Articles
Meeli Miidla-Vanatalu
tööinspektor-jurist
Paljud tööandjad on arvamusel, et kui ettevõte müüakse või toimub ettevõtte ühinemine või jagunemine, mille tulemusel töötajad saavad uue tööandja, tuleb senine tööleping töötajaga lõpetada ja sõlmida uus.
Töötajalt nõutakse seejuures isegi lahkumisavalduse kirjutamist põhjendusega, et ta asub tööle justkui uude ettevõttesse ja seal sõlmitakse ka uus tööleping. Nii see siiski ei ole.
Töölepingu seaduse alusel toimub tööandja ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel või ettevõtte müügi korral, kui pärast üleminekut jätkatakse sama või sarnast tegevust, töölepingust tulenevate kohustuste üleminek. See tähendab, et töötajad antakse koos kehtivate töölepingutega üle ühelt tööandjalt teisele. Seejuures töölepingute lõpetamist ei toimu ning töölepingu tingimuste muutmine on võimalik ainult töötaja nõusolekul.
Töölepingu lõpetamise põhjuseks ei saa olla lihtsalt ettevõtte üleminek. Töölepingu võib vajadusel lõpetada muul alusel, näiteks töömahu vähenemisel koondamise tõttu või ettevõtte likvideerimisel, kui senine tööandja lõpetab oma tegevuse ja töötajatel puudub võimalus jätkata oma senist tööd uue tööandja juures.
Kindlasti ei tohi ükski tööandja nõuda sellisel juhul töötajalt lahkumisavaldust. Töösuhte lõpetamine töötaja algatusel saab olla ainult töötaja enda vaba tahe.
Ühe aasta jooksul pärast tööandja vahetumist vastutavad senine ja uus tööandja töötajate ees võrdselt nende nõuete osas, mis on tekkinud enne tööandja vahetumist ja mis muutuvad sissenõutavaks ühe aasta jooksul pärast tööandja vahetumist. Näiteks vastutavad mõlemad tööandjad puhkusenõude osas. See tähendab, et töötaja peab uue tööandja juures saama puhkuse endise tööandja kinnitatud graafiku alusel.
Tööandja kohustused
Enamasti saab töötaja sellest, et tal on uus tööandja, teada alles siis, kui ettevõte on juba müüdud ja uue tööandja esindaja tuleb töötajale tööülesandeid jagama või palub allkirjastada uue töölepingu tingimused. Sellisel juhul on nii senine kui ka uus tööandja eiranud seadusest tulenevaid nõudeid, kuid töötajal ei ole õigust nõuda töölepingu lõpetamist ainult sellepärast, et talle ei teatatud tööandja vahetumisest varem.
Töölepingu seaduses on reguleeritud väga täpselt tööandja kohustused töötajate informeerimise ja nendega konsulteerimise kohta töölepingute üleminekul. Vähemalt üks kuu enne ettevõtte üleminekut peavad nii senine kui ka uus tööandja esitama töötajatele kirjalikult teatise, milles on kirjas: töölepingute ülemineku kavandatav kuupäev; tööandja vahetumise põhjused; tööandja vahetumise õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed töötajatele ning töötajate suhtes kavandatavad meetmed.
Agnes Ojala
Raske aeg paneb tööandjaid koondamisele ebaausaid alternatiive otsima.
Eesti Päevalehe poole on pöördunud mitu inimest, kelle hinnangul on tööandja ta lahti lasknud olematutel põhjustel. Samuti on töövaidluskomisjonis üha sagenenud juhud, et vaidlustatakse tööl määratud karistus ja sellega seotud vallandamine.
Tallinna lähedal kodu tüüpi lastekodu teenust pakkuv organisatsioon reklaamib end hooliva ja sooja kohana. Sealne kauaaegne töötaja sai aga hundipassi pisivea tõttu.
Olin seal töötanud viis aastat ja tööga hästi hakkama saanud. Ühtegi käskkirja ega hoiatust polnud mulle varem antud, rääkis Marje (nimi muudetud toim). Kui hiljuti puhkuselt tagasi tööle läksin, ootas mind üllatus. Kasuemana töötava naise perre oli tehtud kontrollkäik ja sahvrist leitud möödunud realiseerimispäevaga jahukott. Ehkki jahust keegi süüa polnud teinud, vormistati Marjele käskkiri seoses ränga tervisekaitsevastase eksimusega.
Päev hiljem öeldi mulle, et rikkumise tõttu ei ole võimalik töölepingut jätkata, ja nõuti, et allkirjastaksin omal soovil lahkumise, kirjeldas Marje. Juristid soovitasid töötajal käskkirja vaidlustada ja lahkumisavaldust mitte kirjutada. Seepeale hakkas tööandja ähvardama, et kirjutab veel käskkirju, ja ehmunud naine andis survele järele.
Väiksem kulu tööandjale
Samamoodi jäi ühes Tartu konsultatsioonifirmas tööst ilma Triin (samuti nimi muudetud toim), kellele ülemus teatas 31. detsembri tööpäeva lõpus, et tahab 5. jaanuariks oma lauale tema lahkumisavaldust. Vastasel juhul ähvardati distsiplinaarkaristuse ja vallandamisega.
Triin läks asjaga töövaidluskomisjoni. Sealt öeldi, et lahkumisavaldust kirjutama ei saa keegi sundida. Uuel aastal tööle minnes ei olnud naine nõus ise töölt lahkuma, mispeale lasti käiku distsiplinaarkaristus.
Öeldi, et ma ei oska konsultanditöö jaoks eesti keelt piisavalt hästi, ei ole täitnud tööandja käsklusi ega sisekorraeeskirju, aga eeskirju ei olnud meil olemaski! selgitas Triin, kes vallandati päevapealt.
Triin läks asjaga kohtusse, kus distsiplinaarkaristus kuulutati ebaseaduslikuks ja hüvitiseks määrati ühe kuu palk. Töölepinguistungil aga loeti leping lõpetatuks minu soovil. Kui ma ei oleks allkirja andnud, oleks mind koondatud siis oleksin saanud kahe kuu hüvitise, märkis ta.
Põhja tööinspektsiooni tööinspektori-juristi Meeli Miidla-Vanatalu hinnangul jälgivad tööandjad majandusraskuste ajal töötajaid pingsamalt, sest töötaja rikkumine annab võimaluse lõpetada tööleping väiksemate kuludega.
Nii pöörduvad inimesed distsiplinaarkaristuse tõttu ka juristi poole üha sagedamini. Keskmiselt käib nädalas 120 inimest ja neist pooled vaidlustavad karistust. Varem oli selliseid avaldusi nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt vähem, lausus Miidla-Vanatalu.
Tema sõnul kipuvad tööandjad enne karistuse määramist nõudma töötajailt omal soovil lahkumist, sest karistuse tühistamisel võib firma olla sunnitud inimese tööle ennistama või maksma kuni kuue kuu palga suuruse hüvitise.
Lahkumispõhjuse määrab avaldus
Kohtupraktikas on leitud, et kui töötaja on tööandja survel leppinud lahkumisega poolte kokkuleppel, kuid puudub tema kirjalik töölepingu lõpetamise taotlus, võib töölepingu lõpetamine olla tühine.
Ei ole harvad juhtumid, kus tööandja sunnib töötajat andma allkirja töölepingu lõpetamisele, viidates poolte kokkuleppele, kuigi sisuliselt kokkulepe puudub, ütles õigusbüroo Pearu jurist Raiko Paas.
Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel peab toimuma kindlaid protseduurireegleid arvestades. Poolte kokkulepe tuleb kirjalikult saavutada enne töölepingu lõpetamise vormistamist, selgitas Paas.
Tema sõnul on ka distsiplinaarkaristuste üle vaidlemisel paremas seisus pigem töötaja, sest küsitavates olukordades tõlgendatakse kahtlus tavaliselt töötaja kasuks. Kui karistus on määratud umbmäärastel põhjustel ja seadust on ilmselgelt rikutud, siis tuleb ka kohtust võit ja hüvitis, julgustas jurist inimesi oma õiguste eest välja astuma.
Käskkirja ja karistust on töötajail võimalik kohtus vaidlustada kuu aega, arvates käskkirjast teadasaamise päevast.
Seoses serverite tehnilise hooldusega toimub laupäeval, 2. mail alates kella 22.00st kuni pühapäeva, 3. mai kella 4.00ni katkestus Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide töös. Sellel ajavahemikul ei ole kasutatavad e-maksuameti/e-tolli teenused, läbi selle kasutatavad rakendused ja sõnumivahetus Euroopaga.
Vabandame ebamugavuste pärast!
Anne Oja
Riigi plaan kaotada siseriiklike lähetuste maksuvabastus paneb ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna sõnul paljud ettevõtted loobuma päevaraha maksmisest.
Ettevalmistamisel olev valitsuse määrus kaotab siseriiklike lähetuste maksuvabastuse, kuna sellise päevaraha maksmise kohustust tööandjale uue töölepinguseadusega ei panda. Kehtiva korra järgi on siseriikliku maksuvaba päevaraha ülempiir 80 krooni, seda ületav summa maksustatakse erisoodustusena.
Kahjulik mõlemale poolele
Kärsna sõnul kasutasid mitmed ettevõtjad päevaraha, maksmaks osa palka välja maksuvabalt.
Ta lisas, et arenenud maailmas nii ei tehta, et lähetuses olevate inimeste söögilt kokku hoitakse või riigikassasse lisa noolitakse. "Kui varem maksti päevaraha miinimumi piires, siis uue korra jõustumisel ei maksta üldse," sõnas Kärsna.
Maksumaksjate liidu juhatuse liikme Ivo Raudjärve sõnul on riigi plaan kahjulik nii töötajaile kui ka tööandjaile.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4299/uud_uudidx_429903.html
(originaalartikli viitelt).
Sotsioloog Andrus Saare sõnul hakkab tööpuudus puudutama üha enam kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ehk nn valgekraesid, kes aga välismaale minnes peavad tegema madalamat kvalifikatsiooni nõudvaid töid.
Andrus Saar ütles ERR-i uudisteportaalile, et kui 2005. aastal pärast liitumist Euroopa Liiduga läks Eestist välismaale tööle rohkem noori, muust rahvusest inimesi ja väikelinnade ning maaelanikke, kes lähiümbrusest tööd ei leidnud, siis praegu on olukord muutumas.
"Tööpuudus hakkab ikka rohkem ja rohkem puudutama ka valgekraesid. Teine erinevus 2005. aastaga seisneb selles, et tollal oli tegu majandustõusuperioodiga, kuid nüüd majanduslangusega," selgitas Saar ja lisas, et ka majanduslanguse perioodil on kõige kättesaadavamad töökohad nn. abitööd.
"Inimestel, kes praegu lähevad välismaale, on valikuvõimalused üksjagu väiksemad kui esimese lainega minejatel," ütles sotsioloog.
"Valgekraeliste tööpuudus Eestis aga tähendab seda, et suur osa neist, kes on sunnitud välismaale minema, peavad hakkama tegema tunduvalt madalama kvalifikatsiooniga tööd. Kõrgharidusega äsja lõpetanutel ja Eestist tööd mitte leidvatel noortel on raske erialast tööd leida," ütles Saar.
Tema arvates tekib juurde ka inimesi, kes püüavad perekonniti lahkuda, kui Eestis tööd ei leita.
Page 1354 of 1596