Articles
Eurotsooni üleminekuga on muutunud kõikide summade vääringud ka kehtivates seadustes ja määrustes, sealhulgas töölepingu seaduses (https://www.riigiteataja.ee/akt/13319829, edaspidi TLS) ja teistes tööõigusaktides.
Summade suurus on jäänud samaks või ümardunud töötajale (tema huvide kaitsmisel) soodsamaks ja numbrimuutus on seotud krooni ümberarvestamisega euroks. Ümberarvestamine on toimunud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi (15,6466) alusel ning arvestades eurole kasutusele võtmise seaduses (https://www.riigiteataja.ee/akt/13310847) sätestatud ümardamisreeglit (1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma).
TLS § 29 lõike 6 kohaselt ei tohi Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta. Alates alanud aastast on kehtestatud (https://www.riigiteataja.ee/akt/13353457) töötasu alammääraks tunnis 1,73 eurot (seni 27 krooni) ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot (seni 4350 krooni).
Lapsepuhkuse eest tasutav ja riigieelarvest hüvitatav 66 krooni tööpäeva eest on nüüd TLS § 135 lõike 1 järgi 4,25 eurot.
Välislähetuse päevaraha alammäär on alates käesolevast aastast 22,37 eurot päevas senise 350 krooni asemel. Maksuvaba on makstav majutuskulu hüvitis riigisisesel lähetusel kuni 77 eurot (seni 1200 krooni) ööpäevas ning välislähetusel kuni 128 eurot (seni 2000 krooni) ööpäevas ja välislähetuse päevaraha kuni 32 eurot (seni 500 krooni) päevas (töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/13351709).
Muutunud on ka sanktsioonide suurus ja vääring tööõigusaktides. TLS paragrahvides 118 kuni 129 sätestatud juriidilise isiku vastutuste ülemmäärad nimetatud rikkumiste korral on 20 000 krooni asemel nüüd 1300 eurot.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS, https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552) §§ 261, 271, 272 kohaselt tööinspektori ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatava sunniraha ülemmäär on tööandjale nüüd 1300 eurot (seni 20 000 krooni), töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest 2600 eurot (seni 40 000) ja tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest 2000 eurot (seni 30 000), kui selle on toime pannud juriidiline isik.
Töötajate usaldusisiku seaduse kohane rahatrahv informeerimise või konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise või valeandmete esitamise eest tööandja poolt, kui selle on toime pannud juriidiline isik, on endise 50 000 krooni asemel 3200 eurot.
Füüsilisele isikule rikkumiste eest määratavad rahatrahvid trahviühikutes lähtuvad karistusseadustiku § 47 lõikes 1 sätestatud ja samuti vääringu muutusest põhjustatult muudetud neljaeurosest trahviühikust, mis on rahatrahvi baasosa senise 60 krooni asemel.
Individuaalse töövaidluse korras töövaidluskomisjonides lahendatavates vaidlustes esinevate rahaliste nõuete ülempiir on senise 150 000 krooni asemel nüüd 10 000 eurot (https://www.riigiteataja.ee/akt/13315732). Sellest suurema nõude korral tuleb avaldajal pöörduda kohtusse.
Lisaks uue vääringu kehtima hakkamisega seotud muudatustele on alates 2011.aastast võimalik nii töötajal kui tööandjal esitada tööraamat andmete registreerimiseks asu- või elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda.
Tööraamat võib olla tähtis, kuni 2009.a. 1. juulini pensioniõiguslikku staaži tõendav dokument, mida ei tohi lasta kaotsi minna või hävineda. Tööraamatu saab soovi korral hoiule anda töötaja ja avalik teenistuja, kelle tööraamatus on kandeid, mis omavad õiguslikku tähendust pensionistaaži arvutamisel ning tööandja, kui töötaja või avalik teenistuja ei ole ühe aasta möödumisel töö- või teenistussuhte lõppemisest tööraamatut välja võtnud. Hoiule ei võeta tööraamatuid, mille alusel on vanaduspension juba määratud.
Nimetatud võimalust tööraamatu andmed registreerida reguleerib TLS § 134 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 156, “Pensionistaaži andmete kogumise ja riiklikku pensionikindlustuse registrisse kandmise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/110112010003).
Kaia Taal
Tööinspektor-jurist
Põhja inspektsioon
Tel: 626 9474; 56 230 228
e-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Taavi Tarkvara OÜ on oma tarkvaramoodulitesse lisanud võimalused alustada tarkvaras aastal 2011 tööd euroga. Täienduste lisamisel on lähtutud eesmärgist teha eurole üleminek kliendi jaoks võimalikult lihtsaks ja sujuvaks ning minimiseerida Kliendi poolt tehtavaid lisategevusi. Samuti on lähtutud sellest, et aasta 2010 andmed oleksid kättesaadavad eesti kroonides vähemalt kuni 2010 majandusaastaaruande koostamiseni.
Kuna Taavi Tarkvaras on mitmeid erinevaid mooduleid, kokku 12, siis ka võimalused, mis on lisatud , sõltuvad konkreetse mooduli sisust ja on seetõttu erinevad.
Taavi Majandustarkvara moodulites üldiselt jagab programm aastavahetusel saldod läbi euro kursiga 15.6466 vastavalt kehtestatud reeglitele. Eelmiste perioodide töötasud, finantskanded ja arved jäävad alles originaalsummas, ehk kroonides seni, kuni pole teostatud üldist konversiooni, mis muudab andmebaasis kõik summad eurovääringusse. Summad kuni 2010. aasta detsembrini jäävad kroonidesse kuni üldise konversiooni teostamiseni, millega võib oodata kuni 2010. a. Majandusaastaaruannete valmimiseni.
Enamustes moodulites ei pea kasutaja aasta 2011 alustamisel mingeid erakorralisi toiminguid teostama, vajalikud on vaid standardsed aastavahetuse protseduurid, nagu igal aastavahetusel siiani. Vaid Taavi laoprogrammi on loodud lisaprotseduurid, mis jagavad müügihinnad vastavalt reeglitele eurokursiga, klient võib valida selleks toiminguks endale sobiva ajahetke.
Kliendid, kellel on kehtiv teenindusleping , ei pea eurole üleminekuks lisakulutusi tegema, vajalik on vaid versiooniuuenduse laadimine. Versiooniuuenduse juhendid ja vajaliku info saadame kõigile teeninduslepingut omavatele klientidele emailile.
Uuendused on kättesaadavad ka meie kodulehel www.taavi.ee nende valmimisel.
Kliendid, kellel ei ole sõlmitud lepingut, peavad ostma tarkvarast uue versiooni , mis maksab 35% kasutusel olevast litsentsi hinnast hetkel kehtiva hinnakirja järgi. Uue versiooni hind on standardne , lisahinda eurole ülemineku eest ei ole.
Mõned olulisemad täiendused Taavi Palgaprogrammis seoses eurole üleminekuga:
1. Võimalus lisada aastasse 2011 uus töötasu rida eurodes automaatselt. Programm pakub erinevaid ümardamisvõimalusi ning arvutab uue eurotöötasu summa. Saab valida, kas ümardada reeglite järgi kolmanda komakoha alusel, valida soodsam variant või lisada uus ette antud summa eurodes. Võimalus konverteerida kõigi töötajate sama tasu liik korraga või kogu allüksus korraga või iga töötaja üksikult.
2. 2010.a. detsembri töötasu, mis makstakse välja jaanuaris 2011.a., arvestatakse kroonides, sest majandustarkvaras peavad nad kajastuma detsembri kuludes kroonides. Samuti arvestatakse maksud ja kinnipidamised kroonides.
Tulumaksu arvestamisel võetakse arvesse 2011.a. kehtiv maksuvaba tulu summa eurodes ja konverteeritakse see kroonidesse.
3. Detsembri töötasu väljamaksmisel jaanuaris 2011.a. koostatakse panga importfail nii, et kroonides arvestatud ülekantavad summad konverteeritakse eurodesse järgides kehtestatud ümardamise reegleid.
Kroonides arvestatud maksud konverteeritakse eurodesse 2011.a. jaanuari Vorm TSD jaoks ja deklareeritakse eurodes sendi täpsusega.
4. Kui jaanuari töötasu arvestamise ajaks on ununenud töötasude konverteerimine ja töötajal kehtivad töötasu summad veel kroonides ka uuel aastal, siis arvestatakse talle jaanuari töötasu summad automaatselt eurodes kasutades kehtestatud ümardamise reeglit.
5. 2011.aastal töötajale eelneva 6 kuu tasude põhjal keskmise töö-, puhkusetasu või haigushüvitise arvestamisel konverteeritakse 2010.a. arvestatud tasud eurodesse reeglite järgi.
Mõned olulisemad täiendused Taavi Personaliprogrammis seoses eurole üleminekuga:
1. Võimalus lisada töölepingu palgatingimustesse uus töötasu ja lisatasud eurodes 2010. aastal kehtiva töötasu ja lisatasude summa alusel automaatselt. Soovi korral saab automaatselt lisatud palgatingimustes summasid muuta, kui töötajatega on kokku lepitud soodsamad töötasu summad. Palgatingimuste alusel on võimalik trükkida uued töölepingu lisad töötasude eurosummadega.
Mõned olulisemad täiendused Taavi Finants programmis seoses eurole üleminekuga:
1. Kliendi/isiku saldode ja reskontrokonto vahe , mis tekib konversiooni tulemusel , kannab programm aastavahetusel kliendile/isikule nimega ‘Eurokonversiooniümardusvahed’. Saldo nullimiseks tuleb saldo summas teha kanne kas kasumi või kahjumi kontole finantskannete menüüs.
2. Aktiva-passiva vahel tekkida võiva vahe kannab programm ‘Eelmiste perioodide jaotama kasumi kontole’ Sellel põhjusel võib 2010 jääk erineda 2011 algsaldost mõne euro sendi võrra.
3. Kuna eelmine periood jääb kroonisummadena alles , siis üleminekuperioodil on loodud mõnedesse maksmata ja võlgu arvete aruannetesse täiendused, mis võimaldavad jälgida aruandeid euros.
Näiteks näidatakse täiendatud aruannetes veerge ‘Tasutud’ ja ‘Tasuda’ eesti kroonis, kui aasta on 2010 ja euros ,kui aasta on 2011. Ülejäänud veerud on arve originaalsummas.
Arve Tasumistes on näha osalised tasumised originaalsummas, ehk kuni 2010 eek summad , alates 2011 euro summad.
4. Aastas 2011 uute arvete väljastamisel muudab programm arve ümardamise tunnuse ‘Arve täiskrooniks’ automaatselt tunnuseks ‘Arve 5 sendini’. Summa sõnadega trükitakse arvele eurodes.
5. 2010.aastal ettevalmistatud , kuid ülekandmata pangaorderite summade jaoks on lisatud eraldi protseduur, mis konverteerib eesti krooni summad eurodeks.
6. Peale 2010 majandusaastaaruande koostamist võib soovi korral konverteerida kõik andmed euroks. Eurokonversioon konverteerib kõikide andmebaaside summad euro summadeks.
Mõned olulisemad täiendused Taavi Laoprogrammis seoses eurole üleminekuga:
1. Aastavahetuse protseduur konverteerib aastasse 2011 üleminekul kaupade omahinnad eurodeks. Eelmiste perioodide andmed jäävad eesti kroonidesse.
2. Programmi on lisatud protseduurid, mis konverteerivad kauba kaardil olevad müügihinnad ning hinnakirjad eurodeks.
3. Aastas 2011 uute arvete väljastamisel muudab programm arve ümardamise tunnuse ‘Arve täiskrooniks’ automaatselt tunnuseks ‘Arve 5 sendini’.
4. 2010.aastal ette sisestatud aasta 2011 tellimustele paneb programm euro hinnad.
5. Peale 2010 majandusaasta koostamist võib konverteerida kõik andmed euroks. Selleks on lisatud programmi eraldi protseduur.
Taavi Tarkvara OÜ soovib kõikidele oma klientidele rahulikku ja sujuvat üleminekut eurole Taavi Majandustarkvaraga.
Kadri Ibrus
Tulevaste töötavate pensionäride tervise hoidmiseks tuleb riigil panustada enam töötervishoidu.
Masu on mõjunud laastavalt töötavate inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele, tööandjad ei soovi aga just nimelt masu tõttu luua paremaid töötingimusi ega investeerida inimeste tervise hoidmisse.
„Inimesed on hakanud ütlema, et nad on rohkem väsinud kui varem,” tõdes ühe suurema töötervishoiuga tegeleva asutuse, erapraksise Qvalitas peaarst Toomas Põld. „Viriseda ka ei tohi, tööandja ütleb kohe, et mul on siin ukse taga kümme inimest, kes oleksid kohe valmis teie töökohale asuma,” kirjeldas Põld.
Tervisele mõjuvad kasvav närvipinge, stress, lisanduvad ületunnid ja töökohustused, mis on osa inimeste lahtilaskmise tõttu tööle jäänute kanda. Samuti on arsti sõnul oma osa uuel süsteemil, mille järgi tuleb esimeste haiguspäevade eest maksta töötajal endal, siis tööandjal ja alles kaheksanda päeva eest hakkab maksma haigekassa. „Inimesed ei saa neid päevi endale lubada – nende palgast on see ikka oluline osa –, mistõttu käivad nad ikkagi haigetena tööl. Sellel on veel see halb mõju, et nii nad levitavad haigusi edasi,” märkis Põld.
Kõige tervisekahjulikumaks tööks on Põllu sõnul saanud kontoritöö. Klaasist majade ruumid, kus aknad lahti ei käi ja töötajad peavad hingama kuiva ventilatsioonisüsteemi õhku, ei ole inimeste jaoks ehitatud, kahetses ta. Ning tundide viisi arvutite ees istumine tekitab samuti hulga tervisehädasid. Doktoril on palju näiteid, kuidas sellistes tingimustes töötanutel on välja arenenud tõsised tervisehäired, mis rikuvad ära inimese ülejäänud produktiivse elu.
Mõeldes veel selle peale, et pensioniiga muudkui lükatakse edasi ja inimesed peavad oma töökohal reipalt püsima ka 60. eluaastates, oleks eriti vajalik investeerida inimeste tervise hoidmisse, leiab doktor Põld.
Kuigi firmadele on kohustuslik teha regulaarselt töötajate tervisekontrolli, teeb seda Qvalitase juhatuse esimehe Tõnu Veldi arvutuste kohaselt siiski kõigest 40–50 protsenti firmadest.
Pani erilise põntsu
Erilise põntsu pani igasugustele algatustele majanduskriisi algus, pärast mida on tööandjad veelgi vähem valmis töötajate tervisesse investeerima. Ka Põllu sõnul on tööandjad viimasel ajal eriti kitsid terviseuuringute tegemisel – tehakse vaid kohustuslik osa.
Selline ennetusest kõrvale hoidmine läheb aga meile kõigile kalliks maksma, tuletab Velt meelde – kõigi tekkinud tervisehädade ravi arveid tuleb meil hiljem solidaarselt maksta. Tema sõnul võiks firmade motivatsiooni suurendada nii, et igale nende panusele töötervishoidu lisab riik pool, kiites seega neid ettevõtteid. Ka võiks neid premeerida maksusoodustustega. Praegu on seis paraku vastupidine, töötajate sporditrennide eest tasumine läheb erisoodustusmaksu alla – ehk firmaomanikke pigem karistatakse selle eest, et nad hoolivad oma töötajatest.
Kokku maksavad Eesti firmad tervisekontrollide tegemiseks sada miljonit krooni (6,39 miljonit eurot) aastas, on Velt välja arvutanud. Kõigi Eesti inimeste panus oma ravi eest maksmisel – ehk inimeste omaosalus, kuhu kuuluvad näiteks ravimite ost ja hambaravi – on kokku kaks miljardit krooni (127 miljonit eurot) aastas. (Haigekassale makstavad maksud ei ole sinna sisse arvestatud.)
Tehnikajuht sai tingimisi karistuse
•• Tartu maakohus tunnistas eile süüdi Aido Sireli (42) töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramise tõttu ettevaatamatusest inimese surma põhjustamises ja dokumendi võltsimises.
•• Sirel saatis tehnikajuhina töötades ning töökeskkonna ja ohutustehnika eest vastutades 2007. aasta juunis tsemendipunkrite puhastamiseks töötajatele appi kaks eelneva kogemuseta meest. Sirel ei tutvustanud meestele ees ootava töö ohutuid võtteid. 4. juunil 2007 toimunud punkrite puhastamise käigus tekkis tsemendivaring, mis mattis punkris viibinud 22-aastase mehe enda alla. Mees suri.
•• Lisaks võltsis Sirel süüdistuse järgi pärast tööõnnetust hukkunu töökaitsekoolituse registreerimise kaardil tema allkirja.
•• Kohus määras Sirelile üheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.
•• Süüdistatav ja tsiviilkostja peavad kannatanu kasuks solidaarselt hüvitama 1329,36 eurot. Lisaks peab Sirel menetluskuludena tasuma kokku 1002,69 eurot.
Maksu- ja Tolliamet tuletab meelde, et 10. jaanuaril on tähtaeg esitada 2010. aasta detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (TSD). Tegemist on viimase TSD-ga, mis tuleb esitada kroonides.
Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide õigeaegne esitamine on väga oluline, sest andmed inimeste töötasude kohta kantakse füüsiliste isikute eeltäidetud tuludeklaratsioonidele. Kui TSD on jäänud esitamata, siis on info eeltäidetud tuludeklaratsioonil vigane ja MTA kliendid ei saa võimalikku enammakstud tulumaksu kiiresti tagasi.
Kohustus esitada TSD vorm on kõigil isikutel, kes tegid üksikisikutele maksustatavaid väljamakseid. Samuti nendel, kes küll väljamakseid ei teinud, kuid on registreeritud käibemaksukohustuslasena.
E-maksuametis/e-tollis saab füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitada alates 15. veebruarist. Samast kuupäevast annavad Maksu- ja Tolliameti piirkondlikud teeninduskohad eeltäidetud tuludeklaratsioonide väljatrükke.
MTA juhib tähelepanu, et 2010. aasta tulud deklareeritakse kroonides.
Tagastamisele või juurdemaksmisele kuuluv tulumaksu summa aga kas tagastatakse või tuleb tasuda eurodes.
Paberkandjal saavad füüsilised isikud tuludeklaratsioone esitada juba 3. jaanuarist, ent sel juhul ei paku Maksu- ja Tolliamet veel eeltäidetud andmeid.
Soovitame klientidel kasutada elektroonilist tulude deklareerimise võimalust, mis on mugavaim ja lihtsaim viis deklaratsiooni esitamiseks.
Anne Osvet
avalike suhete juht
Oled noor, töökogemuseta ja CV-sse pole justkui midagi kirjutada? Ekspertide sõnul pole siiski põhjust pastakat nurka visata ja loobuda.
Töökogemuseta noorel tuleks Norra majandusportaali E24.no nõustanud personalispetsialisti Hard Olav Bastianseni sõnul CV-s kirjeldada seda, mida too kõige paremini oskab. Põhjalikumalt võib keskenduda ka haridusele ja selle sisule ning praktika ajal täidetud ülesannetele.
Bastiansen märkis, et noortel tuleb eelkõige vaeva näha oma oskuste näitamisega ja neil tuleb pingutada, et tööandjale vajalikuna näida. «Kuid kui töökogemus juba olemas on, pole see enam nii oluline,» sõnas ta.
Toimetas: Siiri Erala
Page 1244 of 1596
