Artiklid
Töötukassa võtab suureneva töömahuga toimetulekuks üle Eesti juurde 100 töötajat ja pikendab lahtiolekuaegu, suurem osa personalist on tänaseks olemas.
Sajast töötajast, mille võrra töötukassa nõukogu andis juhatusele nõusoleku personali suurendada, on osa vanad töötajad ja osa konkursiga võetud uued. Kokkuvõttes uueneb töötajaskond kolmandiku võrra.
«Praegu tuleb ühe konsultandi kohta 700-800 inimest kuus ja see meenutab pigem konveierit,» nentis töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.
4. maist, mil senise tööturuameti ja töötukassa asemele tekib ühtne töötukassa, on kavas pikendada ka kontorite lahtiolekuaegu ja renoveerida mõningaid praegu kehvas korras rendiruume.
Paaveli sõnul on liitmise eesmärk parandada teenuse kättesaadavust ja tõsta selle kvaliteeti. Nüüd hakkab üksja sama asutus pakkuma nii tööotsinguid toetavaid meetmeid kui hüvitisi maksma.
Muutuste käigus tahab amet loobuda liigsest bürokraatiast ja uuendada oma vananenud infosüsteemi nii dokumendihalduses kui klienditeeninduses.
Kui 2008. aastal oli administratiivkulu ühe registreeritud töötu kohta 5500 krooni, siis tulevikus peaks see jääma 2500 krooni piiresse. Esialgu tuleb aga Paaveli sõnul teha uue süsteemi käivitamiseks hulk ühekordseid kulutusi.
Sirje Niitra
Alates tänasest, 20. aprillist töötab Tallinnas neli töövaidluskomisjoni. Sotsiaalminister Hanno Pevkur allkirjastas märtsi lõpus määruse, millega loodi Tallinnasse täiendav töövaidluskomisjon.
Hanno Pevkuri sõnul on tööturul toimuv suurendanud ka töövaidluste arvu ja seda eriti Tallinnas. Neljanda komisjoni lisandumine muudab töösuhte osapoolte õiguste kaitse kiiremini kättesaadavaks neile, kes seda vajavad, lisas Pevkur.
Uus töövaidluskomisjon asub koos teiste Tallinna töövaidluskomisjonidega aadressil Kuhlbarsi 1. Avalduste vastuvõtt ja dokumentide esitamine toimub esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedel kell 9.00-15.30.
Eestis tegutseb täna 11 töövaidluskomisjoni, neli neist Tallinnas.
Töövaidluskomisjonis lahendatakse tööandja ja töötaja vahel töösuhteid reguleeriva õigusakti, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel tekkinud lahkarvamusi. Töövaidluskomisjon on reeglina kolmeliikmeline.
Lisainformatsioon:
Heidi Vilu
Teabeosakonna juhataja
Tööinspektsioon
Tel. 626 9407
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.ti.ee
Jana Zdanovit
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 6269 323
GSM 505 7135
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Need eestlased, kes on liitunud teise sambaga, saavad seitsmeks kuuks 2-protsendise palgalisa, mis muidu läheks pensionisambasse.
Selle aasta 1. juulist, mil valitsus lõpetab maksete kogumise teise sambasse, lisandub muidu tuleviku tarbeks kõrvalepandav 2 protsenti otse palgale.
Neil, kes edaspidi vabatahtlikult makseid jätkata tahavad, jätkub seda lõbu aga siiski vaid aasta lõpuni.
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste põhjendas seitsme kuu pikkust palgalisa sellega, et avalduste süsteemi maksete jätkamiseks ei jõuta puht-tehniliselt üles ehitada. «Tehniline köögipool on päris muljetavaldav,» nentis ta aripaev.ee-le.
Toimetas: Gert D. Hankewitz
Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul tuleks valitsusel maksukoormuse tõstmise asemel praegu otsustavalt kokku tõmmata haldusaparaati, mille ülalpidamine käib riigil üle jõu.
"Kui valitsus ei suuda praegu täiendavas kulude kokkuhoius kokku leppida, on maksukoormuse tõus paratamatu," ütles Kriis ERR-i uudisteportaalile.
Samas on Kriisi sõnul selge, et maksukoorumust ei saa tõsta üle maksumaksja taluvuse piiri, sest see annaks majandusele ränga hoobi. "Ka täna laekuvate maksudega pole võimalik avalikke teenuseid piisavalt finantseerida," ütles ta. "Tuleb väga kaalutletult tegutseda, et majandust ei kahjustataks."
Kriis märkis, et valitsus peab täna leidma selliseid kokkuhoiukohti, mis annaksid efekti ka pikemas plaanis ning eelkõige tuleks hakata vähendama avaliku sektori suurust. "Siin on mitmeid otsuseid, mida pole enam võimalik kaugemale tulevikku nihutada," ütles ta.
Töötuskindlustusmakse määra suhtes on tööandjad Kriisi sõnul jätkuvalt seisukohal, et selle suurus saab olla maksimaalselt kolm protsenti. Seega on tema sõnul ainsaks võimaluseks hüvitisemäärade kärpimine, et viia Töötukassa eelarve tasakaalu. Lisaks saaks veel kärpida Töötukassa kulutusi.
"See on kriisiolukorra maksemäär ja vastavalt sellele tuleb kohaldada ka hüvitised," kinnitas Kriis."Poliitikutel pole mingit põhjust süüdistada kujunenud olukorras tööturu osapooli, sest kui sündis kokkulepe töölepinguseaduse osas, ei osanud veel keegi nii negatiivseid arenguid ette näha."
Esmaspäeval koguneb küsimust taas arutama Töötukassa nõukogu.
Allikas: uudised.err.ee
Vabade töökäte arvu kasv võimaldab tööandjatel töötajaid varasemast hoolikamalt valida nind seetõttu on aastatagusega võrreldes oluliselt tõusnud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu töösuhte lõpetamiste osakaal.
Kui eelmise aasta esimeses kvartalis lõpetati suurim osa (1916) töösuhetest töötajate algatusel, millele järgnesid koondamised (1418), poolte kokkuleppel (864) ja tähtajalise lepingu tähtaja kättejõudmise tõttu lõpetamised (813), siis sellel aastal on olukord teistsugune.
Kõige enam on töösuhte lõpetamise põhjuseks olnud koondamised (6928), millele järgnesid tähtajalised lepingud (4155), töötaja algatusel (3902) ja poolte kokkuleppel (2527) töösuhte lõpetamine.
Olulise erinevusena tõi sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste tänasel pressikonverentsil välja töölt vabastamise katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu: kui aasta tagasi oli selliseid juhtumeid töötuks jäänute seas esimeses kvartalis vaid 28, siis tänavu samal ajal juba 1290.
Jõgiste sõnul näitab see, et tööandjad saavad praegu varasemaga võrreldes palju rohkem töötajaid valida.
Marina Lohk
Lehekülg 1365 / 1601
