Articles
Agnes Ojala
Kogenud raamatupidajale pakutakse 10 000 krooni, elektroonikule lõputuid tööpäevi.
Majanduskriisi ajal püüavad tööandjad endale leida üliinimesi või pakuvad korraliku töö eest nigelat palka. Tööpakkumised on nõudlikumaks muutunud osalt ka seetõttu, et püütakse niisama katsetajaid eemale hoida.
„On olnud tööpakkumisi, mille ülesannete kirjeldus koosneb ligi 30 erinevast tööst. Ka parima tahtmise juures ei oleks võimalik neid kõiki täita,” ütles CV-Online’i turundusjuht Raimo Matvere.
Ülihalbade tingimustega töid tema sõnul aga eriti ei pakuta. „Enim esineb seda, et kõrget kvalifikatsiooni nõudvale ametikohale pakutakse mittevastavat palka,” lisas ta.
Nii otsis sügisel üks elektroonikapood endale pearaamatupidajat, kel oleks kõrgharidus, pikk töökogemus, teatud spetsiifilised oskused, ja pakkus talle vaid 10 000-kroonist brutopalka.
Töö on kogu elu
IT-bussi operaatorfirma TV Remont OÜ otsib elektroonikut. Pakkumises on kirjas: „Kui tuled, siis pead arvestama, et elu hakkab koosnema ainult tööst ja kodus käid ainult magamas.”
Elektroonika remontijalt eeldatakse, et ta on võimeline töötama kuni 14 tundi järjest ja ilma puhkepäevadeta. Sobiv kandidaat on mittesuitsetaja, joodikutel, tõbistel, laiskvorstidel ja töökogemuseta isikutel palutakse mitte ühendust võtta.
Operaatorfirma omaniku Toomas Vinkleri sõnul ei ole tegemist naljaga. „On üsna vabatahtlik, kas inimene tahab iga päev töötada või mitte. Kui ta seda ei taha või ei saa, siis tuleb leppida väiksema töötasuga,” selgitas ta ja ütles, et pakutav palk on väga hea.
Töökodade omanikfirma ITBuss juht Thomas Kolli lükkas süüdistused karmide töötingimuste kohta ümber. „Kuulutus on ülepaisutatult kirjutatud selleks, et välja raalida joodikud ja laiskvorstid. Meile laekub 1000 avaldust, end pakub endine rekka•• Eesti tööandjate keskliidu juristi Nelli Loometsa sõnul eksib tööpakkuja tõsimeelse reklaami korral mitme seadusesätte vastu. Näiteks peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11-tunnine puhkeaeg.
•• Lisaks võtab töökuulutus ära võimaluse tõbistel inimestel kandideerida. „Sellise piirangu seadmine võib olla käsitletav võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena,” ütles Loomets.juht ja ehitaja ja mittekeegi. Sellega on öelda tahetud, et töökoht on sellele, kes tahab tööd teha,” sõnas mees.
Kolli kinnitas, et firmas on 40-tunnised töönädalad. Kes tahab teha ületunde, võib seda teha, aga ei pea. Kui töökuulutus kedagi aga riivama peaks, lubas firmajuht seda muuta.
Kuulutus ei vasta seadusele
•• Eesti tööandjate keskliidu juristi Nelli Loometsa sõnul eksib tööpakkuja tõsimeelse reklaami korral mitme seadusesätte vastu. Näiteks peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11-tunnine puhkeaeg.
•• Lisaks võtab töökuulutus ära võimaluse tõbistel inimestel kandideerida. „Sellise piirangu seadmine võib olla käsitletav võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena,” ütles Loomets.
Helve Toomla
jurist
•• Olen kuulnud, et ületunnitööd tasustatakse koefitsiendiga 1,5. Kas ületunnitöö riigipühal tähendab kahekordset koefitsienti?
Kahjuks on töölepinguseaduses (TLS) töötasu mõistega segased lood, sest enam ei ole tehtud vahet nn baastöötasu ja lisatasude vahel.
Lähtudes aga asjaolust, et ületunnitöö tasustatakse siiski 1,5-kordselt ja erandeid selle tasu suurendamiseks riigipühal seadus ette ei näe, leian, et on põhjendamatu nõuda riigipühal kahekordset koefitsienti ehk kolmekordset ületunnitasu. Sama seisukohta toetab ka TLS-i eelnõu seletuskiri, milles on öeldud, et kõnealuse tasu maksmine jääb sarnaseks varem kehtinud palgaseaduses sätestatuga. Siis maksti ületunnitöö iga tunni eest lisatasu vähemalt 50% tunnipalga määrast ka riigipühal.
•• Alates jaanuarist ei saa firma mulle anda täistööajaga tööd. Tööd on siis, kui on tellimusi. Käskkirja tööaja ja palga vähendamise kohta pole antud, seda, millal on vaja tööle tulla, öeldakse suuliselt. Tööle võeti mind palgatoetusega. Kas tööandja mitte ei peta antud skeemiga riiki, kes ju kompenseerib töötu tööle võtnud ettevõttele mingi summa?
Et see summa on seotud palgaga, kas siis võib juhtuda nii, et riik maksab heauskselt palgatoetust, kuid tegelikkuses saab töötaja tasu tunduvalt alla miinimumpalga ehk siis palju vähem, kui ametlikult on töölepingus kirjas?
Käskkirjaga ei saa kellegi töötasu ega tööaega vähendada, seda saab teha ainult töölepingu vastavate tingimuste muutmisega või siis töölepinguseaduse (TLS) §-is 37 ette nähtud korras ajutise töötasu vähendamisega. Kui töölepingut ei ole muudetud ja tööandja ei ole teatanud ajutisest töötasu vähendamisest, on töötajal õigus nõuda keskmist töötasu ka selle aja eest, mil tööandjal ei ole tööd anda.
Aluse selleks annab TLS § 35, mis ütleb nii: tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Olgugi et tööandja küsija suusõnaliselt koju saadab, soovitan töötajal siiski kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näit e-posti teel) saata oma sõnum töö tegemise sooviga. See sõnum jääks vaidluse korral tõendiks selle kohta, et inimene on olnud tööks valmis ja soovis tööd teha.
Palgatoetust makstakse 50% töötaja palgast, kuid mitte rohkem, kui on kehtestatud töötasu alammäär, s.t 4350 krooni kuus. Maksmine toimub tööandja esitatud palgatõendi alusel kord kuus töötukassaga sõlmitud lepingu järgi. Selles osas on töötukassat petta üsna raske. Kui aga kahtlusi tekib, tuleks sellest töötukassat teavitada.
Saada oma tööalane küsimus:
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Agne Narusk
Kui tööd pole, tuleb müüa seda, mis on. Miks mitte teadmisi, oskusi või unistusi.
Simmo Soomets töötab sügisest saati rahvuslikke suveniire tootva ettevõtte asutamise kallal. Või mis asutamise enam: mõnisada uhket Pekot ja Kalevipoega on nukumeistrite käe all elu sisse saanud ja nüüd otsib Soomets võimalust neid turustada. Sest nagu ütlevad ärigurud: ettevõtlus pole see, kui midagi valmis nikerdad. Ettevõtlus on see, kui sul õnnestub nikerdatu maha müüa. Soovitatavalt kasumiga.
Noor mees on osaühingu omanik, tegevjuht, turundusjuht ja kui aega jääb, siis nukumeister ka. Kutselised nukutegijad tulevad appi siis, kui on vaja ports valmis teha. Muidu nad palgal ei ole. „Tegelikult on ettevõtte alustamiseks praegu väga hea aeg,” ütleb Soomets. „Sest nii palju hea hinnaga või sootuks tasuta tugiteenust, teadmisi ja soodustusi pole mitte kunagi varem olnud.”
Üks asi on teha oma firma põhjusel, et töökohta enam ei ole ja kuidagi peab ju hinge sees hoidma. 624 ettevõtlusega alustamise toetust on töötukassa välja andnud alates 2009. aasta jaanuarist kuni eelmise kuu lõ-puni. Ja kui lähtuda sellest, miks üks inimene töötukassasse sammud seab, siis on ilmselt tegemist just nimetatud põhjusega.
Teine asi on ära kasutada olukord ja teha teoks ammune mõte. Või unistus – kui soovite. Simmo Soomets on sedasorti mees. Kui äri käima läheb, tahab ta selle jätta kõrvalprojektiks ja ise millegi muuga tegelda. Teeb ta kõike seda pealinna loomeinkubaatoris. Et sinna üldse saada, pidi esitama korraliku äriplaani. Mis tähendas, et tema asjal on jumet ja lootust ellu jääda.
Inkubaatori kuldmunad
Huvitaval kombel pole loomeettevõtteid – neid, kes müüvad oma loomingut – praegusel ajal sugugi vähe. Kui töötukassa abil viimasel aastal oma firma asutajaist tegeleb napilt viis protsenti loomingu ja selle turustamisega, siis näiteks Tallinna kahte ettevõtlusinkubaatorisse tuli tuge saama nii palju loomeinimesi, et sügisel oli vaja kahele olemas-olevale inkubaatorile luua lisaks kolmas – loome oma. Praegu lükkab konsultantide toel seal äri käima ligi 20 inimest. Esindatud on rõivadisainerid, sisearhitektid, fotograafid, tekstiilitootjad, klaasikunstnikud jne. Lisaks kaks grupitäit nn eelinkubatsioonis olijaid.
Töötukassas tuleb ettevõtlusega alustamise toetuse saamiseks teha läbi ettevõtluskoolitus ja koostada ning edukalt kaitsta äriplaan. Edasi tuleb ettevõte käima saada või toetus tagasi maksta. Tallinna ettevõtlusinkubaatorist rahalist toetust ei saa, küll võib arvestada konsultandi toega. Inkubaatorisse minekuks ei pea olema töötuna arvel.
Töötuna ei pea arvel olema, tegelikult isegi ei tohi seda olla ka siis, kui ettevõtluse alustamist minnakse õppima mõnda kutseõppeasutusse, mis korraldab täiskasvanutele mõeldud tasuta kursusi. Tallinna majanduskooli (TMK) ettevõtluse õppejõu Krista Luhatsi sõnul tuleb täiskasvanutele mõeldud äriplaani koostamise koolitusele inimesi ideede ja eesmärkidega seinast seina. „Tundub, et üks rühm kursuslasi on noored emad, kes soovivad käsitööalaseid oskusi ettevõtluses proovile panna,” üt-leb Luhats. „Teine grupp on ette-võtlike ideedega eri eas inimesed, kes tahavad tutvuda äriplaani koostamise ja nõuetega.”
Kui paljud kriisiaja äridest kolme-nelja aasta pärast pinnale on jäänud ja edasi arenenud, näitab aeg.
Ettevõtlustugi
Loomeinkubaator aitab müüa intellektuaalset omandit
•• Ettevõtluse toetamise ja krediidi haldamise sihtasutuse (ESA) rüpes tegutseb pealinnas kaks ettevõtlusinkubaatorit ning sügisest ka loomeinkubaator Veerenni tänaval.
•• Inkubaatorid pakuvad esmalt 2,5–3-kuulist eelinkubatsiooni, millest kandva osa moodustab ettevõtja baaskoolitus. Pärast seda tuleb kaitsta äriplaani. Kui see õnnestub, on võimalik jääda kaheks aastaks inkubatsiooni ehk asuda konsultantide käe all oma äri arendama. Vajaduse korral võib jääda veel kolmandaks aastaks.
•• Inkubaatoris saab mõistliku hinna eest kasutada ühisruume ja infrastruktuuri, rentida pinda, küsida erialast nõu jne.
•• Loomeettevõtjaid tuleb üha juurde, nii otsustati ühiste murede ja küsimustega inimesed koondada loomeinkubaatorisse. Teistest äridest eristab neid intellektuaalse omandi mõiste.
•• Loomeinkubaator pakub alustavatele ja tegutsevatele loomeettevõtjatele ka koolitust, mis kõige sellega kurssi viib.
•• Ettevõtlusinkubaator on olemas ka Tartus ning loomisel Viljandis. Teenust saavad nende linnade elanikud.
Erik Müürsepp
Töötule hüvitise määramisel võrdub ka paar töötundi kuupikkuse töölkäimisega.
Emapuhkuse ajal väikeste summade eest tööotsi teinud Maria koondati tööle naasmisel. Maria lootis, et töötuskindlustushüvitise määramisel arvestatakse tema lapsepuhkuse-eelset korralikku töötasu, kuid võta näpust. Hüvitise arvestamisel võeti aluseks hoopis väiksed sissetulekud lapsepuhkuse ajal. „See on peaaegu kümme korda väiksem, kui oleksin saanud siis, kui ma ei oleks vahepeal midagi teinud,” räägib ta hüvitise arvutamise järel.
„Mul ei olnud õrna aimugi, et ma ei tohi midagi teha, sest see võib nii rängalt kätte maksta,” on Maria seaduste vahel valitsevast vastuolust hämmingus. Nimelt arvestas töötukassa tema keskmiseks ühe kalendripäeva töötasu summaks viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötatud kuul kõigest 58 krooni. „Arvasin, et see on trükiviga, et siin on komakohaga eksitud. Maksin enne lapsega koju jäämist kõrgeid makse, sealhulgas ka töötuskindlustusmaksu.” Nüüd aga määrati Mariale tema enda sõnul madalaim hüvitis, mida üldse on võimalik määrata.
Mullu jõustunud uue töölepinguseaduse ja töötuskindlustusseaduse vahele ongi peidetud lõks, mis võib jätta lapsepuhkusele naasmise järel koondatud lapsevanemad ilma nende puhkuse-eelse palga alusel arvestatud hüvitisest.
Absurdne on ka see, et puhkuse ajal tööd mitteteinud vanem saab koondamisel töötukassast suuremat hüvitist. Võrdseks kohtlemiseks ei tohiks lapsevanem imikuga kodus olemise kõrvalt seega päevagi tööd teha – vähemalt mitte legaalselt.
Langenud majandusnäitajate juures ei ole kahjuks tavatu, et lapsehoolduspuhkuselt tööle tagasi tulnud ema või isa tööleping lõpetatakse, sest uus seadus alla kolmeaastaste laste vanemaid endisel kujul enam ei kaitse. Appi peaks sellisel puhul tulema töötuskindlustushüvitis, mille summa nägemine lõpeb vahepeal vanemahüvitise saamise kõrval seadusega lubatud lisapalka teeninud emale šokiga.
Hüvitis ja tulu koos
Nimelt võimaldab seadus jätkata vanemahüvitise maksmist täiel määral, kui selle saaja töötab ja saab kuus kuni 4350 krooni sotsiaalmaksuga maksustatud tulu (summa oli sama ka 2009. aastal).
Raske on uskuda, et keegi seda võimalust ei kasutaks, kui tööandja lubab lapsepuhkuse ajal kergemat tööd teha, sest lisaraha kõrval aitab see säilitada ka töötaja kvalifikatsiooni kuni tööle naasmiseni.
Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu selgitab, et kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu arvutatakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaks. „Tähtsust ei ole, kas hüvitise arvutamise aluseks oleval perioodil sai isik väljamakseid ühelt või mitmelt tööandjalt, ega sellel, kas tasusid maksti töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, kas töötati täis- või osalise koormusega,” märkis ta.
Vaip tõmmatakse jalge alt
•• Töötuskindlustusseaduse (TKindlS) järgi arvutatakse kindlustatu ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Seega on hüvitise suuruse arvutamise seisukohast oluline, millal isikule tasu välja maksti, s.t maksu- ja tolliametile deklareeriti, mitte periood, mille eest see arvestati.
•• Töötukassa praeguse tõlgenduse kohaselt lähevad arvesse ka vanemahüvitise saamise perioodil töövõtulepingu ja suulise võlaõiguslepingu alusel tehtud tööd – olgu summaks kas või paarsada krooni. Paraku tõmmatakse sellega vaip jalge alt ka noortel peredel.
•• Võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasud kuuluvad sarnaselt töölepingu alusel makstud tasudega maksustamisele töötuskindlustusmaksuga ning neid ei ole loetletud TKindlS-i §-i 40 lg-s 2 sätestatud tasude hulgas, millelt töötuskindlustusmaksu ei maksta ja mida ei võeta hüvitise suuruse arvutamisel arvesse.
Mullu sügisel tehtud küsitlusest selgus, et suurem osa Eesti ettevõtetest koostab töökeskkonna riskianalüüsid ise, spetsialisti hoolde usaldab ohtude hindamise vaid kolmandik.
Põhjustena, miks spetsialisti teenuseid vajalikuks ei peeta, tõid ettevõtjad välja firma väiksuse, töökeskkonna lihtsuse ja selle, et analüüsi tegemiseks on vajalikud oskused-teadmised endal olemas.
Samuti ilmnes, et viiendik ettevõtetest polnud varem spetsialisti koostatud analüüsiga rahule jäänud.
Seaduse järgi peavad tööandjad hoolt kandma selle eest, et ettevõtetes saaks tehtud töökeskkonna riskianalüüs. Kas seda teevad spetsialistid või ettevõte ise, on vaba valik.
Küsitluse teinud terviseameti teatel võiks eeldada, et ettevõtted on huvitatud, et selle töö teeb ära spetsiaalse väljaõppe saanud ja kogemustega asjatundja. Samas ilmnes uuringust, et enamik organisatsioone soovib töökeskkonna riskianalüüsi ka edaspidi peamiselt ise teha. Töötervishoiuspetsialisti rolli nähakse eelkõige keerulisemate töökeskkonna probleemide lahendamisel.
Toimetas: Siiri Erala
Page 1295 of 1596
