Articles
Kuidas aeguvad puhkusenõuded?
Kõik nõuded, mis tekkisid enne 1.juulit 2009.a, aeguvad 4 aasta jooksul arvates 1.juulist 2009.a. Iga töötaja jaoks eraldi nõude aegumist välja ei arvutata ehk kõik, mis oli väljatöötatud ja aegumata 30.06.2009.a seisuga, aegub 01.07.2013.a. Näiteks kui 30.06.09 seisuga on töötaja välja teeninud 10 puhkuse päeva, mida ta ei ole ära kasutanud ning mis ei ole aegunud, siis puhkuse nõue aegub 01.07.2013.a ehk 01.07.2013 enam nõuda ei saa.
Seega 01.07.2013.a on aegunud:
1. Enne puhkuseseaduse jõustumist (01.01.2002.a) tekkinud puhkusenõuded;
2. Nõuded, mis tekkisid 01.07.2005-30.06.2009.
Puhkust ei saa nõuda selle aja eest, mis puhkuseseaduse järgi oli uue TLS jõustumise ajaks juba aeguda jõudnud.
Allikas: Tööinspektsioon
Kas hooldusleht annab aluse puhkuse katkestamiseks? Kas puhkuse katkestanud ja hoolduslehel oleval töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist?
TLS § 69 lõike 6 kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu.
Seega võimaldab TLS § 69 lõige 6 puhkust katkestada ka ajutise töövõimetuse korral, milleks on ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 3 kohaselt ka hoolduslehel viibimine.
Hoolduslehel olev töötaja saab puhkuse katkestada, teatades sellest tööandjale esimesel võimalusel. Samuti on töötajal õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast hoolduslehe lõppemist või poolte kokkuleppel muul ajal.
Allikas: Tööinspektsioon
Tööinspektsiooni poole pöördutakse tihti küsimusega, kas töötervishoiuarsti soovitused, prillid, joogivesi ja muud sedalaadsed kulutused on erisoodustus? Nüüd saab neile küsimustele vastuse.
Maksu- ja Tolliamet on koostanud juhendi "Töötervishoiu kulutuste maksustamine" (http://www.emta.ee/index.php?id=23811#vaktsineerimine), mis annab vastused just eelpoolnimetatud küsimustele. Soovitame lugeda kõigil tööandjatel.
Tööinspektsiooni teabeosakond
Õiguskantsler Indrek Teder leidis vastuseks Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) taotlusele, et tänavu mitmekordselt kasvanud töötuskindlustusmakse määrade tõstmine oli seaduslik.
Õiguskantsler märkis, et tingimused, mis seaduse järgi lubavad kalendriaasta keskel tööstuskindlustusmakse määrasid tõsta, olid olemas ning 2009. aasta tööstuskindlustusmakse määrad sätestanud valitsuse määrus põhiseaduspärane.
EAKL tegi õiguskantslerile avalduse oktoobri keskel, kuna polnud rahul valitsuse määrusega, mis tõstis alates augustist töötuskindlustusmakse määra 2,8 protsendini töötaja palgast.
Töötukassa hinnangul oli see tõus valitsussektori üldise eelarvedefitsiidi parandamiseks ja mitte seetõttu, et tekkis vajadus töötukassa reservide kasutuselevõtuks. Viimane on põhjus, mille tõttu võib aasta keskel töötuskindlustusmakse määra tõsta.
Õiguskantsleri hinnangul pole alust kahtluse alla seada prognoose, mis näitasid töötukassa puudujääki. Maksemäärade tõstmatajätmine oleks toonud kaasa töötukassa kaheksakordse netovara vähenemise sel ja järgmisel aastal, mistõttu poleks reservkapitali kasutuselevõtt olnud välistatud, märkis Teder.
Kui aasta alguses oli töötuskindlustuse maksemäär töötajale 0,6 ja tööandjale 0,3 protsenti palgast, siis juunis kerkis see kolme protsendini, mis oli suurim lubatud määr.
Tööpuuduse kasvades vähenesid töötukassa rahalised vahendid, mistõttu otsustas valitsus defitsiidi vastu võitlemiseks esmalt tõsta maksemäära lagi 4,5 protsendini ning tõstis hiljem töötukassa nõukogu ettepanekul 1. augustist töötuskindlustusmakse määra 4,2 protsendile.
Praegu on maksemäär töövõtjale 2,8 ja tööandjale 1,4 protsenti ning vastavalt valitsuse otsusele jääb see nii ka 2010. aastaks.
BNS
Helve Toomla, jurist
•• Töötaja ei ilmunud pärast puhkust enam tööle ja ei vastanud ka juhataja telefonikõnedele ega -sõnumitele. Kontorisse töölepingut lõpetama pole ta tulnud. Paar kuud hiljem nõudis ta meili teel töölepingu korrektset lõpetamist ja hüvitisi. Kuidas peaksime käituma, kui ei õnnestu töötajale ülesütlemisavaldust edastada? Kuidas saab tööandja töölepingu lõpetada?
Seadus ei nõuagi tingimata ülesütlemisavalduse paberil ja allkirja vastu esitamist, seda võib teha ka muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Näiteks samas vormis, nagu esitas töötaja oma nõude – meili teel. Kui seda soovitakse siiski n-ö kindla peale esitada, siis võib avalduse saata posti teel tähitult ja väljastusteatega. Tööandja on oma teatamiskohustuse sel juhul täitnud isegi siis, kui töötaja ei suvatse saadetist vastu võtta ja postiasutus selle tagasi saadab.
Töötajale, kes põhjusetult tööle ei ilmunud, võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel.
•• Seaduses on öeldud, et õppepuhkuse ajal makstakse 20 kalendripäeva eest keskmist palka. Keskmine palk arvutatakse tööpäevades. Kavatsen võtta õppepuhkust kümme kalendripäeva. Kas sel juhul tuleb leida keskmine kalendripäevatasu ja see korrutada 10-ga? Eri portaalid ja foorumid tõlgendavad seadust erinevalt.
Kuna tegemist on ühe puhkuseliigiga ja tasu makstakse õppepuhkuse kalendripäevade eest, siis tulebki lähtuda kirjeldatud variandist, s.t leitakse keskmine kalendripäevatasu, mis korrutatakse kümnega, s.t õppepuhkuse päevade arvuga. Sellisele seisukohale on asunud nii haridus- ja teadusministeeriumi kui ka sotsiaalministeerium.
Page 1310 of 1601
