Articles
Uus töölepinguseadus on tekitanud segaduse töö- ja puhkeaajaga regulatsiooniga - ajakirja RP peatselt ilmuvas novembrinumbris kirjutab Ametiühingute keskliidu õigussekretär Tiia E. Tammeleht, et iganädalase puhkeaja kohaldamise nõue pole uue seadusega tagatud.
Tammeleht kirjutab, et uus TLS ei reguleeri puhkepäeval töötamist, vaid postuleerib, et kokkulepe, mille kohaselt jääb töötajale seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 48 (summeeritud tööaja korral 36) tundi järjestikust puhkeaega, on tühine. Seega oleks uue seaduse valguses justkui välistatud puhkepäeval töötamine.
„Ideaalis see nii peakski olema. Ometi teame praktikast, et nii mõnigi kord tuleb tööülesannete täitmiseks loovutada aega oma puhkepäevast. Iseäranis levinud on töötajate tööalane koolitamine nende iganädalase puhkeaja arvel,” nendib Tammeleht.
Millega on tegu?
Kui pooled leiavad, et tööülesannete täitmiseks või töötaja koolitamiseks peab aega näpistama puhkepäevast, tuleb seda käsitada ületunnitööna ja vastavalt ka hüvitada. Iganädalasest puhkeajast töötajat ilma jätta ei saa, mistõttu lükkub see aeg lihtsalt edasi, kirjutab Ametiühingute keskliidu õigussekretär.
„Siin võiks õigustatult küsida, kuidas on sellisel juhul tagatud iganädalase puhkeaja kohaldamise nõue seitsmepäevases ajavahemikus. Vastus on lihtne – ei olegi! Kehtiva õiguse kohaselt rikutakse töötaja puhkepäeval tööle või koolitusele rakendamisega igal juhul iganädalase puhkeaja regulatsiooni, kuna asjakohaseid erandeid ei ole sätestatud!” selgitab Tammeleht situatsiooni.
Regulatsioon on tema hinnangul mõneti eksitav muuski. Näiteks lubab seadus selle adressaatidel teha järeldusi, et töötaja kohustuse teha ületunnitööd võib kokku leppida töölepingus. Nii see siiski Tammelehe sõnul ei ole - seaduse paragrahvi 44 lõike 1 mõtte kohaselt võivad pooled täiendavalt ning tööprotsessis tekkiva vajaduse järgi kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle töölepingus kokkulepitud tööaja.
„Ületunnitöö tegemist ei saa eeldada!” märgib Tammeleht.
Loe pikemalt juba novembrikuisest ajakirjast RP!
Lemmi Kann
Helve Toomla, jurist
•• Minu tööaeg on 12 tundi vahetuses (1. vahetus kl 8–20 ja 2. vahetus kl 20–08). Nii on ka töölepingus kirjas. Vana töölepinguseaduse järgi arvestati tööajanormi (tööpäevad korrutati kaheksa tunniga) ja kui töötati rohkem, maksti ületunnitöö tasu. Neljakuulisel arvestusperioodil on 123 tööpäeva, s.o 17,5 töönädalat. Päevatöötajal on 696 töötundi, katkematu töötsükli korral 714–750 tundi, olenevalt vahetuste arvust. Kas ja kuidas tekivad ületunnid?
Ületunnitöö on endiselt töötamine üle kokkulepitud tööaja, kuid see hüvitatakse vaba ajaga, kui ei ole eraldi lepet rahalise hüvituse kohta. Uus töölepinguseadus (TLS) ei toonud erilisi muudatusi tööajas ega selle arvestuses. See, mida 1. juulist kehtivuse kaotanud töö- ja puhkeaja seaduse § 4 nimetas tööaja üldiseks riiklikuks normiks, on nüüd TLS-i § 43 järgi eeldatav tööaeg täistööaja korral ning üldjuhul on see endiselt kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas.
Täis-tööaja eriliik on lühendatud töö-aeg, mida TLS näeb ette alaealistele ja haridustöötajatele. Täistöö-ajast lühemas tööajas saavad pooled kokku leppida, pikemas ei saa. Eeldatavast või lühendatust lühemat tööaega nimetatakse endiselt osaliseks tööajaks. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab endiselt lähtuma arvestusperioodi kalendrijärgsest tööajast, mis kuude lõikes on erinev. Oktoobris näiteks on 184, novembris 160 ja detsembris 176 töötundi.
Kui arvestusperioodiks on üks kuu, siis tekivad ületunnid juhul, kui töötaja on töötanud kuu viimase päeva lõpuks üle selle kuu ettenähtud tööaja. Kui aga arvestusperiood on pikem, näiteks kolm kuud oktoobrist detsembrini, siis selguvad ületunnid detsembri viimasel päeval ja ületunnitöö on tehtud, kui selle aja jooksul tuleb töötunde üle 520 (184 + 160 + 176). Seega tuleb küsijal oma tööaega rehkendada iga konkreetse kuu töötundide alusel kogu arvestusperioodi jooksul kokku. Arvestusperioodi jooksul võivad tööpäevad olla eri pikkusega, kuid oluline on tagada seaduses ettenähtud igapäevane puhkeaeg, mis üldjuhul peab olema 11 järjestikust tundi, ja iganädalane puhkeaeg, mis summeeritud tööaja arvestuse puhul peab olema vähemalt 36 tundi järjest.
Signe Kalberg
Sotsiaalsete töökohtade loomise toetamiseks kavandatakse kümme miljonit krooni.
Tallinna ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste sõnul on Tallinna abipaketi raames käivitunud sotsiaalsete töökohtade loomise toetusprogrammist antud praeguseks toetust 16 ettevõttele 141 uue töökoha loomiseks.
Nii rahastati näiteks lehtklaasi töötleja W-Glass OÜ, tänavate hooldusfirma Jaaksoni Linnahooldus OÜ, kaubandusette-võtte OG Elektra AS ja kinnisvara korrashoiuga tegeleva SOL Eesti OÜ taotlusi 3,4 miljoni krooniga. Sellest summast moodustavad töötasud 2,6 miljonit. Oktoobri alguse seisuga on välja makstud töötasude kompensatsioonid 11 ettevõtjale 54 sotsiaalse töökoha koha eest. „Keskmiselt loob ühe sotsiaalsete töökohtade toetuse taotleja üheksa töökohta üheksaks kuuks,” ütleb Teniste.
Toetussumma 8,1 miljonit
Firmadele makstud toetussumma on olnud 8,1 miljonit, millest töötasud moodustasid kuus miljonit. Selleks aastaks on sotsiaalsete töökohtade loomise toetamiseks kavandatud 10 miljonit krooni ning taotluste vastuvõtt jätkub. Tänavu juunis rakendunud sotsiaalsete töökohtade loomise toetusmeetme järgi toetatakse firmades ühe loodud sotsiaalse töökoha palgakulusid koos maksudega kuni 5800 krooni ulatuses kuus, kusjuures ettevõtte omafinantseering peab olema vähemalt kolmandik abikõlblikest kulutustest.
„Firma, kes soovib taotleda sotsiaalsete töökohtade loomise toetust, peab olema äriühing, mis on tegutsenud vähemalt kaks aastat. Töötajate arv peab olema vähemalt 20. Loodavate uute sotsiaalsete töökohtade arv 6–12 kuuks peab olema vähemalt viis,” selgitab Teniste. Tööle võetavad töötajad peavad olema rahvastikuregistri järgi Tallinna elanikud vähemalt viimased 12 kuud ja vahetult enne tööle asumist olnud töötuna arvel töötukassa Tallinna osakonnas.
Parimad töökohtade loojad
•• Tallinna linn tunnustas traditsiooniliselt sügiseti toimuva Tallinna ettevõtluspäeva raames kohalikke ettevõtjaid ja ettevõtluse arendajaid.
•• 9. oktoobril anti ettevõtluspäevade raames välja ka auhind-tiitel uute töökohtade loojale, kaubandusettevõttele ABC Supermarkets AS .
•• Uute töökohtade loomise auhinnale said kandideerida kõik sotsiaalsete töökohtade toetust taotlenud ettevõtted, kes olid 1. oktoobriks sõlminud toetuslepingud. Kandidaate oli 12.
•• ABC Supermarkets AS-is oli loodavate töökohtade arv (15) kõige suurem. Samuti võttis ettevõte kohustuse säilitada need töökohad 12 kuuks.
•• Lisaks auhinnasaajale olid nominendid AS TEA Kirjastus ja Adelan Prügiveod OÜ.
Signe Kalberg
Sotsiaalministeeriumi ja Eesti töötukassa ühistööna valminud kava aitab säilitada töövõimet ja -valmidust, ennetada töötust ning vähendada tööpuudust.
Sotsiaalministeeriumi ja Eesti töötukassa ühistööna valminud kava järgi suunatakse tänavu oktoobrist kuni järgmise aasta lõpuni tööhõiveprogrammi üle 700 miljoni krooni. See peaks tooma juurde üle 5000 reaalse töökoha. Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna nõuniku Polina Dvinskihhi sõnul ei saa riik otseselt luua töökohti, vaid peab toetama ettevõtete tegevust, looma tingimused majanduse edendamiseks ja toetama ettevõtete tegevust kriisiaegadel.
•• Mida sellelt kavalt loodetakse?
Programm on mõeldud inimeste töövõime ja töövalmiduse säilitamiseks, töötuse ennetamiseks ning tööpuuduse vähendamiseks. Loodame, et see on ka tulemus. Praeguses majanduslanguse olukorras, mille üks põhjus on ekspordivõimaluste vähendamine, on valitsus teinud mitmeid algatusi ettevõtete toetamiseks ja ettevõtluse arendamiseks. Nii on näiteks välja töötatud tugipakett eksportivate ettevõtete finantseerimiseks kogumahus 6,1 miljardit. Toetust saavad taotleda töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ning jaekaubanduse, transpordi ja side, majutuse, toitlustuse ja äriteeninduse valdkonnas tegutsevad ette-võtted.
•• Kui suurt rahatuge lubatakse?
Lisaks ettevõtjatele antavale abile on uute töökohtade loomise toetamiseks välja töötatud tervikpakett töötutele ettevõtlusega alustamise toetamiseks kuni 70 000 krooniga. See sisaldab toetuse taotleja koolitamist ja nõustamist, toetusega loodud ette-võtte järelnõustamist ning vajadusel toetuse saaja erialast täiendusõpet kahe aasta vältel pärast ettevõtte loomist. Samuti on 2009. aastal loodud mentorklubid toetust saanud ettevõtjatele kogemuste vahetamiseks.
•• Milline eesmärk on töökohtade säilitamiseks kavandatud meetmel?
Töökohtade säilitamiseks kavandatud meede on palgatoetuse maksmine tööandjale pikaajalise töötu töölerakendamisel. Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel saab palgatoetusega tööle rakendada töötu alles siis, kui ta on olnud töötukassas arvel 12 kuud või 16–24-aastase noore puhul kuus kuud. Seetõttu on ajutiselt kavas palgatoetuse andmise tingimusi 2010. aastal leevendada. Järgmisel aastal makstakse palgatoetust tööandjale, kes võtab tööle inimese, kes on olnud tööta üheksa kuud ja sellest kolm kuud töötuna arvel. Palgatoetust makstakse 50% töötaja palgast, kuid mitte rohkem kui töötasu alammäär. 2010. a on palgatoetusega võimalik tööle rakendada ligikaudu 5000 töötut ja selleks kulub 94 miljonit.
•• Millal toetustegevused käivituvad?
Enamikku tegevustest hakatakse rakendama aastast 2010, kuid juba ka sel aastal rakendatakse näiteks koolituskaardi skeemi, mis on mõeldud täiendusõppe kiiremaks pakkumiseks. Suurkoondamistele reageerimiseks moodustati reageerimismeeskonnad, kelle ülesanne on minna koondavasse ettevõttesse ning jagada koondamisohus töötajatele teavet nii toetustest kui ka töötukassa pakutavatest teenustest. Oktoobris alustas ringsõitu „Töötukassa ratastel” eesmärgiga jõuda ka pisemate valdade elanikeni, et noodki saaks teada riigi pakutavatest teenustest. Samuti pakutakse kohapeal kar-jäärinõustamist.
•• Kes tööturumeetmeid pakub?
Tööturumeetmete pakkumine toimub põhiliselt töötukassa kaudu. Oluline panus töötute hõivesse toomisel on ka avatud taotlusvooru kaudu rahastatud projektidel. Avatud taotlusvoorudest saavad toetust taotleda kõik juriidilised isikud ja FIE-d. 2009. aastal on avatud taotlusvooru raames rahastatud projekte 150 miljoni krooni ulatuses. Novembris avaneb uus taotlusvoor, mille mahuks on kavandatud 200 miljonit krooni.
Töötukassa nõukogu ei toetanud ametiühingute ettepanekut vähendada töötuskindlustusmaksu töötajale 2,8 protsendilt 2 protsendile.
Töötukassa nõukogu nõukogu otsustas täna teha valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmaksu määr järgmisel aastal samaks.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles täna pressikonverentsil, et kuigi töötute juurdekasvu tempo peaks järgmisel aastal hakkama kahanema, on selline otsus vajalik töötukassa reservide säilitamiseks.
"Tuletan meelde, et kevadel vastu võetud töölepinguseaduse muudatustega ei kaotatud töötaja vabatahtliku töölt lahkumise hüvitist mitte ära, vaid selle jõustumine lükati edasi 2013. aastasse. Seega tuleb meil arvestada, et aastal 2013 langeb töötukassale oluline lisakoormus," ütles ta.
Samuti on maksemäära säilitamine Pevkuri sõnul vajalik võimalike tagasilöökide puhuks 2010. aastal, kuna majanduskeskkonna arenguid on raske prognoosida ning seni pole ka väga selget teadmist, mis tööturul täpselt toimuma hakkab.
Pevkur kinnitas, et ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga jäi täna töötukassa nõukogus
hääletamisel eriarvemusele, pooldades seisukohta, et töötaja maksumäära tuleks vähendada.
Taliga hinnangul tohiks töötuskindlustusmaksu tõsta aasta keskel ainult erandkorras ning juhul, kui tekib vajadus kulude katmiseks, tuleb võtta kasutusele töötukassa reservkapital.
Taliga sõnul tahab valitsus maksu tõstmisega parandada riigi eelarvepositsiooni, töötukassa reservkapitali aga tänavu kasutatud pole.
Pevkur märkis, et töötukassa kasutab tänavu varasematel aastatel töötuskindlustusmaksetest kogunenud kolme miljardi kroonisest reservist ära umbes kolmandiku, kuid 300 miljoni kroonise kohustusliku reservkapitali kallale minek oleks vast liiga drastiline abinõu.
Töötukassa reservkapitali suuruseks on vähemalt 10% töötukassa varade mahust. Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras nõukogu otsusega.
Kehtiv töötuskindlustusmakse määr on 4,2%, millest 2,8% tasub töötaja ja 1,4% tööandja.
Tänavu juunist tõusis töötuskindlustusmaks kolme protsendini, kuid valitsuse kinnitusel ei olnud see piisav, et töötukassal ei tekiks rahaprobleeme. Seega tegi töötukassa nõukogu maksemäära tõsta. Enne juunit oli töötuskindlustusmaks vaid 0,9%.
Allikas: uudised.err.ee
Page 1314 of 1597
