Artiklid
Inge Rumessen
Vabariigi Valitsus kiitis heaks tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega tulevad uuest aastast kasutusele eeltäidetud tuludeklaratsioonid.
Eelnõu kohaselt kannab maksuamet residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile juba eelnevalt andmed maksumaksjale makstud palga ja ajutise töövõimetuse hüvitise, tulust mahaarvamisele kuuluva maksuvaba tulu, töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete ning tasutud õppelaenu intresside kohta. Andmed selleks saadakse tulumaksu kinnipidajate ja krediidiasutuste poolt Maksuametile esitatud deklaratsioonidelt ning maksumaksja ise sellekohaseid tõendeid esitama ei pea.
Eeltäidetud tuludeklaratsioon tehakse maksumaksjale kättesaadavaks e-maksuameti vahendusel ja maksuameti kohalikus asutuses. Teatud andmete osas katsetati seda süsteemi edukalt juba käesoleval aastal 2001. aasta tulude deklareerimisel.
Riigikogus läbis 16.oktoobril esimese lugemise töötuskindlustuse seaduse täiendamise eelnõu, mis vabastab töötavad pensionärid 01.novembrist töötuskindlustusmakse tasumisest.
Menetluses olev eelnõu näeb ette, et kindlustusmakse kogumine töötavatelt pensionäridelt kõrvaldatakse 01.novembrist. Eelnõu järgi lõpeb kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise kuu viimasel kuupäeval.
Samas on tööandja kohustatud maksma töötuskindlustusmakset kindlustatule ja vanaduspensionieas isikule makstud summadelt edasi. Kindlustatu töötuskindlustusmakset ei maksta tasudelt, mida makstakse isikule, kellel oli 2002. aasta 1. jaanuaril vanaduspensionieani jäänud vähem kui 12 kuud.
Eelnõu järgion tööandja endiselt kohustatud tasuma töötuskindlustusmakset ka töötava vanaduspensionäri töötasult ning muudelt tuludelt ning selle isiku töötasult ja muudelt tuludelt, kellel oli 1.jaanuaril 2002 jäänud vanaduspensioni ea saabumiseni vähem kui 12 kuud.
Eelnõu arutelu Riigikogu täiskogus toimub eeldatavasti 22.oktoobril.
Toivo Tänavsuu
* Maksuvaba tulu määr jäi endisele tasemele
* 2008.aastaks jõuab alampalk 41%-ni keskmisest palgast
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) ja Eesti Tööandjate Keskliit leppisid kokku, et 2003. aasta alampalgamäär tõuseb praeguselt 1850-lt kroonilt 2160 kroonini.
Ametiühingud taotlesid läbirääkimiste käigus järgmise aasta uueks määraks 2255 krooni, kuid tööandjad pakkusid välja 2100 krooni. Viimased põhjendasid oma tagasihoidlikumat positsiooni vajadusega piirata tööjõukulude kasvu, et välisturu konkurentsis püsima jääda.
Läbirääkimised tööandjatega on kulgenud edukalt ja konstruktiivselt ning saavutatud on mõlemaid osapooli rahuldav kokkulepe, ütles EAKL-i esimees Kadi Pärnits. Ta lisas, et samas on valitsus jätnud täitmata lubaduse tõsta maksuvaba tulu määr järgmisel aastal 1400 kroonini kuus. See tähendab seda, et koos alampalga tõusuga suureneb keskmise palga tulumaksumäär ja maksustamata tulu määr langeb 1998. aasta tasemele, lisas ta.
Küsimusele, mil viisil alampalga tõus ikkagi töötajaid mõjutab, vastas EAKL-i sotsiaalsekretär Harri Taliga, et otseselt mõjutab see vaid miinimumtasu saajaid. Alampalk tähendab ju praktiliselt seda, et sellest piirist väiksemat tasu ei tohi täiskoormusega töötavale inimesele maksta, selgitas ta. Taliga lisas, et tõenäoliselt kirjutatakse kokkuleppesse ka tunnipalga alammäär, mis on kaksteist krooni ja üheksakümmend senti.
Taliga sõnul mõjutab alampalga tõus ka tulevasi pensionäre, sest mida suuremat palka inimene saab, seda suurem on edaspidi ka tema pension. Sama lugu on tema sõnul ka haigushüvitistega. Ka neid makstakse juba teenitud palga alusel.
Taliga nentis, et trahvisummade ning muude toetuste osas uus alampalgamäär muudatusi kaasa ei too.
Tallinna pensionäridele alampalga tõus ärevust ei paku. Mul ei ole sellest sooja ega külma. Pensionid ju ei tõuse, kuid kommunaalmaksed järjest kasvavad, ütles üks neist.
Inge Rumessen
Kogumispensioni süsteemiga liitunud töötajate raha ei hakka teise sambasse kogunema, kuni ettevõttel on sotsiaalmaksuvõlg. Praegu on selliseid inimesi ligikaudu 1700.
Maksuamet möönab, et sisuliselt on töövõtja võimetu tööandjat mõjutama, sest seadusest tulenevalt pole tal millelegi tugineda.
Jääb siiski võimalus, et ka näiteks juhatuse liige, kes sisuliselt mängib esimest viiulit ja tema tahtmiste järgi toimub ka erinevate kohustuste täitmine, tahab teise sambasse midagi koguda, märkis Dmitri Jegorov maksuameti otseste maksude talitusest. Sellisel juhul jaotab maksuamet laekunud summa proportsionaalselt ning tööandja ühtegi töötajat eelistada ei saa.
Juuni alguseni kestnud esimeses etapis liitus kogumispensioni süsteemiga 37 055 inimest. Neist ligikaudu 6000 on noored, kes tööl veel ei käi, kuid tegid pensionifondi valiku juba ära.
Kadi Oorn rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonnast nentis, et seaduseelnõu arutelul oli küll juttu võimalikest tööandjaga seonduvatest probleemidest, kuid maksuametile on riigi poolt antud õigus makse sisse nõuda, vajadusel ka sunniviisiliselt.
Tallinna Piimatööstusel on oktoobri alguse seisuga ligi miljoni krooni suurune sotsiaalmaksu võlg. Pearaamatupidaja Krista Turu sõnul ei usu ta, et see eriti teise sambaga liitunud töötajate pensionikogumist mõjutaks. Meil on neid ka vähe, kusagil neli inimest, ütles Turu. Ja ega nad ju sellest ilma ei jää, see laekub lihtsalt hiljem.
Makse võlalt arvestatakse intressi sarnaselt teiste maksude tasumata jätmisega. Võla tasumise ajaks tiksunud intressi kannab maksuamet töötaja pensionikontole. Suvel kehtima hakanud seaduse kohaselt jätab maksuamet intressi arvestamata juhul, kui näiteks ettevõte on käibemaksu ette tasunud. Kui ettevõte on käibemaksu tasunud ette näiteks sada krooni ja sotsiaalmaksu võlg on sada krooni, siis me intressi arvestama ei hakka, seletas Dmitri Jegorov lihtsustatult intressi arvestamise süsteemi. Kui aga sotsiaalmaksu võlg on juba 150 krooni, siis hakkab intress tiksuma 50 krooni pealt.
Kindlasti parendab maksude laekumist kogumispensionisüsteem, mille puhul igal töövõtjal on otsene huvitatus saada ametlikku palka, vastas ta küsimusele, kuivõrd kaasnes kogumispensionisüsteemi käivitumisega riigipoolne lootus vähendada ümbrikupalkade maksmist. Tema sõnul paranes maksude laekumine juba 1999. aasta algusest, mil sotsiaalmaksu hakati arvestama iga isiku kohta eraldi.
Teise sambaga liitunud töötaja saab maksete laekumist kontole kontrollida internetipanga kaudu. Lisaks võib pensioni kogumist pidurdada ka tööandjapoolne vigaste deklaratsioonide esitamine maksuametile, mis oli probleemiks veel kuu aega tagasi. Levinumateks vigadeks on maksesumma valearvestus ja vale või puuduv isikukood. Tänaseks on maksuameti kinnitusel esimeses etapis liitunute deklaratsioonides vead parandatud.
Eesti Töötukassa nõukogu otsustas 27.09.2002 toimunud nõukogu korralisel koosolekul esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek kinnitada 2003. aasta töötuskindlustusmakse määrad sarnaselt 2002. aasta maksemääradega töövõtjale 1% ja tööandjale 0,5%.
Vastavalt Töötuskindlustuse seaduse §41 lg3 on Töötukassa nõukogu kohustatud Vabariigi Valitsusele sotsiaalministri kaudu vastavasisulise ettepaneku esitama hiljemalt jooksva kalendriaasta 01. novembriks.
Lehekülg 1594 / 1601
