3062 + 2938 = 6000 krooni
Sotsiaalmaks 1010 + 970 = 1980 krooni (6000 x 33% = 1980)
Töötuskindlustusmakse 1%: 31 + 29 = 60 krooni (6000 x 1% = 60)
Kogumispensioni makse 2%: 61 + 59 = 120 krooni (6000 x 2% = 120)
Tulumaks: 512 + 481 = 993 krooni (6000 - 60 - 120 - 2000) x 26% = 993)
Kui augustikuus ei ole võimalik teha palga tasaarvestust väljamakse puudumise tõttu, kuid samas tööandja nõuab töötajalt eelmisel kuul rohkem väljamakstud 62 krooni tagastamist, mida töötaja maksab tööandjale tagasi augustikuus, siis tasaarvestus tehakse deklaratsiooni TSD märkuste punktis 12 toodud reeglite kohaselt:
Augustikuu TSD lisa 1:
Veerg 4 Veerg 5 Veerg 6 Veerg 7 Veerg 8 Veerg 9 Veerg 10
-20 -62 -15 -62 -1 -62 -1
Kui aga tööandja ei nõua (ei soovi või ei saa) töötajalt 62 krooni tagasi, siis juulikuu parandusdeklaratsioonis TSD deklareeritud andmed jäävad lõplikuks ja hiljem ümberarvestust ei tehta.
Brutopalga valemi võimalikud variandid:
a) kui väljamakse ei kuulu töötuskindlustusega maksustamisele, tuleb kohustatud isikute jaoks 0,97 asendada igal pool 0,98-ga;
b) tööettevõtu ja töölepingu, mille puhul ei rakendata maksuvaba 1000 krooni, on valem järgmine:
brutopalk = netopalk / (0,74 x 0,97) = netopalk / 0,7178.
Kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidaja kohustuste täitmiseks on tööandjal võimalus kontrollida töötajate liitumist Pensionikeskuse veebilehel www.pensionikeskus.ee, alateema "Liitumispäring".
Maksuamet
Iga kuues tööandja teeb kevadel kogumispensioniga liitunute maksudeklaratsioone täites vigu või jätab oma töötajate liitumise hoopis kontrollimata.
Maksuameti kinnitusel on probleeme kogumispensioni arvestustega umbes 800 ettevõttel. Kokku on firmasid, kelle töötajad on pensionikindlustuse teise sambaga liitunud, maksuameti andmetel ligikaudu 5000. Mais liitus esimeses etapis fondidega kokku üle 37 000 inimese.
Maksuameti arvestusosakonna juhataja asetäitja Madis Uibu hinnangul ei tule firmad tihti toime korrektsete maksudeklaratsioonide esitamisega. «Mitte et ei osataks arvestada palgalt kahte protsenti, vaid probleemid tekkivad ennekõike lisatasudelt pensionimaksete kinnipidamisega,» rääkis Uibu.
Raamatupidaja ei kontrolli
Samuti ei kontrolli firmad oma töötajate liitumist ning ka liitunud unustavad tööandjale oma pensionilepingust teatada.
«Mitmete firmade finantsjuhid ei teagi, et pensionikeskuse internetileheküljelt on võimalik liitunute andmeid kontrollida,» rääkis Uibu. «Liitunud aga küsivad, miks nad ei saa tutvuda oma pensionikonto seisuga,» rääkis Uibu.
Uibu hinnangul on tegemist uue süsteemi käivitamisel harilikult ikka tekkivate probleemidega, mis peaksid paari kuu möödudes lahenema. «Taas kerkib probleem aga ilmselt üles tuleva aasta alguses, kui hakkavad laekuma järgmises etapis liitujate pensionimaksed,» märkis Uibu.
Tema sõnul saadab maksuamet praegu ettevõtetele liitunutest teatisi ning tagastab vigadega deklaratsioone. Esialgu firmadele mingisuguseid sanktsioone vigade eest ei kohaldata.
Raha maksuameti arvele
Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor Kaidi Oone soovitab tööandjail kontrollida töötajate liitumist kogumispensioniga otse registrist. «Paljud raamatupidajad on jätnud ka juuli töötasu väljamaksetelt kogumispensioni makse kinni pidamata,» ütles Oone. Tema sõnul peab seega tööandja augustis arvestama nii eelmise kui ka käesoleva kuu eest töötajale väljamakstavalt summalt kaks protsenti.
«Raha tuleb kanda maksuameti, mitte väärtpaberikeskuse kontole, nagu mitmed firmad on teinud,» lisas Oone.
Kuigi kogumispensionide seadus kohustab liitunud töötajat sellest oma tööandjat teavitama, peaks tööandja kindlasti ka ise tegema liitujate kohta teabepäringu.
Seda saab teha lihtpäringuna internetileheküljel www.pensionikeskus.ee, sisestades ühekaupa töötajate isikukoodid; või masspäringuna Eesti väärtpaberite keskregistrist.
«500 krooni maksev masspäring on mugavam suurearvulise töötajaskonnaga ettevõtetele. Masspäringu tegemiseks tuleb töötajate isikukoodide nimekiri esitada Eesti Väärtpaberikeskusele, kes teeb päringu tööpäeva jooksul,» rääkis Oone.
1983. aastal ja hiljem sündinud ning 18-aastaseks saanud isikutele on kogumispensioniga liitumine kohustuslik. Selliste töötajate liitumise kontrollimine pole vajalik, ehkki register annab igal juhul korrektsed andmed. Tööandja seisukohalt ei ole oluline, kas kohustuslikust liitujast töötaja on tegelikult valikuavalduse esitanud või mitte.
1. juulist 2002 tuli alustada 1983. aastal sündinud töötajate pensionimaksete kinnipidamist. Ei tohi unustada, et hiljem sündinud töötajate pensionimaksete kinnipidamist alustatakse töötaja 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril, mitte kohe pärast nende 18-aastaseks saamist. Nii näiteks tuleb 1984. aastal sündinud töötajate kogumispensioni maksete kinnipidamist alustada järgmise aasta 1. jaanuarist.
Kõikidel noortel, kelle maksed pole veel jõudnud väärtpaberikeskusesse, on viimane võimalus endale ise fondi valida. Loosimine toimub siis, kui kogumispensioni maksed jõuavad Eesti Väärtpaberikeskusesse.
Järgmine tähtaeg on 31. oktoober
Kuni 31. oktoobrini on viimane võimalus liituda aastatel 1942-1956 sündinutel.
Sama kuupäevani liitunud saavad hakata makseid koguma 1. jaanuarist 2003.
Enne novembrit peavad liituma kõik töötajad, kes saavad tänavu 18-aastaseks.
Alates 2004. aastast saab alustada kogumist uude fondi ning 2005. aastast saab fondi vahetada.
2007. aastal alustatakse väljamakseid pärijatele ja 2009. aastal alustatakse pensioni väljamakseid pensioniealistele.
Erkki Erilaid
Vältimaks kogumispensioni maksete valearvestusest tekkida võivaid ebamugavusi, soovitab Eesti Väärtpaberikeskus (EVK) tööandjatel kontrollida oma töötajate liitumist kogumispensioni süsteemiga otse Eesti väärtpaberite keskregistrist.
Maksukorralduse seadusest lähtuvalt peavad juuli väljamaksetelt kinni peetud kogumispensioni maksed ja maksudeklaratsioonid laekuma maksuametile hiljemalt 10. augustiks.
Juba praegu tuleb EVKle regulaarselt küsimusi nende ettevõtete esindajatelt, kes oma töötajate liitumist üle pole kontrollinud ning kes seetõttu on teinud juuli väljamaksete arvestuses vigu.
"Kuna seadus ei määratle täpselt, kuidas töötaja tööandjat oma liitumisest
kogumispensioniga teavitama peab, leidub ikka neid, kes on unustanud seda teha," tõdes EVK nõukogu esimees Jaanus Erlemann. "Samuti on asutustel segadusi kohustuslike liitujatega, kes pole ise pensionifondi valikuavaldust teinud."
Selliseid probleeme saab Erlemanni sõnul lihtsalt ära hoida, kontrollides oma töötajate liitumist kogumispensioni süsteemiga otse Eesti väärtpaberite keskregistrist, kuhu juuli lõpuks oli esitatud päringuid kokku ca 70 000 isiku kohta.
"Töötajaid on aga Eestis umbes üheksa korda rohkem," märkis Erlemann. "See, et suurem osa tööandjatest pole oma töötajate liitumist kontrollinud, annab põhjust karta, et osa isikute raha võib jõuda pensionifondidesse hilinemisega."
Liitumise kontrollimiseks on kaks võimalust.
Lihtpäringu abil saab töötajate liitumist kontrollida ühekaupa Internetis aadressil www.pensionikeskus.ee, sisestades päringuaknasse töötaja isikukoodi.
Masspäringu puhul tuleb töötajate isikukoodide nimekiri esitada Eesti Väärtpaberikeskusele, kes teostab päringu kuni kolme tööpäeva jooksul. Masspäring on mõeldud suurearvulise töötajaskonnaga ettevõtetele, kus ühe isiku kaupa liitumise kontrollimine kujuneks väga töömahukaks. Masspäring maksab 500 krooni.
1. juulist suunatakse pensionifondidesse nende isikute maksed, kes liitusid kogumispensioni süsteemiga enne 1. juunit.
---
Eva Palu
Turunduse ja avalike suhete osakonna juhataja
Tallinna Börs / Eesti Väärtpaberikeskus
Edgar Savisaar
Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea
Keskerakonna tulek võimule Eesti riigis ja Tallinnas pool aastat tagasi tekitas ettevõtjate hulgas kahetisi tundeid. Suurem osa neist uskusid, et Keskerakond kui tugevam jõud poliitikas võib ka ettevõtjatele rohkem pakkuda. Väiksem osa ettevõtjaid muretses, et kas ei too Keskerakonna tulek enesega kaasa liiga radikaalseid muudatusi, mis võivad kõigutada paati?
Minult on isegi küsitud, kas ei võiks ka meie leida Tallinnast mõned kohalikud Berezovskid ja Gussinskid, sunniksime neid oma raha välismaalt tagasi tooma ja saaksime avalikkuselt korraliku aplausi.
Ma mõistan ärimeeste hirme. Valimiste eel on mõned parteid andnud mõtlematult nii palju erinevaid ja vastuolulisi signaale, et on tekitanud enda ümber segadust. Mida rohkem loed, seda vähem saad aru. See ei kehti Keskerakonna kohta. Ükski tõsimeelne ärimees ei karda Keskerakonnalt enam läbikaalumata ja majanduses segadust tekitavaid seisukohti.
Rahvuslik kapital
Keskerakond läheb valimistele ajaproovi läbi teinud põhimõtetega. Oleme alati kaitsnud rahvuslikku kapitali ja oleme alati toetanud astmelist tulumaksu. 1993. a pakkusime Riigikogule esimest korda arutamiseks seaduseelnõu rahvusliku kapitali kaitse ja edendamise kohta. Tookord võeti see eelnõu tääkidega vastu aga nüüd on rahvuslik kapital saanud moesõnaks.
Tahan öelda, et kui keegi sellest innustub, siis pidagu meeles, et just nimelt rahvuslik kapital eeldab solidaarsustunnet kogu rahvaga. Ei ole nii, et kui meie ettevõtjatel on vaja kaitset välismaise päritoluga konkurentide suhtes, siis räägime rahvuslikust kapitalist. Kui aga kõneleme kihistumisest ja nn Teisest Eestist, siis ütleme, et ülejäänud ühiskond on luuserid.
Ei saa tahta, et ühiskond oleks solidaarne ettevõtjatega, kui ise ei soovita olla solidaarsed ühiskonnaga. Mis on alternatiiv astmelisele tulumaksule? Osa ettevõtjaid ja poliitikuid peab selleks tulumaksuvabamiinimumi jõulist suurendamist. Olen kuulnud arvamust nagu oleks astmeline tulumaks halb, sest see tähendab maksude ümberjagamist vaestelt rikaste kasuks; tulumaksuvabamiinimumi suurendamine parem, sest see jõukamatele liiga ei tee. Selline arvamus on sotsiaalne naivism.
Tulumaksuvaba miinimumi suurendamine viib teiste maksude tõstmisele, et puudujäävat osa katta. Mis maksud need oleksid? Räägitud on käibemaksust, aga selle tõstmine pole meie tingimustes reaalne. Tulude differentsid on liiga suured. Vaesemal osal elanikkonnal on käibemaksu tõstmist raskem üle elada kui astmelist tulumaksu jõukamatel. Pigem tähendaks tulumaksuvaba miinimumi suurendamine, et kehtestataks kõrged maksud mittetootmislikule kinnis- ja vallasvarale, purjejahtidele jms. Euroopa Liidu maksundusalane seadusandlus soosib seda.
Ma kutsun üles ettevõtjaid jälgima maksukoormust tervikuna ja võitlema selle eest, et üldine maksukoormus ei kasvaks, mitte aga lasta teha enesele punane rätik astmelisest tulumaksust ja klammerduma siis selle vastasesse võitlusesse.
Eesti on olnud uhke oma lihtsale ja arusaadavale maksupoliitikale, kuid selle lihtsuse eest on meil tulnud palju aastaid maksta liig kõrget sotsiaalset hinda. Me ei ole peale rahareformi mitte kunagi arvestanud paljusid maailma maksupoliitika üldtunnustatud põhimõtteid. Eelkõige ei ole me arutlenud tõsiselt selle üle, kas meie imelihtne maksusüsteem on õiglane ja me ei ole tundnud huvi, kas seadusega määratud maksud maksumaksjale ka jõukohased on? Ilmselt ei ole, sest nii mõnedki maksumaksjad peavad iga kuu taotlema toimetulekutoetust ja veel suurem osa neist on süvavaesuses või selle piiril. Varem või hiljem hakkab praegune ebaõiglane maksusüsteem kätte tasuma kõigile ja sugugi mitte heast küljest.
Astmelisus kogub toetust
Valitsuse moodustamisel taotlesid Keskerakond ja Reformierakond muudatusi olemasolevas maksusüsteemis. Meie olime astmelise tulumaksu kehtestamise eest väljas, Reformierakond soovis üksikisiku proportsionaalse tulumaksu alandamist 20%-le.
Kuna kompromiss ei olnud kerge tulema ja valimisperioodi alguseni olid jäänud loetud kuud, siis otsustatigi kuulutada moratoorium mistahes muudatustele maksusüsteemis ja taotleda valijatelt nendele uut mandaati. Me usume, et 2003. a parlamendivalimistest saabki omamoodi rahva referendumiks, kus kõigil on võimalik valida. Edumeelsemad valijad toetavad erakondi, kes nõuavad astmelisele tulumaksule üleminekut. Konservatiivsemad aga soovivad proportsionaalse maksusüsteemi säilitamist ja valivad parteisid, kes neile seda lubavad.
Neli-viis aastat tagasi kandis astmelisele tulumaksule ülemineku debattide põhiraskust Keskerakond üksi. Nüüd on seda põhimõtet toetanud nii Rahvaerakonna Mõõdukad esimees Toomas Henrik Ilves kui ka Res Publica üks liidreid Hindrek Meri. Väga selgelt on progressiivse maksusüsteemi eelistest kirjutanud ekspresident Lennart Meri oma sissejuhatavas artiklis Robert B.Reichi raamatule Piirideta maailm. Keskerakonna kokkulepetes maaerakondadega, Ühendatud Rahvapartei ja Kristliku Rahvaparteiga on toonitatud vajadust muuta maksusüsteem astmeliseks.
Aeg on vaadata oma kunagised räigelt eitavad positsioonid üle ka Isamaaliidul ja Reformierakonnal. On enam kui tõenäoline, et Riigikogu järgmine koosseis eelistab astmelist tulumaksu. Ideaalne oleks reformida maksussüsteemi mitte terava poliitilise vastasseisu tingimustes nagu see seni on toimunud vaid ühel meelel ja konsensusega nagu valijate enamus meilt seda ootab.
Äripäev
Vastavalt kehtiva tulumaksuseaduse § 46 lg 4 on residendist füüsiline isik, kes deklareeris ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest, kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksuameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks.
Samaks kuupäevaks tagastab Maksuamet ka nimetatud isiku poolt enammakstud tulumaksusumma.
Vastavalt kehtiva sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 3 p 2 ja § 9 lg 6 on füüsilisest isikust ettevõtja kohustatud tasuma juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks.
Samaks tähtajaks tagastab Maksuamet ka füüsilisest isikust ettevõtja poolt enammakstud sotsiaalmaksu.
Maksuteated väljastatakse maksumaksjale hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva. Mitteresidentidele maksuteateid tulumaksu kohta ei väljastata.
Maksuamet
Lehekülg 1596 / 1601
