Articles

Published: 29 April 2009

• Postimees

Hanneli Rudi, reporter

Kui liita kokku kõik riigi poolt lastega peredele makstavad toetused ja hüvitised, siis toetab riik rohkem neid peresid, kelle sissetulekud on suuremad.

«Viimastel aastatel [viiel aastal -toi] on toimunud oluline muutus, kuidas peresid toetatakse ja järelikult on muutunud ka fookus, mida peetakse tähtsaks,» rääkis poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Andres Võrk tänasel peretoetuste teemalisel mõttehommikul.

Praxise analüüsi kohaselt on märgatavalt kasvanud nende toetuste arv, mis sõltuvad pere eelnevast sissetulekust. Ehk mida suurem on pere sissetulek, seda suurem on ka riigilt saadav toetus.

Sellised toetused, nagu näiteks vanemahüvitis, lapsi arvestav tulumaksuvabastus, moodustavad tänavu juba 2/3 kõigist riigi poolt makstavatest toetustest.

«Kuna suurem osa summadest on suunatud sissetulekute poolest mitte alumisse, vaid kõrgemasse ossa kuuluvatele peredele, siis on vähenenud kulutuste [riigi poolt makstavate toetuste - toim] efektiivsus ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamiseks,» tõdes Võrk.

Riik keskendub lapse sünnile

Praxise analüüsi kohaselt on Eesti riik keskendunud lapse sünnile. «Kui vaadata vanemahüvitist koos rasedus-, sünnitushüvitusega, siis tegelikult lapse esimesele aastale,» selgitas Võrk. Analüütik lisas, et selle näitajaga on Eesti Euroopas esirinnas, kuna ükski teine riik lapse seda eluperioodi ei toeta.

Veidi hiljem täpsustas sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall, et kuigi Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid kulutavad kõige enam raha n-ö sünnitusjärgsel ajal makstavatele toetustele, sünnib rohkem lapsi riikides nagu Iiri- ja Prantsusmaa, kus vanemahüvitiselaadseid toetusi ei maksta.

Praxise uuringu kohaselt on oma tähtsuse kaotanud peretoetused, mis ei sõltu leibkonna sissetulekust. Kui veel kümmekond aastat tagasi moodustasid kõigile makstavad peretoetused nagu lapsetoetus, lapsehooldustasu suurema osa peredele suunatud toetustest, siis tänaseks on nende osatähtsus oluliselt vähenenud, kuigi ka nende väljamaksmiseks kasvanud summad on suurenenud.

Võrk tõi näite, et 2000. aastal erines kuni aastasele lapsele ja seitsmeaastasele lapsele ehk kooliminejale makstavad toetused seitse korda, siis eelmiseks aastaks oli nende toetuste vahe kasvanud tänu tõusnud rasedus- ja vanemahüvitisele 16-kordseks.

Riik soosib ühelapselist peret

Lastekaitse liidu esindaja Külle Kadariku hinnangul soosib praegune Eesti perepoliitika perekondi, kus on kaks vanemat, kellel on keskmisest suurem sissetulek ja kes saavad lapsi 30ndates eluaastates ning piirduvad enamjaolt ühe lapsega.

«Neid perekondi ei puuduta see, kui otsustakse kaotada nn ranitsatoetus, 300-kroonine lapsetoetus. Nende jaoks ei ole probleem saata laps suvelaagrisse, mille nädalamaksumus on 2500 krooni. Nende laps saab käia kooliekskursioonil, mis viib välismaale,» sõnas ta.

Kadariku sõnul tulevad need pered hästi toime, kuid ta lisas, et neid peresid ei ole Eestis palju.

Sotsiaalministeeriumi teatel kulus riigil mullu vanemahüvitise maksmisele 1,9 miljardit krooni. Riiklike peretoetuste (üheksa eri toetust) väljamaksmiseks kulus riigil mullu 1,7 miljardit krooni, millest lõviosa ehk 1,2 miljardit kulus lastetoetustele, mida makstakse igale lapsele kuni tema 18-aastaseks saamiseni.

Tänavu läheb vanemahüvitis riigile eeldatavalt maksma 2,2 miljardit krooni.

Published: 28 April 2009

• Eesti Päevaleht
• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS

Kristiina Viiron

Sund­puh­ku­se ajal hai­geksjää­nul po­le õigust ei hai­gus- ega hool­dushüvi­ti­se­le.

Mõni aeg ta­ga­si tu­li ühel vä­lis­maa­le all­han­get te­ge­val toot­mis­fir­mal oma töö­li­sed mõneks nä­da­laks osa­li­selt ta­sus­ta­tud puh­ku­se­le ehk rah­va­kee­li sund­puh­ku­se­le saa­ta. Teis­te töö­ta­ja­te­ga koos ko­ju jää­nud Uu­not ve­das sund­puh­ku­se ajal ter­vis alt ja ta hai­ges­tus tõsi­selt. Mees tah­tis na­gu ta­va­li­selt hai­gus­le­he­le jää­da, kuid pe­rears­ti juu­res sel­gus tõsi-a­si: et Uu­no on saa­de­tud osa­li­selt ta­sus­ta­tud puh­ku­se­le, po­le tal õigust saa­da hai­gushüvi­tist.

„O­sa­li­selt ta­sus­ta­ta­val puh­ku­sel vii­bi­des ei täi­da töö­ta­ja tööüle­san­deid ega kao­ta sel­lest tu­le­ne­valt seo­ses hai­gu­se­ga ka töö­ta­su (ehk sot­siaal­mak­su­ga mak­sus­ta­ta­vat tu­lu). See­ga ei va­ja ta ka töö­va­bas­tust,” põhjen­dab hai­ge­kas­sa ava­li­ke su­he­te juht Eve­lin Kop­pel.

Hai­gushüvi­tist mak­sab hai­ge­kas­sa isi­ku­te­le, kel­lel jääb hai­gu­se tõttu töö­ga tee­ni­tav tu­lu saa­ma­ta. Mui­du­gi on tin­gi­mu­seks ra­vi­kind­lus­tu­se ole­ma­so­lu. Et Uu­no puh­kas, mis siis, et vas­tu taht­mist, ei tee­ni­nud ta ka ra­ha. Ta ei kao­ta­nud ju töö­ta­su ja see­ga pol­nud tal­le va­ja kom­pen­sat­sioo­ni maks­ta. Et mees saa­de­ti osa­li­selt ta­sus­ta­ta­va­le puh­ku­se­le, mak­sis puh­ku­se­ra­ha tal­le tö­öand­ja (60% põhi­pal­gast, sest osa­li­selt ta­sus­ta­ta­va puh­ku­se ajal maks­tav puh­ku­se­ta­su ei või ol­la väik­sem kui 60%).

Õn­neks ei kest­nud et­tevõtte töö­tao­lek kui­gi pi­kalt, tu­lid uued tel­li­mu­sed. Töö­li­sed, nen­de hul­gas ka Uu­no, said kut­se töö­le naas­ta. Pa­ra­ku tun­dis mees end en­di­selt rä­ba­las­ti: ter­vis kehv, ra­ha vä­he ja töö­le ka min­na ei jak­sa… Kõne pe­rears­ti­le lee­ven­das mõnevõrra me­he mu­ret – pä­rast osa­li­selt ta­sus­ta­ta­va puh­ku­se lõppe­mist on kind­lus­ta­tul õigus jää­da hai­gu­se­le­he­le ja se­da Uu­no ka te­gi. Nüüd maks­ti tal­le hai­gushüvi­ti­seks 80% pal­gast (ar­ves­ta­tak­se eel­mi­se aas­ta kesk­mi­se põhjal). Kui nüüd veel ter­vis­ki taas­tuk­s…

Sa­ma kord (na­gu hai­gushüvi­ti­se maks­mi­se kor­ral) keh­tib ka hool­dushüvi­ti­se pu­hul. Ol­nuks Uu­nol väi­ke, al­la 12-aas­ta­ne laps, kes isa sund­puh­ku­se ajal hai­geks jää­nuks ja põeta­mist va­ja­nuks, pi­da­nuks isa se­da te­ge­ma hool­dus­le­he­le jää­ma­ta. Kui laps on hai­ge ka siis, kui lap­se­va­ne­mal tu­leb sund­puh­ku­selt töö­le ta­ga­si min­na, on õigus võtta hool­dus­leht ja saa­da sel­le alu­sel hool­dushüvi­tist (100% eel­mi­se aas­ta ühe ka­lend­rip­äe­va kesk­mi­sest sot­siaal­mak­su­ga mak­sus­ta­ta­vast tu­lust, mi­da maks­tak­se ku­ni 14 jär­jes­ti­kust päe­va).

Kui tööd ei tee, pole ka tulu

Kui eelmär­gi­tud näi­ted olek­sid päe­va­kor­da tul­nud Uu­no põhi- või li­sa­puh­ku­se ajal, oleks töö­ta­jal ol­nud õigus jää­da hai­gus- või hool­dus­le­he­le ning puh­kus oleks vii­dud kok­ku­lep­pel muu­le aja­le üle.

On veel tei­si­gi nüans­se, mil töö­ta­jal ei ole õigust saa­da töövõi-me­tushüvi­tist. Hüvi­tist ei maks­ta pal­ga­ta puh­ku­se, lap­se­puh­ku­se või lap­sen­da­ja puh­ku­sel ole­mi­se ajal, sest sel ajal töö­ta­ja tööüle­san­deid ei täi­da ega kao­ta see­ga töö­ta­su.

Sa­mu­ti ei maks­ta ühe­le ini­me­se­le kor­ra­ga mi­tut hüvi­tist. Sa­ma tin­gi­mus keh­tib vas­tu­pi­di – kind­lus­ta­tul, kel­lel on õigus saa­da hai­gushüvi­tist, ei ole õigust saa­da sa­ma aja eest hool­dus-hüvi­tist.

Ema­le (või isa­le), kes on väik­se lap­se­ga lap­se­hool­dus­puh­ku­sel, ei maks­ta hüvi­tist ei va­ne­ma ega ka lap­se hai­ges­tu­mi­se kor­ral. Põhjus sa­ma – tööüle­san­deid sel ajal ei täi­de­ta ja pal­ka ei tee­ni­ta.

Pea meeles!
Ravikindlustus!

•• Kui töösuhe lõpeb, kehtib ravikindlustus veel kaks kuud.

•• Et ravikindlustus ei katkeks, tuleb end töötuna arvele võtta ühe kuu jooksul pärast töösuhte lõppemist, sest ravikindlustus algab töötuna arveloleku 31. päevast.

•• Kui töösuhe lõppes näiteks 1. aprillil, kehtib ravikindlustus 31. maini. Et ka juunis oleks kehtiv ravikindlustus, tuleb end arvele võtta hiljemalt 30. aprillil (1. mai on püha).

Published: 29 April 2009

• Eesti Päevaleht

Andres Reimer

Eestlased otsivad eelmise aastaga võrreldes kolm korda rohkem töökohta välismaal.

Euroopa töövahendusvõrgustiku Eures kodulehe külastatavus suurenes eelmise aastaga võrreldes ligi kolm korda, ütles tööturuameti juhtivspetsialist Marta Traks. Kui mullu külastas Euresi kodulehte igas kuus üle 6500 inimese, siis praegu üle 16 000.

„Inimesed tahavad leida tööd kodu lähedal naabermaades, ennekõike Soomes,” rääkis Traks. „Kuid tööpuudus surub ka meie naabreid nii palju, et esmakordselt pole meie inimestel ka hooajatöödel häid võimalusi, sest Soome tudengid on valmis ise suvel maasikaid korjama minema.”

Põhjamaades valitseb Traksi sõnul nõudmine vaid meditsiinitöötajate ja keevitajate järele.

Valmis igasuguseks tööks

„Töökohtadele toimub tõeline tormijooks. Enam ei tehta vahet asukohamaa ja töö vahel, peaasi et tööd saaks,” ütles tööjõurendi ja -vahendusega tegeleva ettevõtte Varumeesteenindus juht Toomas Sabsay. „Turgu iseloomustab asjaolu, et pakkumisi on vähe.”

Viimastel nädalatel on paljud varem välismaal töötanud eestlased Sabsay sõnul üles leidnud oma varasema tööandja ja asunud tööle otse, ilma vahendusfirma osaluseta.

„Otsin välismaal tööd, mis seisneks inimestega suhtlemises, kuid olen valmis tööle asuma ka koristajana,” ütles kaks kuud tagasi autofirmas koolitusjuhi töökoha kaotanud Eda, kes ei soovinud oma perekonnanime avaldada.

Töö kaotamisele järgnenud aeg kulus Edal pangaga suhete klaarimiseks. Välismaal otsustas ta asuda tööd otsima pärast seda, kui Eestist sobiva palgaga tööpakkumisi ei leidnud.

„Korteri saan maha müüa, kuid üüri ja lasteaia eest pean ma ikkagi maksma täie rauaga,” ütles Eda. „Valitsus peaks eelarve kärpimise asemel tegelema hoopis töökohtade loomist soodustavate reformidega.”

Välismaal keerulised nõuded

•• Välismaa tööpakkumiste seas annavad tooni keeruliste pädevuskombinatsioonidega pakkumised. Ühte Euroopa suurriiki otsitakse majapidajateks Eesti kodanikest abielupaari, kes peab valdama hästi vene ja prantsuse keelt. Samuti leiaks kaabligarnituuride konstrueerijana tööd väga hea inglise ja saksa keele oskusega insener. Hambatehnikul, kiropraktikul ja kirurgil pole raskusi töökoha leidmisel Põhjamaades.

Published: 28 April 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla
jurist

•• Nagu paljudel toitlustusettevõtetel, on ka meie firmal raske aeg. Pubi käive on märkimisväärselt langenud, ei mäletagi sellist aega. Soovime muuta pubi juhataja töölepingut: lühendada tema tööaega ja vähendada palka 30%. Tal lihtsalt pole enam nii palju tööd. Selleks on ilmselt vaja tööinspektsiooni nõusolekut, aga kas ka töötaja nõusolekut? Kui töötaja pole nõus, siis kas praegust lepingujärgset palka vähendada ei saagi?

Töö­le­pin­gus kok­ku le­pi­tud tö­öae­ga ja pal­ga­tin­gi­mu­si saab muu­ta ai­nult pool­te kok­ku­lep­pel, tö­öins­pek­to­ri nõuso­le­kut sel­leks va­ja ei ole. Kui töö­ta­ja po­le nõus, siis prae­gust põhi­pal­ka vä­hen­da­da ei saa­gi.

•• Pearaamatupidaja töötas asutuses tööettevõtulepingu alusel ja vastutas finantsarvestuse eest 1989. aastast 2002. aastani. Siis vormistati temaga sama töö tegemiseks tööleping. Nüüd tsentraliseerib ministeerium pearaamatupidaja ametikoha. Mitme kuu eest on tal õigus saada kompensatsiooni?

Pea­raa­ma­tu­pi­da­ja pi­dev töö-s­taaÏ al­gas 2002. aas­tal, kui töö­le­pin­gus ei le­pi­tud kok­ku va­ra­se­mas staaÏi al­gu­se ajas. See­ga on te­ma töös­taaÏ käe­so­le­vaks aas­taks kuus või seit­se aas­tat, koon­da­mi­sest tu­leb kir­ja­li­kult et­te tea­ta­da vä­he­malt kolm kuud ja maks­ta hüvi­tu­seks kol­me kuu kesk­mi­ne palk.

Töövõtu- (va­ra­sem ni­me­tus tö­öet­tevõtu-) le­pin­gu suh­tes töö­sea­du­sed ei keh­ti­nud tol­lal ega keh­ti ka nüüd.