Articles
Agnes Ojala
Peale pakutava 20 sotsiaalala töökoha leiti sobivad kandidaadid vaid kümnele.
Veebruaris toimunud Tallinna tööbörsil, kus pakuti 400 sotsiaaltöökohta, käis kohal üle 3000 töötu. Kuigi töösoovi avaldanuid oli kümmekond korda rohkem kui esmapilgul lihtsakoelisena näivaid töökohti, ei ole kõiki poste inimestega täita suudetud. Pole lihtsalt piisavalt häid inimesi.
Näiteks kandideeris linnavõimu pakutavale 20 alampalgaga sotsiaalvaldkonna töökohale 970 inimest. Neist 94 kutsuti töövestlusele, valituks osutus aga vaid kümme.
„Otsisime sotsiaalhoolekandesse sel viisil töötajaid esimest korda. On selge, et neil ametitel töötamine eeldab ka teatud soodumust töötada inimestega,” ütles linna sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekande osakonna juhataja Uku Torjus.
Tema sõnul langes osa inimesi valikust välja juba formaalsetel põhjustel: inimesed ei olnud kas ametlikult Tallinna elanikud või polnud nad piisavalt kaua töötuna arvel olnud. Nimelt maksab nende töökohtade eest osa tasu töötukassa, kes on seadnud tingimuseks, et inimene on töötu olnud vähemalt kuus kuud. Samal ajal on selge, et kui klientidega töötamisel peab oskama ka riigikeelt ja seda oskust ei ole, jääb töö kättesaamatuks.
Suhtlemisoskus puudub
Torjus lisas, et sotsiaalhoolekandes võis sobivaid töötajaid raskem leida olla ka seetõttu, et seal on kontakti loomise oskus eriti oluline. Nagu sotsiaalvaldkonnaski, pakutakse linnavõimu ja töötukassa abil tööd ka transpordisektoris. Juba sügisest alanud pidev värbamine jätkus ka tööbörsil.„Ka meil ei ole kõiki kohti suudetud täita,” nentis transpordiameti juht Andres Harjo. „Uute reisisaatjatega on suhteliselt halb seis.”
Harjo märkis, et inimesed peavad vastama üsna korralikele kriteeriumidele. Peamiste märksõnadena tõi ta välja eesti keele ja hea suhtlemisoskuse. „Keegi neist ei ole ju reisisaatjaks välja õppinud professionaal. Inimestel on töökogemused muudest valdkondadest ja paljud ei olegi pidanud suhtlema,” põhjendas Harjo olukorda, kus spetsiifiliste kutseoskuste nõuetetagi ei pruugi kõik inimesed pakutud tööle sobida.
Tallinna Autobussikoondise kommunikatsioonijuht Sirje Roht rääkis, et sotsiaaltöökohtade täitmisel tuleb sageli kokku puutuda ebameeldiva suhtumisega. Isegi kui inimesed tööle sobiksid, tuleb näiteks ette, et pärast töölepingu sõlmimist „kaob” osa töötajaid lihtsalt ära.
400-st 252 töökohta loodud
•• Tallinna tööbörsil välja lubatud 400 töökohast on praeguseks kohad põhimõtteliselt täidetud 252 ametis.
•• Üleeilse seisuga on töölepingud sõlmitud või sõlmimisel kalmistuvahi ametikohale 28, reisisaatja ametikohale 47, koristaja ametikohale 30, töödejuhataja-koordinaatori, pargivahi või abitöölise ametikohale 137 ja sotsiaalvaldkonna töökohtadele kümne inimesega.
•• „Veel täitmata ametikohtadele töövestlused käivad. Samuti on jäetud osa vestlustel käinud inimesi reservi,” tegi vahekokkuvõtte Tallinna ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste.
•• Kadrioru pargi juhataja Ain Järve on optimistlik: „Meie lõime 137 töökohta. Neist 5 on töödejuhatajate kohad ja täidetud ääretult tublide inimestega,” ütles ta.
•• Nüüd tuleb umbes 200 inimese seast leida 132 ja Järve usub, et leiab vajalikud inimesed. „Tööga saavad hakkama ka vähema tööoskusega inimesed. On teada, mis kevadel lume alt välja tuleb. Selle korjamisega ei pea tegelema aednikud.”
Helve Toomla, jurist
Hiljemalt 31. märtsiks tuleb tööandjatel puhkuste ajakava koostada ja töötajatele teatavaks teha.
Ajakavas tuleb muu hulgas näidata ka kasutamata puhkused ehk need päevad, mis varasemast ajast on saada.
Kui töötaja jätab osa saadaolevaid puhkusepäevi ajakavva märkimata, on tal õigus võtta need päevad oma valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult 14 kalendripäeva ette.
Puhkuse aja määrab ajakavas tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.
Tööandjal pole õigust puhkust ilma töötaja nõusolekuta tükeldada, s.t määrata ajakavas puhkust näiteks nii, et üks osa on juunis 14, teine juulis 7 ja kolmas augustis 7 kalendripäeva.
Samas ei ole töölepingu pooltel kohustust anda/võtta puhkust väljatöötamata aja eest ette, puhkust võib anda ka üksnes töötatud aja eest. On ju ülejäänud puhkus avansina ehk laenuna ette antud.
Kui töötaja näiteks varsti pärast suvepuhkust koondatakse, tuleb tal arvestada umbes poole kuupalga kaotusega.
Kui töötaja näeb, et ajakavas on midagi ebaseaduslikku või pole tema soovi alusetult arvestatud, võib ta nelja kuu jooksul ajakava tutvustamisest pöörduda oma põhjendatud nõuetega töövaidluskomisjoni või kohtu poole.
Puhkuste aegumist on seadused aegade jooksul erinevalt reguleerinud, seetõttu on vahel tõesti raske kindlaks teha, kas aastatetagust puhkust saab veel küsida või mitte.
1993. a algusest jõustus Eesti Vabariigi puhkuseseadus, mis ei näinud ette puhkuste ega puhkuste hüvitiste aegumist.
Kasuta vana puhkus nelja aasta jooksul
1. jaanuarist 2002 rakendus uus seadus, see tõi puhkusenõude ja hüvitise õiguse kuni nelja viimase aasta eest kasutamata puhkusele.
1. juulist 2009 kaotas seegi puhkuseseadus kehtivuse ja puhkusi reguleeritakse nüüd töölepingu seadusega (TLS), mis sätestab juba hoopis karmi aegumisaja – puhkusenõue aegub edaspidi ühe aasta jooksul, arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.
Aegumine peatub ajaks, mil töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti ajaks, mil töötaja on aja- või asendusteenistuses.
Uus TLS seadis piiri ka kõigile vanadele seni aegumata puhkuste kasutamisele ja hüvitamisele töölepingu lõppemisel.
TLSi § 137 ütleb – enne käesoleva seaduse jõustumist välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul, arvates seaduse jõustumisest.
Sellest johtuvalt tuleks hiljemalt 30. juuniks 2013 ära kasutada kõik kasutamata jäänud aegumata puhkused või ka üksikud päevad, mis on välja töötatud enne 1. juulit 2009.
Nii tõi TLS mullu kaasa kaks aegumistähtaega – 1- ja 4aastase, seetõttu tulnuks detsembris tehtud 2009. a inventuuris eraldi näidata väljatöötatud puhkusepäevade arv enne ja pärast 1. juulit.
Inimestel, kel on eelmiste tööaastate puhkusepäevi kasutamata, tuleks koos tööandjaga kindlaks teha, milliste tööaastate eest ja kui palju neid on.
Tuleb silmas pidada, et töötajal, kes on kasutanud lapsehoolduspuhkust, ei pruugi tööaasta alata päevast, mil ta kunagi tööle tuli, sest lapsehoolduspuhkust puhkuseõigust andva aja hulka ei arvatud. Sama põhimõte kehtib ka nüüd.
Kui tööandja pole pidanud puhkuste üle arvestust
Keerulisem on asi siis, kui tööandja rikkus seadusjärgset tööaastate ja puhkuste üle arvestuse pidamise kohustust.
Sellisel juhul tuleb üheskoos arvestus taastada ja minu arvates ei tohi tööandja siis kasutamata jäänud puhkustele üldse aegumist kohaldada – see oleks vastuolus hea tava põhi-
mõttega.
Juhin tähelepanu ka sellele, et vähemalt töölepingulise suhte puhul ei ole puhkusenõude aegumise kohaldamine mitte tööandja kohustus, vaid õigus. Seda õigust ta ei pea kasutama.
Kasutamata ja aegumata puhkusepäevade eest saab hüvitust nõuda ainult töösuhte lõppemisel, töötamise ajal seadus seda teha ei luba.
Millal puhkus aegub
- Kuni 31. detsembrini 2001 väljateenitud tööaastate kasutamata puhkused ei ole aegunud, neid saab kasutada 30. juunini 2013.
- Tööaasta 2001–2002 kasutamata puhkusepäevad aegusid 2006. a
- 2002– 2003 – aegumine 2007. a
- 2003–2004 – aegumine 2008. a
- 2004–2005 – aegumine 2009. a
- Alates 1. juulist 2009 hakati puhkust arvestama kalendriaasta järgi. Puhkustele liidetakse/lahutatakse kasutamata või võlgu saadud puhkusepäevad.
- 2009. aasta 1. juulini väljateenitud kasutamata puhkusepäevad aeguvad 30. juuniks 2013.
- 2009. aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini väljateenitud kasutamata puhkusepäevad aeguvad 31. detsembril 2010.
- 2010. aasta kasutamata puhkusepäevad aeguvad 31. detsembril 2011.
- Puhkuste aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendajapuhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
- Hiljemalt 30. juuniks 2013 tuleb ära kasutada kõik puhkusepäevad, mis on välja teenitud enne 1. juulit 2009.
Allikas: töölepingu seadus
Agnes Ojala
Kogenud raamatupidajale pakutakse 10 000 krooni, elektroonikule lõputuid tööpäevi.
Majanduskriisi ajal püüavad tööandjad endale leida üliinimesi või pakuvad korraliku töö eest nigelat palka. Tööpakkumised on nõudlikumaks muutunud osalt ka seetõttu, et püütakse niisama katsetajaid eemale hoida.
„On olnud tööpakkumisi, mille ülesannete kirjeldus koosneb ligi 30 erinevast tööst. Ka parima tahtmise juures ei oleks võimalik neid kõiki täita,” ütles CV-Online’i turundusjuht Raimo Matvere.
Ülihalbade tingimustega töid tema sõnul aga eriti ei pakuta. „Enim esineb seda, et kõrget kvalifikatsiooni nõudvale ametikohale pakutakse mittevastavat palka,” lisas ta.
Nii otsis sügisel üks elektroonikapood endale pearaamatupidajat, kel oleks kõrgharidus, pikk töökogemus, teatud spetsiifilised oskused, ja pakkus talle vaid 10 000-kroonist brutopalka.
Töö on kogu elu
IT-bussi operaatorfirma TV Remont OÜ otsib elektroonikut. Pakkumises on kirjas: „Kui tuled, siis pead arvestama, et elu hakkab koosnema ainult tööst ja kodus käid ainult magamas.”
Elektroonika remontijalt eeldatakse, et ta on võimeline töötama kuni 14 tundi järjest ja ilma puhkepäevadeta. Sobiv kandidaat on mittesuitsetaja, joodikutel, tõbistel, laiskvorstidel ja töökogemuseta isikutel palutakse mitte ühendust võtta.
Operaatorfirma omaniku Toomas Vinkleri sõnul ei ole tegemist naljaga. „On üsna vabatahtlik, kas inimene tahab iga päev töötada või mitte. Kui ta seda ei taha või ei saa, siis tuleb leppida väiksema töötasuga,” selgitas ta ja ütles, et pakutav palk on väga hea.
Töökodade omanikfirma ITBuss juht Thomas Kolli lükkas süüdistused karmide töötingimuste kohta ümber. „Kuulutus on ülepaisutatult kirjutatud selleks, et välja raalida joodikud ja laiskvorstid. Meile laekub 1000 avaldust, end pakub endine rekka•• Eesti tööandjate keskliidu juristi Nelli Loometsa sõnul eksib tööpakkuja tõsimeelse reklaami korral mitme seadusesätte vastu. Näiteks peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11-tunnine puhkeaeg.
•• Lisaks võtab töökuulutus ära võimaluse tõbistel inimestel kandideerida. „Sellise piirangu seadmine võib olla käsitletav võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena,” ütles Loomets.juht ja ehitaja ja mittekeegi. Sellega on öelda tahetud, et töökoht on sellele, kes tahab tööd teha,” sõnas mees.
Kolli kinnitas, et firmas on 40-tunnised töönädalad. Kes tahab teha ületunde, võib seda teha, aga ei pea. Kui töökuulutus kedagi aga riivama peaks, lubas firmajuht seda muuta.
Kuulutus ei vasta seadusele
•• Eesti tööandjate keskliidu juristi Nelli Loometsa sõnul eksib tööpakkuja tõsimeelse reklaami korral mitme seadusesätte vastu. Näiteks peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11-tunnine puhkeaeg.
•• Lisaks võtab töökuulutus ära võimaluse tõbistel inimestel kandideerida. „Sellise piirangu seadmine võib olla käsitletav võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena,” ütles Loomets.
Mari Kodres
Tööandjad kipuvad tööle kandideerivaid väikelaste vanemaid kiirelt välja praakima.
Karjäärinõustaja Tiina Saare sõnul tekitab hämmingut, et hoiaku muutmise asemel soovitavad isegi töötukassa konsultandid lapsevanematel töö leidmise hõlbustamiseks lapsi elulookirjeldusse mitte märkida. „Vestlusest ühe töötukassa konsultandiga selgus, et klientidel soovitatakse lapsi elulookirjeldusse mitte märkida,” sõnas Saar.
Riigiasutuse põhjendus olevat järgmine: tööandjad praagivad väikelaste vanemad teiste seast välja juba esimeses ringis, vestlusvooru pääsemata. „Töötukassa konsultandi sõnul aitab laste mainimata jätmine intervjuule pääseda ning vestlusvoorus juba isikuomaduste najal edasi liikuda,” sõnas Saar.
Isiklikku infot pole Saare sõnul Eesti-suguses riigis võimalik eriti varjata, kuigi otsest kohustust järeltulijate märkimiseks inimese elulookirjeldusesse ei ole. „Lapsed tuleks ikkagi kohe alguses ära märkida – tööandjad peavad selle reaalsusega arvestama ja ainult nii saab muutuda ka avalik hoiak. Võib-olla vajaksime riiklikku mainekampaaniat töö- ja pereelu ühildamisest?” küsis Saar.
Tööotsija otsustab
Töötukassa nõustamisteenuste ala teenustejuhi Lana Randaru sõnul räägitakse karjäärinõustamise käigus sellest, kuidas saaksid inimesed enda teadmisi, oskusi ja isiksuseomadusi võimalikult hästi tööturul ära kasutada. „Kuna meie CV-näidises ei ole laste olemasolu ja arvu eraldi välja toodud, siis ei ole nõustajatel põhjust soovitada seda CV-sse märkida,” lausus Randaru.
Viimasel ajal on Randaru sõnul huvi tööle kandideerimise ning dokumentide täitmise vastu olnud väga suur, samuti on palju inimesi, kes siiani pole varem kordagi elulookirjeldust koostanud ega ühelgi tööintervjuul käinud.
Konsultandid ise tema sõnul nõustatavatele soovitusi ei anna. „Kõik küsimused arutatakse inimesega koos läbi ja inimene teeb oma otsused ise,” ütles ta.
Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Mari Kalkun möönis, et Eestis on levinud hoiak, nagu oleks lasteta töötajaga vähem probleeme. „See ei vasta siiski tõele. Tööandjate seas tehtud uuringust tuleb näiteks välja, et heal töötajal on ka hea pereelu,” märkis Kalkun.
Taavi Kotka: juba eos jabur mõte
•• 2008. aastal kõige pere- ja töötajasõbralikuma ettevõtte tiitli pälvinud Webmedia juhatuse esimees Taavi Kotka ei saa aru nendest tööandjatest, kes lastes probleemi näevad. „Väide, et perekonnata töötaja on parem töötaja kui perekonnaga töötaja, on juba eos nii jabur, et mõistus keeldub seda vastu võtmast,” ütles Kotka.
•• Sama firma äriarenduse juht, väikese lapse isa Priit Potter lausus, et pole kunagi selle peale tulnud, et lapse olemasolu varjama peaks. „Märgiksin kindlasti lapse CV-sse, sest minu meelest näitab see ühest küljest tasakaalustatud ja stabiilse isikliku elu olemasolu ja teisalt oleks see tööandja suhtes aus. Tõenäoliselt võtaksin isegi tööintervjuul ise teema üles, et hoiatada ja läbi rääkida, kuidas vajadusel lapse jaoks aja leiab,” rääkis ta.
Helve Toomla
jurist
•• Olen kuulnud, et ületunnitööd tasustatakse koefitsiendiga 1,5. Kas ületunnitöö riigipühal tähendab kahekordset koefitsienti?
Kahjuks on töölepinguseaduses (TLS) töötasu mõistega segased lood, sest enam ei ole tehtud vahet nn baastöötasu ja lisatasude vahel.
Lähtudes aga asjaolust, et ületunnitöö tasustatakse siiski 1,5-kordselt ja erandeid selle tasu suurendamiseks riigipühal seadus ette ei näe, leian, et on põhjendamatu nõuda riigipühal kahekordset koefitsienti ehk kolmekordset ületunnitasu. Sama seisukohta toetab ka TLS-i eelnõu seletuskiri, milles on öeldud, et kõnealuse tasu maksmine jääb sarnaseks varem kehtinud palgaseaduses sätestatuga. Siis maksti ületunnitöö iga tunni eest lisatasu vähemalt 50% tunnipalga määrast ka riigipühal.
•• Alates jaanuarist ei saa firma mulle anda täistööajaga tööd. Tööd on siis, kui on tellimusi. Käskkirja tööaja ja palga vähendamise kohta pole antud, seda, millal on vaja tööle tulla, öeldakse suuliselt. Tööle võeti mind palgatoetusega. Kas tööandja mitte ei peta antud skeemiga riiki, kes ju kompenseerib töötu tööle võtnud ettevõttele mingi summa?
Et see summa on seotud palgaga, kas siis võib juhtuda nii, et riik maksab heauskselt palgatoetust, kuid tegelikkuses saab töötaja tasu tunduvalt alla miinimumpalga ehk siis palju vähem, kui ametlikult on töölepingus kirjas?
Käskkirjaga ei saa kellegi töötasu ega tööaega vähendada, seda saab teha ainult töölepingu vastavate tingimuste muutmisega või siis töölepinguseaduse (TLS) §-is 37 ette nähtud korras ajutise töötasu vähendamisega. Kui töölepingut ei ole muudetud ja tööandja ei ole teatanud ajutisest töötasu vähendamisest, on töötajal õigus nõuda keskmist töötasu ka selle aja eest, mil tööandjal ei ole tööd anda.
Aluse selleks annab TLS § 35, mis ütleb nii: tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Olgugi et tööandja küsija suusõnaliselt koju saadab, soovitan töötajal siiski kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näit e-posti teel) saata oma sõnum töö tegemise sooviga. See sõnum jääks vaidluse korral tõendiks selle kohta, et inimene on olnud tööks valmis ja soovis tööd teha.
Palgatoetust makstakse 50% töötaja palgast, kuid mitte rohkem, kui on kehtestatud töötasu alammäär, s.t 4350 krooni kuus. Maksmine toimub tööandja esitatud palgatõendi alusel kord kuus töötukassaga sõlmitud lepingu järgi. Selles osas on töötukassat petta üsna raske. Kui aga kahtlusi tekib, tuleks sellest töötukassat teavitada.
Saada oma tööalane küsimus:
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Page 1299 of 1601
