Articles
Agne Narusk
Töö lendab siis, kui laud ja tool on mugavad ning tehnika töötab laitmatult.
Kümnendik töötajatest peab pärssivaks kaupluste lähedust töökohale, veidi rohkem on neid, kes arvavad, et hea vaade töökoha aknast muudab nende töö vähem tõhusamaks.
Tehnoloogiaettevõte HP viis koostöös CV-Online’iga läbi küsitluse, milles uuriti Eesti inimeste harjumusi tööl ning töökeskkonna mõju motivatsioonile. Muu hulgas sooviti teada, kuidas mõjutab erinevate toodete-teenuste kättesaadavus töökoha läheduses inimeste tööindu.
Ilma joogiveeta ei saa
Kõige tähtsamaks peeti töö tõhususe seisukohalt mugavat töölauda ja istet – nii arvas 92 protsenti vastanutest. Pea sama oluliseks peeti korralikult töötavat arvutit, head valgustust, toimivat kliimaseadet ning joogivee kättesaadavust, vahendas HP. Viimane oli uurijate arvates ka mõistetav, sest uuring viidi Eestis läbi juulikuise kuumalaine ajal. Vastanutest 63 protsenti arvas, et tööle tulek ja sealt minek annavad hea panuse nende töö tõhususse. 59 protsenti pidas motiveerivaks hommikust kohvipausi ning pea sama palju oli neid, kes suhtusid sel moel pärastlõunasesse kohvijoomisesse. Pooled vastajatest leidsid, et lõuna koos kolleegidega tõstab tööindu, ning 32 protsenti arvas sama lõuna-söögi kohta mittekolleegidega. Jõu- või spordisaali külastamist töö tõhususe huvides peab vajalikuks 55 protsenti, kuid 19 protsenti vastanutest märkis, et nad ei tee kunagi trenni.
Vastajad leidsid, et mõte ühest alkoholidringist pärast tööpäeva ei hoogusta töötegemist kuidagi. Ükskõik kas koos kolleegidega või ilma – vaid kümnendik vastajatest pidas seda kuidagi innustavaks. Pooled vastajatest teatasid, et nad ei suitseta tööl või ei suitseta üldse kunagi. Nii kolmandik küsitletutest pidas suitsupausi töö seisukohalt kasulikuks.
Juulis toimunud küsitlusele vastas 188 CV-Online’i andmebaasis olevat inimest, vastanute keskmine vanus oli ligi 40 aastat. Vastanutest 73 protsenti olid naised.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul tasub kaaluda töötuskindlustusmakse langetamist 2012. aastast, ametiühingud tahaksid aga makset vähendada juba järgmisel aastal, kirjutab Postimees.
Praegu läheb töötukassale iga inimese palgast 2,8 protsenti. Tööandja lisab omalt poolt 1,4 protsenti. Töötuskindlustusmaksed on nii suured, et isegi hoolimata Eestit painavast tööpuudusest on töötukassa eelarve ülejäägiga ehk reservid kasvavad iga aastaga. Samas saab neid reserve kasutada vaid töötutele hüvitise maksmiseks, ei millekski muuks.
Töötukassa nõukogu esimehe, sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul võib seetõttu juba aastat 2012 silmas pidades arutada võimalust vähendada töötuskindlustusmakseid. «Tööjõumaksude vähendamine aitab töökohti luua, esimesel võimalusel tuleb sellele mõelda,» lausus Pevkur.
Järgmisel aastal võiksid maksemäärad jääda tema arvates samaks, sest kriis pole veel läbi ja keegi ei tea, mis töötuse tasemega juhtuda võib.
Töötukassa nõukogus ametiühinguid esindav Harri Taliga aga arvas, et töötuskindlustusmakseid võiks vähendada juba järgmisel aastal.
Töötukassa nõukogus tööandjaid esindav Tarmo Kriis oli töötuskindlustusmakse vähendamise asjus kõige ettevaatlikum, sest tulevik on tema sõnul praegu veel ebakindel. «Laseme olukorral rahuneda, ärme esialgu puutu maksumäärasid,» leidis Kriis.
Toimetas Postimees.ee
Küsimus: Töötaja tegevuse tõttu lõhuti ära kliendi vara, tööandja nõudis töötajalt seletuskirja, kuid töötaja keeldus seda kirjutamast. Kas töötaja võib keelduda seletuskirja kirjutamisest ning mida sellisel puhul tööandja tegema peaks (tööd tegi töötaja üksi)?
Vastus: Seadus ei kohusta töötajat seletuskirja kirjutama, seega pole ette nähtud ka sanktsioone selleks puhuks, kui töötaja seletuskirja vabatahtlikust kirjutamisest keeldub.
Seega peab tööandja leidma muu viisi tuvastamaks, kas töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, kas ta on selles rikkumises süüdi ning kas piisab töötaja hoiatamisest või tuleb tema tööleping üles öelda.
Lisaks tuleb selle üle otsustamisel, kas ja mil määral töötaja rikkumises süüdi on, tuvastada, kas töötaja järgis töölepingu täitmisel tema töökohal nõutavat või sellega kaasnevat hoolsuse määra. Hoolsuse määra kindlaksmääramisel tuleb vaadelda tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, töötaja võimeid ja omadusi, jne.
Töötajalt kahju hüvitamise nõudmiseks tuleb samuti tuvastada, kas rikkumine oli tahtlik või hooletu. Tahtliku rikkumise korral vastutab töötaja täies ulatuses tekitatud kahju eest, hooletuse puhul aga piiratumas ulatuses, mille kindlaksmääramisel tuleb arvestada töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks.
Oluline on seega antud olukorras välja selgitada, kas töötaja oli teadlik, kuidas kliendi varaga ringi tuleb käia (nt kas on olemas töötajale tutvustatud juhis kliendi vara kohta), kas ja millised juhised on töötajale töötegemiseks ja vara käsitsemiseks antud, kas töötaja töötingimused on sellised, et on võimalk vältida kahju tekkimist, kas tööandja on ise teinud kõik selleks, et kahju ei tekiks jne.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Katri Lindau, reporter
Töötukassa pakub töötutele aktiivseid tööturumeetmeid, mis aitavad neil end vastavalt tööturu nõuetele täiendada ning omandada seeläbi taas töötaja staatus.
Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Ene Kesleri sõnul on populaarseim meede palgatoetus.
“Palgatoetus on väga reaalne toetus – inimene tõepoolest saab tööle,” ütles Ene Kesler ning lisas, et palgatoetuse kasutamine on tõusuteel ja see huvitab nii suuri kui väikseid ettevõtteid.
Pool palgast töötukassast
Palgatoetuse puhul sõlmib ettevõte või kohalik omavalitsus tööandjana halduslepingu töötukassaga kuni pooleks aastaks, mille jooksul töötukassa maksab tööle võetud endisele töötule poole brutotöötasust kuni miinimumpalga ulatuses.
“Kui tööandja tunneb, et töötaja on tema jaoks väärtuslikum, siis loomulikult võib talle rohkem maksta kui kaks miinimumpalka,” on Kesleri sõnul võimalik sel kombel loodud töökohal enamgi teenida.
Väga oluline on tegevuste õige järjekord. “Tööandja annab meile teada, et tal on vaba töökoht, meie sõlmime tööandjaga halduslepingu ja alles siis tohib tööandja sõlmida töötajaga töölepingu,” selgitas Kesler ning täpsustas, et tulevane töötaja peab kindlasti olema töötu ehk töötukassas arvel seni, kuni tööandja on töötukassaga dokumendid korda saanud.
“Palgatoetus on ühtlasi väga hea indikaator – näitab, millised valdkonnad hakkavad kriisist välja tulema,” märkis Kesler.
Seda toetust on kasutanud näiteks metallkonstruktsioonide ja armatuurterasest toodete valmistamisega tegelev ettevõte Jukmet ning Pajusti ehitusfirma Roovet Ehitus.
Töötukassa pakutavat palgatoetust peavad mõlema firma esindajad vajalikuks.
“Praegu on iga sent arvel, seega on palgatoetus väga kasulik nii ettevõtjale kui loomulikult töötule,” sõnas Jukmeti juhatuse liige Jüri Liivak ning teatas, et töötukassa abiga leitud töötajaga ollakse väga rahul.
Samas ei ole sobiva inimese leidmine praegusel ajalgi sugugi lihtne. “Vaatasime läbi 40 töölesoovija elulookirjelduse ja üsna keeruline oli nende hulgast kolme sobivat leida,” meenutas Roovet Ehituse juhatuse liige Ragnar Liivaste.
“Küll ei ole vajalikku töökogemust ... ja ega inimeste palgasoov ei vasta ka reaalsusele,” nentis ta.
Kuid nii Jüri Liivak kui Ragnar Liivaste kinnitasid, et kui vajavad uusi töötajaid, kasutavad võimaluse korral kindlasti edaspidigi töötukassa abi.
Uusi töökohti on loodud ka ettevõtluse alustamise toetuse toel. “Möödunud aastal taotleti Lääne-Virumaal 57 korral ettevõtluse alustamise toetust, positiivne otsus langetati 52 äriplaani puhul,” sõnas Ene Kesler.
Sel aastal on konkursisõela aga toetuse suure populaarsuse ja raha vähenemise tõttu oluliselt tihendatud - 44 esitatud taotluse hulgast on positiivne rahastamisotsus langetatud 25 äriplaani puhul.
Riskialtid läänevirulased
“Nende seas on olnud palju isikuteenindust, mahepõllumajandust, mesindust, väikepuidutöötlemist, sealhulgas restaureerimist, toitlustust, raamatupidamist, autohooldust ja remonti, igasugust ehitust ning nii edasi,” loetles töötukassa osakonna juhataja.
“Ettevõtluse alustamise toetuse arvulised näitajad on Lääne-Virumaal Eesti keskmisest kõrgemad, küllap on inimesed siin keskmisest ettevõtlikumad ja riskijulgemad,” mainis ta.
Et toetus on siiski väike, vaid 70 000 krooni, seab seegi Kesleri sõnul piirangud. “Suhteliselt paljud äriplaanid on sellised, et inimene, kes on suurest ettevõttest koondatud või mingil muul põhjusel sealt lahkunud, hakkab nüüd tegema sisuliselt sama asja, ainult et ettevõtjana,” selgitas Kesler ning lisas, et osa teeb äriplaani hobi või tegevuse kohta, mida varem on harrastanud.
Nagu toetuste puhul ikka, nii kaasnevad ka töötukassa ettevõtluse alustamise toetusega omad nõuded.
“Ettevõtjal on kohustus aasta aega tegutseda, tal peab olema majandustegevus – ta peab tootma ja müüma, esitama maksu- ja tolliametile aastaaruande ning kaks korda aastas tuleb esitada tegevus- ja finantsaruanne töötukassale,” loetles töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja ja lisas, et pahatahtlikku toetuse ärakasutamist tema teada ette tulnud ei ole.
“On olnud üks kord, et taotleja oli sunnitud toetuse tagasi maksma, aga see oli täielik force majeure’i juhtum, kus loodus oli tegevuse vastu,” ei tea Kesler ühtki teist negatiivset kogemust ettevõtluse alustamise toetusega seoses.
Abitust töötust iseendale tööandjaks
Kui Lea Vahtre möödunud aastal Virulasest mudeliarendusosakonnast koondati ning ta end töötukassas arvele võttis, ei osanud naine arvatagi, et varsti saab temast iseendale palgamaksja.
“Töötukassast suunati mind ettevõtluskoolitusele, seal õpetati, kuidas äriplaani kirjutada. Et äriplaan sai kursuse lõpuks valmis, kuid sobivat tööd ikka ei olnud, mõtlesin, et lähen edasi,” meenutas Lea Vahtre, kuidas ta ettevõtluse alustamise toetuse abil õmblusstuudio Siluett asutamiseni jõudis.
“Ja kuna tütar, kes on Tallinna tehnikakõrgkooli disaini erialal lõpetanud, oli samuti töötuna arvel, võtsin temagi enda juurde palgale. Enne taotlesin talle veel palgatoetust,” rääkis Vahtre.
Kui õmblusstuudio aprillis avati, tuli kiirelt koolilõpetajatele kleite õmblema hakata, ning kuuma suve tõttu laekus hulk suvekleitide tellimusi.
Ettevõtjaks hakkamist Lea Vahtre ei kahetse. “Kui jälgida praegusi tööpakkumisi, siis ma poleks vist senimaani endale sobivat tööd leidnud,” arvas ta.
Samuti on oma äri alustamisega rahul Anu Hansaar, kes kevadel avas Kundas komisjonikaupluse, kus müüakse nii kasutatud kui uusi kodu- ja riidekaupu.
“Kui möödunud aasta septembris koondamisteate sain, mõtlesin, et midagi pean ju tegema, ja nii või teisiti oli mul juba komisjonikaupluse mõte pähe tulnud,” meenutas Hansaar.
Pärast töötukassa pakutud vajaliku ettevõtluskoolituse läbimist esitas Hansaar äriplaani. Toetussumma eest soetas ta poepidamiseks vajaliku – letid, arvuti ja väikekaubiku, millega vanematele ning kaugemal elavatele klientidele kaupa koju toimetada.
“Paar esimest kuud olid suhteliselt rasked, nüüd tundub, et rahvas on mind leidnud ja hakkab paremini minema,” rääkis müüjaks-klienditeenindajaks õppinud ning 30aastase müügikogemusega Anu Hansaar.
Küsimus: Oluline on ühes kuus tehtavatelt väljamaksetelt kokku (töötasu,puhkusetasu) arvestada sotsiaalmaksu 33% või vähemalt miinimummääras. Kas juhul, kui töötaja töötab mitme tööandja juures, lasub sotsiaalmaksu arvestamise kohustus sh kuumäära järgimise kohustus ainult ühel tööandjal (st tööandjal, kes igakuiselt tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu rakendab), või tuleb ikkagi mõlemal tööandjal sotsiaalmaksu arvestada järgides sealjuures kuumäära.
Teiseks: Kuidas toimub sotsiaalmaksu kuumäära proportsionaalne arvestamine, kui töötaja on puhkusel või haiguslehel (TLS § 19)?
Vastus: Jah, üldjuhul tuleb teil iga töölepinguga töötava töötaja eest, olenemata tema töötasust ja tööajast, maksta sotsiaalmaksu vähemalt 1 436 krooni iga kuu eest. Erandid selle kohta on sätestatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigetes 3 ja 4. Vähem kui nimetatud 1 436 krooni võib sotsiaalmaksu maksta näiteks juhul, kui töötajaks on osalise tööajaga töötav alaealine (Töölepingu seaduse § 43 lg 4). Samuti on võimalik ajutiselt sotsiaalmaksu minimaalsest kuumäärast vähem maksta juhul, kui töötaja on 12 kuu jooksul enne tööle asumist olnud töötuna arvel vähemalt kuus kuud. Sel juhul makstakse sotsiaalmaksu vastavalt töötajale tegelikult makstud palgale.
Kui maksuvaba tulu arvestaval tööandjal on tõend samal maksustamisperioodil isikule teise tööandja poolt makstud tasu kohta, võib ta nimetatud isiku eest sotsiaalmaksu maksta kuumäära ja teise tööandja makstud tasu vahelt, kuid vähemalt summalt, mille ta isikule kuu eest on maksnud. See tähendab, et juhul, kui teie töötajal on ka teine töökoht, kuid tulumaksu maksmisel arvestate teie töötaja maksuvaba tuluga (2250 krooni kuus), siis juhul kui teie poolt töötajale makstav tasu on väiksem miinimumpalgast, võite te vastava tõendi olemasolul sotsiaalmaksu maksta töötajale tegelikult makstud tasult, mitte seadusega sätestatud kuumääralt. Näiteks juhul, kui te maksate töötajale 3000 krooni kuus ning teil on olemas tõend selle kohta, et töötaja saab teiselt tööandjalt 2000 krooni kuus, võite te sotsiaalmaksu maksta 990 krooni (3000*0,33=990). Tõendi puudumisel tuleks teil sotsiaalmaksu maksta 1 436 krooni, olenemata sellest, et töötasu on väiksem kui seadusega kehtestatud minimaalne kuumäär.
Samas tuleb tähelepanu pöörata ka töötajaga sõlmitud lepingu vormile. Sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustus kehtib tööandjal ainult töölepingulise töötaja puhul. Kui tegemist on töövõtu- , käsundus või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstava tasuga, siis makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult, st väljamakse tegijal ei ole kohustust maksta sotsiaalmaksu vähemalt 1436 krooni kuus.
Täiendavat informatsiooni teie küsimuse kohta on võimalik saada ka Maksu- ja Tolliameti koduleheküljelt:
http://www.emta.ee/index.php?id=23078
Mis puudutab küsimuse teist poolt, siis töötatud aja proportsioon arvutatakse sellel kuul töötaja puhkusel või haiguslehel viibimisele eelnenud ja järgnenud kalendripäevade summa jagamisel 30-ga.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele KPMG Baltics AS
Page 1265 of 1597
