Articles
Helve Toomla, jurist
•• Töötan laevafirmas, minu töö näeb ette lähetusi Soome. Mulle selgitati, et tööaeg algab siis, kui alustan tööd Soomes ja sõitu sinna ja tagasi tööaja sisse ei arvestata, sest siis ma tööd ju ei tee. On see nii? Tööandja maksab päevaraha ja töötasu aja eest, mis mul Soomes reaalselt töö peale kulub.
Leian, et lähetusse sõidu aeg on tööaeg, kuna sihtkohta sõidu arvel ei ole tööandjal õigust pikendada tööaega, mille arvestamisel lähtutakse üldisest 8-tunnisest tööpäevast. Lähetusse sõit toimub tööandja korraldusel ja tema kontrolli all, see on töölepingust tuleneva kohustuse täitmine vähemalt kaheksa tunni piires täistööaja korral.
Sõit lähetuse sihtkohta võib kesta ka näiteks kolm ööpäeva ehk 72 tundi. Sellisel juhul ei saa kogu seda aega siiski tööajaks lugeda, vaid tuleks piirduda tavalise tööajaga ehk 24 töötunniga. Küsimusest ei selgu, kas küsija töötab meretöölepingu alusel laevapere liikmena. Kui nii, siis kehtib tema suhtes mereteenistuse seadus, mis sätestab tööaega mõneti erinevalt.
•• Läksin ettevõttesse tööle 2006. aasta 1. augustil ja lahkusin sealt omal soovil täpselt nelja aasta pärast ehk siis tänavu 1. augustil. Puhkust oli mul saada 28 kalendripäeva, see hüvitati rahas. Kuid puhkusearvestuse üleminek tööaastalt kalendriaastale andis mulle veel 21 päeva, kokku siis 49 kasutamata puhkusepäeva. Raamatupidaja kinnitas seda: nii 2006. kui ka 2007. aastast jäi puhkusepäevi alles. Kuidas oleks tööandja pidanud ümber käima minu kasutamata 21 puhkusepäevaga? Rahas seda ei hüvitatud, aga kas oleks pidanud? Kui oleks, siis kas saan seda tagantjärele nõuda ning mitu kuud peale töölepingu lõpetamist on vaidlustamiseks aega?
Puhkus on ette nähtud töötatud aja eest, see tuleb välja teenida. Arvestuse lihtsustamiseks või-dakse puhkust anda küll kogu kalendriaasta eest ja sageli nii, et aasta lõpuni seda välja teenitud pole. Sel juhul saadakse osa puhkusest avansina ehk laenuna. Ja nagu laen, tuleb see tagasi maksta – kas tööga või kui tööleping enne lõpeb, siis rahaga. Töölepinguseaduse (TLS) § 78 lg 3 kohaselt võib tööandja väljatöötamata puhkuse tasu (avansi) töölepingu lõpetamisel töötasust kinni pidada töötaja nõusolekuta. Võib-olla küsijaga nii tehtigi.
Möödunud aastal kehtivuse kaotanud puhkuseseaduse järgi anti puhkust tööaasta eest. Küsija tööaasta kestis 1. augustist kuni 31. juulini. Nii igal aastal kuni 30. juunini 2009. Kui küsija 2009. aastal puhkas 28 kalendripäeva, siis oli see arvatavasti antud veel tööaasta eest ja aasta lõpuks oli välja töötatud viie kuu puhkus. Lisades sellele tänavused seitse töökuud, saamegi hüvitamisele kuulunud 28 kalendripäeva 12 kuu eest.
Hüvitamisele ei kuulu kalendriaasta lõpuni jäänud kuud augustist detsembrini, mil inimene enam ei tööta.
Kui küsijal jäi varasematel tööaastatel osa puhkusepäevi kasutamata, siis pidanuks tööandja päevad hüvitama, aegunud need ei ole. Saamata jäänud puhkusehüvitise nõue tuleb töövaidluskomisjonile või kohtule esitada nelja kuu jooksul arvates lõpparve saamisest, mil selgus, et hüvitist on vähem saadud.
Agne Narusk
Elukestvas õppes osalemise suurim pidur on huvi- ja motivatsioonipuudus.
Pole mingisugust vajadust õppida ei iseenda ega töö jaoks, koolipinki uuesti istuda pole vähimatki huvi ja üleüldse arvatakse end olevat liiga vana – need on kõige sagedasemad põhjused, miks täiskasvanueas enam ei õpita, kinnitas eelmisel nädalal avalikustatud tööturu-uuringu andmete analüüs.
Neile, kes sooviksid end täiendada, kuid ei saa seda teha, oli kõige sagedamini takistuseks koolituse/õppimise maksumus, perekondlikud kohustused ja õppeasutuse kaugus elukohast.
Huvi ja motivatsiooni puudumist ning vanust tõid takistusena sagedamini esile grupid, kes üleüldse osalevad täiskasvanuhariduses harvem: mehed, madala haridustasemega inimesed, üle 50-aastased ning madala kvalifikatsiooniga sinikraed. Oluliselt väiksem tõenäosus sattuda täiskasvanuharidusest osa saama on ka mitte-eestlastel.
Põhjused, miks õpitakse
Isiklike barjääride ületamiseks ei ole lihtsat ja ühest lahendust, nentis üks uuringu autoritest, Tartu ülikooli õppejõud Raul Eamets. Kokkuvõttes soovitavad autorid rohkem mõelda õpetamisele/õppimisele viisil, mis võimalikult palju erineks „koolipingis istumisest”. Näiteks Hollandis korraldavad põhikoolid oma kooli lapsevanematele kursusi (keeleõpe, matemaatika vms); Saksamaal võimaldatakse madala kvalifikatsiooniga inimestele kutse omandamist moodulõppe kaudu.
Täiskasvanuhariduses osalemist iseloomustab Eestis eba-võrdsus, seda saab väita ka teiste riikide kogemustele tuginedes, nentisid autorid.
Tasemeõpingutes (täiskasvanute gümnaasium, kutse- ja kõrgkoolid, ülikool) osalemise põhjused olid pigem isiklikud kui otseselt tööga seotud. Õppureid kannustas soov saada kätte „paber” ja arendada end huvipakkuval erialal. Seevastu koolitustel osalemise põhjused olid valdavalt tööalased, selgelt domineeris soov teha oma tööd paremini ja parandada karjääriväljavaateid. Sellest tulenevalt on suurem ka tööandja toetus, vastupidiselt tasemeõpingutele. Kui koolituste puhul on tavaline töötajale vaba aja andmine, kursuse või õppevahendi eest maksmine, siis tasemeõppijad sellest osa ei saa.
Eurostati andmetel täiendas end 2009. aastal 9,3 protsenti 25–64-aastastest eurooplastest, Eestis oli see näitaja 10,6 protsenti. Veel 2007. aastal oli Eestis elukestvas õppes osalejaid Euroopa keskmisest oluliselt vähem. Andmed on kättesaadavad 33 riigi kohta, nende seas on Eesti 12. kohal.
Uuring
Paindlik tööturg
Uuring tõi esile:
•• Eestis on kulutused aktiivsetele tööpoliitika meetmetele väikseimad Euroopa Liidus mõõdetuna nii osakaaluna SKT-st kui ka ühe töötu kohta. Samal ajal ollakse tööturu paindlikkuselt Euroopa esimeste seas.
•• Töötuskindlustus on aidanud küll vaesusriski vähendada, kuid madal 1000-kroonine töötutoetus seda ei suuda. Suhtelise vaesusriski vähendamine sotsiaaltoetustega on Eestis üks EL-i väikseimad.
•• Projektid „Aktiivne tööturupoliitika ja elukestva õppe roll turvalise paindlikkuse kujundamisel Eestis” ja „Paindlikkus ja turvalisus Eesti tööturul”, Tallinn, Tartu 2010
•• Läbiviijad TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja poliituuringute keskus Praxis; tellija Eesti ametiühingute keskliit
•• Kokkuvõtte leiab aadressilt: www.eakl.ee
Töötukassa tööturuteenuste nõunik Mati Ruul soovitas täienduskoolituse valikul lähtuda konkreetsest võimalikust tulevasest töökohast, sest nii on töölesaamise võimalus pärast koolitust oluliselt suurem kui niisama huvidest lähtudes.
Ruul ütles täna hommikul «Terevisioonis», et enne täienduskoolituse valikut tuleb inimesel valida endale uus leivaisa ehk siis ala või amet, kus saaks või tahaks lähemal ajal tööd teha.
Sarnasest põhimõttest lähtub praegu ka töötukassa – inimestele antakse ümberõpet just tööturu hetkeolukorrast lähtuvalt. Ruul selgitas, et varem sai töötu ümberõpet vastavalt oma huvidele – inimene käis konsultandi jutul, seal selgitati välja tema huvid ja selle alusel pakuti ka koolitust. Taolise süsteemi kasutegur oli aga väike ja paljud kolme-nelja kuu pikkuse koolituse läbi teinud inimesed ei saanud tööd.
Kuigi töötukassa on muutnud oma koolituste pakkumise strateegiat, pole ka inimeste huvide ja tööturu vajaduste vahel Ruuli hinnangul enam nii suurt lõhet.
Naiste hulgas on praegu populaarne õppida raamatupidamist, lasteaiakasvatajaks või siis lasteaia abitööliseks, abikokaks. Meeste seas on levinud elektrikuks õppimine, laevandus, arvutiprogrammeerimine.
Ruul tõi veel välja, et ümberõpe pole töötu jaoks sugugi ainuke väljapääs – töötukassa pakub ka võimalust minna tööpraktikale või siis alustada oma ettevõttega.
Toimetas: Siiri Erala
Läbipõlemise sündroomist taastumine ei toimu üleöö, kuid piisava sihikindluse, püsivuse ja kannatlikkuse abil on see võimalik.
Elutreener Sonia Gallagher'i sõnul tuleks tööl läbipõlemist vältida, kuna enesehinnang, töösse ja ellu üldisemalt suhtumine peegeldub igapäevastes suhetes lähedastega, kirjutas selfgrowth.com.
Järgnevalt on välja toodud Gallagher'i soovitatud sammud, kuidas tööl läbipõlemist ennetada ning sellest taastuda.
Muuda vaatenurka
Tuleks järgi mõelda, kas elu koosneb tööst või on see vaid üks osa elamisest. Sea piirid ja tee kindlaks, et näed tööd ja enese isikut eraldiseisvana. Vastasel juhul koguneb tühjuse tunne ja rahulolematus, mis näitab, et töö kontrollib inimest.
Sea piirid
Töökohustusi ei tohiks kindlasti koju kaasa võtta või vähemalt tuleks antud kommet piirata ühele päevale nädalas või kuus. Pane paika kindlad ajad nädalas, mil iseenda jaoks vähemalt paar minutit võtta. Tuleks leida võimalusi, et kodus viibides perega koosolemisele keskenduda.
Lühike jalutuskäik
Juba paariks minutiks kontorist lahkumine ja jalutamine aitab pausi ajal pea selgeks saada. Keskkonnavahetus aitab puhkepause sisustada ja enegiat taastada.
Lõunata väljaspool kontorit
Tuleks vältida kontorilaua taga lõunatamist. Vähemalt pooleks tunniks tööpostilt lahkumine aitab keskendumisvõimet taastada ning vähendab ärevust. Lahku kontorist kasvõi paariks minutiks ja suhtle inimestega.
Sea prioriteedid ümber
Ohjad tuleks enda kätte haarata ja elu soovitud sihtpunkti suunas juhtida. Kui endale või perele pühendatud aeg jääb napiks, peaks muudatusi tegema ülesanneteloendis, et tekiks rohkem vaba aega. Kustutada tuleks tegemiste nimekirjast kõik, mis lõppeesmärkidele kaasa ei aita.
Inimene võtab endale liiga palju kohustusi, mis põhieesmärkidele mingit mõju ei avalda. Ülesannete tähtsuse järjekorda seadmine aitab näha, millele kulub kõige rohkem aega. Sealt edasi on lihtsam leida alternatiivseid viise nende kohustuste täitmiseks ning võimalusel nende delegeerimiseks. Samuti peaks muutuma selgemaks, millised tegevused ettevõtte või tööandja jaoks kõige tulemuslikumad on.
Lihtsusta enda elu
Mida rohkem omada, seda enam tuleb asjade eest tasumise nimel tööd teha ning nende üles leidmiseks aega kulutada. Seega peaks vabanema kõigist tarbetutest esemetest. Samuti tuleks vältida negatiivseid suhteid, mis võtavad liialt energiat. Loo kodus ja tööl võimalikult palju lihtsustavaid süsteeme.
Õpi keelduma
Oluline on vältida kohustuste ja ülesannete võtmist, mis tegelikult on määratud kellelegi teisele. Kolleegidega peaks paika panema piirid. Prioriteete ümber seades tuleb ka arusaamine, mis ülesanded on tähtsad ja mis raiskavad aega. Antud infot teades tuleks keelduda kõigest, mis takistab tööelu tasakaalu.
Paidlik töögraafik
Läbipõlemise sündroomi vältimiseks võiks proovida mõned päevad kuus kodus töötamist. Tänu tehnoloogiale, mis võimaldab kodus elektronposti laekuvaid kirju kontrollida, telefonile vastata ja kontoriga ühenduses olla, saab paljude ametite puhul väljaspool kontorit töötamist endale lubada.
Kodus töötamine suurendab vabade tundide arvu päevas, kuid unustada ei tohiks kindlate töötundide määramist ja nendes püsimist.
Väike puhkus
Isegi kui tegemist on päevaga pargis, on väikene puhkus endale ja perele aeg-ajalt vajalik. Kasutades loomingulisust, võib leida soodsaid ajaveetmise võimalusi ning kogeda elu pakutavaid rõõme.
Naera rohkem
Naer maandab väga tõhusalt stressi. Seega tuleks vaadata komöödiafilme ja -seriaale ning veeta aega koos inimestega, kes mõjuvad inspireerivalt ja levitavad õnnepisikut.
Tasakaal tööelus on isikliku ja ametialase edu võtmeks. Samas on sobivad töötingimused individuaalsed ning muutuvad vastavalt eluetapile.
Toimetas Heleriin Adelbert
Alates 1. jaanuarist 2011 võtab Eesti krooni asemel kasutusele euro. Siit lehelt leiab teavet Sotsiaalministeeriumi tegevustest, mis on seotud eurole üleminekuga. Siia on koondatud ministeeriumi erinevate valdkondade praktiline ja kasulik informatsioon.
Töölepingut ei pea muutma
Euro tulekul peab tööandja kandma töötaja pangakontole kroonide asemel eurod ja seda sendi täpsusega. Kroonid vahetatakse eurodeks fikseeritud kursiga 1 EUR=15,6466 EEK. Ümardamisreegli kohaselt tuleb kroonid eurodesse ümber arvestada ühe sendi täpsusega, arvestades jagamistehte kolmandat kohta pärast koma.
Kroonidest eurodesse ümberarvutuse tulemusel ei tohi töötaja töötasu väheneda. Töölepingu seadus lubab sõlmida üksnes töötajale soodsamaid kokkuleppeid. Tööandja võib seega töötaja nõusolekul ümardada töötasud euro tulekul töötajale soodsamas suunas.
Eurole üleminek ei too kaasa vajadust olemasolevate töölepingute muutmiseks. Töölepingutes kokkulepitud töötasu tuleb küll eurodeks ümber arvestada, kuid see ei too kaasa vajadust töölepingute täiendamiseks. Üleminek uuele rahaühikule toimub automaatselt ega vaja töötaja ja tööandja vaheliste kokkulepete korrastamist. Raha peab tööandja ju endiselt maksma samas suuruses, muutub lihtsalt rahaühik. Lepingu muutmine tuleb eraldi vormistada vaid juhul, kui muutub palga suurus, seda saab teha näiteks eraldi lepingu lisana.
Töötajal on töölepingu seaduse järgi õigus küsida tööandjalt teavet talle arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Töötajal on seega õigus küsida tööandjalt infot töötasu ümberarvestuse kohta, kui tal tekib kahtlus arvestuse õigsuse osas.
Soovitame siiski tööandjatel töötajaid varakult eurole üleminekust teavitada (näiteks asjakohane info siseveebis, arutelud koosolekutel, selgitav e-kiri). Hoolimata sellest, et seadus ei kohusta tööandjat töölepinguid euro tulekul muutma, võib eelnev selgitustöö ettevõttes hõlbustada segaduste ning hilisemate vaidluste vältimist.
Pensionid, toetused ja hüvitised ei vähene
Alates 1. jaanuarist 2011 laekuvad inimeste pangakontodele toetused, hüvitised ja pensionid eurodes. Pensionide, toetuste ja hüvitiste ümberarvutused tehakse detsembris. Ükski pension, toetus ega hüvitis seeläbi ei vähene. Samuti ei muutu pensionide-toetuste-hüvitiste saamise tingimused ja kord. Samaks jääb ka nii pensioni kui ka toetuse rahaline väärtus, muutub üksnes valuuta. Kroonide asemel saab need eurodes.
Lisainfot penisonide, toetuste ja hüvitiste kohta saab alates detsembrist elukohajärgsest pensioniametist või sotsiaalkindlustusameti infotelefonidel 16106; 744 8300; 357 9021; 664 0126 või This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Page 1262 of 1601
