Artiklid

Avaldatud: 02 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Toimetaja: Hetlin Villak

Tööta jäänud inimesed leiaksid enam rakendust ja elatisevõimalust heakorratöödel, kui seadus selleks rohkem võimalust annaks.

Tallinna volikogu otsustas märtsis pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga muuta tööturuteenuste ja -toetuste seadust nii, et töötuid võiks rakendada avalikus töös praeguse 50 tunni asemel 80 tundi kuus, teatas linnavolikogu.
Nii tekiks võimalus suurendada ka nende praegust 1500 kroonini küündida võivat kuuteenistust.
Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut loodab selles küsimuses koostööle Toompeaga.
„Ootame valitsuselt kiiret otsust,” ütles Vitsut.
„Oleme kindlasti kõik huvitatud sellest, et inimesed leiaksid mõlemapoolselt kasulikku rakendust ning et pealinn saaks võimalikult ruttu talvega kogunenud mustusest puhtaks.”

Linnaosavalitsuste ja tööturuameti vahel on sõlmitud haldusleping, mille kohaselt pakub linnaosa töötutele rakendust avalikus töös.
Lasnamäel osales aasta kolme esimese kuu jooksul heakorratöödel 36 töötut inimest. Seejuures suurenes hõivatute arv veebruarikuu neljalt 29-ni märtsis.

Pirital leiab kuni ilmade soojenemiseni heakorratöödel rakendust 13 töötut.
Nõmme linnaosas on töötuna arvel 17 inimest, kellest iga päev käib 7-15 heakorratöödel – prahti koristamas, kergematel lammutustöödel, parkidest oksi korjamas jms.

Kesklinna valitsus on valmis talvekuudel rakendada kuus inimest ning ülejäänud osal aastast 20 inimest päevas.
Linnaosal on selleks kasutada 130 000 krooni. Seni on kõnniteede puhastamisel ja libedustõrjel, samuti parkide ja haljasalade heakorrastamisel kesklinnas leidnud rakendust kaheksa töötut.

Mustamäe linnaosas toimub töötute rakendamine ASi Mustamäe Haljastus kaudu.
Hiline kevad lubas nende kaasabil hakata heakorratöid tegema alles sel nädalal ja rakendust leidis viis inimest.
Ilmade soojenedes kasvab ka vajadus töökäte järele.
Töötute ja mittetöötavate pensionäride rakendamiseks heakorratöödel on Mustamäe linnaosal kasutada sel aastal 137 000 krooni.
Kristiine linnaosas on päeviti teinud heakorratöid ning lume- ja libedusetõrjet kaheksa töötut, kokku on sel moel hõivatud 16 inimest.
Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosas hakati töötuid heakorratöödel rakendama alanud kuust.
Tallinnas lisati juba selle aasta linnaeelarve menetlemise käigus, kui ilmnes märke tööpuuduse kiirest tõusust, pool miljonit krooni heakorratöödeks.
Esialgne summa oli kavandatud varasemate aastate eeskujul 700 000 krooni.

Avaldatud: 01 Aprill 2009

• Maksu- ja Tolliamet
• TULUMAKSUSEADUS

MTA narkokoerad läbivad käesoleva aasta suvekuudel eritreeningu, et asuda lisaks oma põhitööle ka võitlusesse ümbrikupalkadega. Vajadus selliste koerte järele on tingitud tänasest majandussituatsioonist ning järjest kasvavast riskist ümbrikupalkade maksmisele. Samuti võimaldab see efektiivsemalt kasutada ameti ressursse.

Täiendava koolituse saavad ka koerajuhid, kes hakkavad koertega jalutama rahvarohketes kohtades nagu kaubanduskeskused ja vabaõhuüritused ning tuvastama seal ümbrikupalga saajaid.

Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul saavad koerad koostöös Soome maksuhalduriga maailmatasemel väljaõppe, pärast mida on nad võimelised haistmise teel tuvastama, kas inimestega kaasas olevalt rahalt on riigimaksud tasutud või mitte. Rahatähtedele, millelt on riigimaksud tasutud, kantakse selleks otstarbeks väljatöötatud spetsiaalne lõhnaine. Kuna ümbrikupalgana makstavatel rahatähtedel spetsiifiline lõhn puudub, tuvastab koer ümbrikupalga saaja juba kaugelt. Siiski ei saa maksuhaldur avaldada rahatähtedel kasutatava lõhnaine nimetust, kuna see on käsitletav maksusaladusena.

Annely Erm
MTA meediasuhete peaspetsialist

Avaldatud: 01 Aprill 2009

• Postimees
• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS

Elina Randoja, reporter

Töötute tagasi ametisse suunamiseks tehakse tööturuametis suuri pingutusi. Kui mingeid oskusi ei ole või olemasolevatest ei piisa, siis pakutakse alati võimalust saada täiendõpet või õppida selgeks hoopis uus amet.

Koolitustel käimine tööotsijale kohustuslik ei ole, samuti ei sunnita kedagi vägisi õppima midagi, mis talle ei meeldi, rääkis tööturuameti Tartumaa osakonna juhataja Aino Haller: «Me ei ütle kellelegi, et ta tingimata peaks õppima keevitajaks, kui ta seda absoluutselt ei taha.»

Tööturuametil on tehtud kaheaastased hanked nende erialade õpetamiseks, mis on kõige nõutavamad – keevitajad, müüjad, õmblejad jne. Kui inimene nõustaja poole pöördub, siis ei anta talle aga nimekirja, et vaata, mida sulle meeldiks teha.

Kasulik ja jõukohane

«Kõigepealt peaks inimene analüüsima, millised oskused ja kogemused tal on, millest võiks abi olla, mida peaks juurde õppima, et kõige kergemini tööd võiks leida. Kõik hakkab pihta sellest analüüsist, mitte nimekirjast,» selgitas Haller.

Kui ise analüüsiga hakkama ei saa, tuleb appi kutsenõustaja. Uue oskuse õppimiseks vajaliku kursuse leiab koolituskonsultant.

Oluline aspekt koolitusel on ka selle mõistlikkus – kui 120 naisterahvast tahab maniküürijaks õppida, siis kõik seda kindlasti ei saa, kuna nii suure hulga järele puudub lihtsalt vajadus.

Samuti ei ole mõtet minna kursustele, mis omandatud haridustasemest liiga kõrgelt üle käivad. Nii ei pääse raamatupidamiskursustele vaid põhiharidusega noor ema, kes seda tööd kodus väikse lapse kõrvalt teha sooviks, vaja oleks vähemalt keskharidust.

Halleri sõnul annab kõige parema tulemuse üldjuhul see, kui pakutud koolitusi kasutatakse oma praeguse eriala täiendamiseks. Siis on lisaks töökogemusele uuele tööandjale ette näidata ka värskelt õpitud oskused.

Lisakoolitus kulub ära

Loomulikult on ka erandeid, kellel oleks targem ära õppida hoopis uus amet. Sellistel juhtudel on inimene oma eriala õppinud aastaid tagasi, töötanud selles ametis kauges minevikus vaid lühikest aega ning praegu on šansid sellel elualal tööd saada peaaegu et olematud.

Samas on tööturuameti Tartumaa osakonna juhataja sõnul praegu aeg, kus on võimatu öelda, et mingi eriala õppimine kindlasti ka töökoha kindlustaks.

Lisakoolitus kulub kindlasti ära ka neile, kellel töökoht olemas. On see siis puudulik keeleoskus või oskamatus arvutiga ümber käia – võimalusi uusi asju tasuta ja töö kõrvalt õppida leidub küllaltki palju.

Töötavatele inimestele enesetäiendusvõimaluste pakkumiseks alustati eelmisel aastal programmi «Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes».

Selle raames pakutakse paljudes koolituskeskustes võimalust end tasuta täiendada – nõueteks on, et inimene ei tohiks olla töötuna registreeritud ega koolikohustuslik.

Esmajärjekorras pääsevad kursustele need, kellele on see täienduskoolitus praegusele erialale – näiteks käsitööga seotud kursusele pääseb õmbleja enne kokka. Siiski, kui vabu kohti on, saavad osaleda ka teised soovijad.

Selliseid kursusi pakutakse Tartus sellel poolaastal Avatud Hariduse Liidu Tartu keskuses, Johannes Mihkelsoni Keskuse Erakoolis ja Tartu Rahvaülikoolis.

Riiklik tellimus

Kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolituse osakonnas on võimalik õppida riikliku koolitustellimusega kursustel, mida rahastavad haridus- ja teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.

Ka seal on nõudeks, et õppija ei tohi töötuna registreeritud olla. Seda peamiselt selle pärast, et sihtrühmad ei kattuks. Ametlikult töötutel on võimalik õppida samu asju ja samas koolis, aga tööturuameti kaudu ja teisel kursusel.

Kes tasuta kursusele ei mahu ja maksta jaksab, saab astuda tasulistele kursustele, mida pakuvad kõik koolitajad.

Ka rahvaülikoolil on lisaks muudele enesetäienduskursustele tasulisi spetsiaalselt tööotsijatele mõeldud koolitusi, kuid hetkel ei ole neist ükski aktiivne.

Olemas on küll juhendajad ja ruumid kursuste läbiviimiseks, kuid kõigepealt oodatakse ära suurte hangete (nagu tööturuameti oma) tulemused, siis avatakse registreerimine ka teistele soovijatele.

Tartus pakutavaid töökohti
• Autoremondilukksepp
• Ostu-müügimees
• Telefonimüüja
• Müüja (2)
• Müügiesindaja (3)
• Müügiassistent
• Müügikonsultant
• Müügikonsultant-teller
• Müügispetsialist (arvutid)
• Stendimüügi juht
• Kaupluse juhataja (2)
• Kaupluse juhataja kohusetäitja
• Klienditeenindaja (3)
• Sekretär
• Show-baarmen
• Küünetehnik
• Tõlkeprojektide juht
• Inglise keele toimetaja
• Itaalia köögi kokk
• Abikokk
• Spetsialist-analüütik
• Tehnoloog
• Masinaoperaator
• Lapsehoidja
• Delphi programmeerija
• Turvatöötaja
• Jurist
• Füsioteraapia õppejõud
• Õppenõustaja
• Meditsiiniõde
• Psühhiaater
• Proviisor
• Treener-konsultant
• Teenindusjuht
• Haldusjuht
• Raamatupidaja-personalijuht
• Raamatupidaja (2)
• Projektijuht (2)
• Teedeehituse projektijuht
Töökeeleks inglise keel
• Monitoring Competence Manager
• PHP5 Developer
• Software Developer (Java Web Application)
• Senior software engineer (PHP5)
• Capacity Analyst
• Database Administrator (Oracle)
• Functional Test Developer
• Release Manager
• Integration Test Developer
• Software developer (Mobile Java)
• Software Developer (PHP+Oracle)
• Software Developer (C++)
• Software Developer (Java)
• Developer leader
• Technical Support Specialist
• Systems architect
• Marketing Manager
• Linux Sysadmin
Allikas: CV Keskus, CV Online

------------------------------------------------------

Tööturuameti regulaarseid koolitusi*
Arvutikoolitus
Eesti keel
Ettevõtlus
Massaaž
Müüja-klienditeenindaja
Juuksur
Keevitaja
Kokk
Kosmeetik
Eelkoolipedagoogika
Raamatupidaja assistent
Tööotsingukoolitus
Veoautojuhi ametikoolitus

* kursuste pikkus on üldjuhul 3-4 kuud, toimuvad kogu aasta vältel

Tasuta kursusi Tartus
Avatud Hariduse Liidu Tartu keskus
Suhtlemisoskuste arendamine, 1.04.
Konfliktide lahendamine, 2.04.

Johannes Mihkelsoni Keskuse Erakool
Motivatsioon ja enese motiveerimine + konflikt ja stressiga toimetulek,
15.04.
Konflikt ja stressiga toimetulek, 13.05.

Tartu Rahvaülikool
Tekstiil – olemasoleva rõiva re use, 24.04.–20.05.
Arvutiõpe veidi oskajale, 30.04.–21.05.

Tartu Kutsehariduskeskus
Arvutiõpe edasijõudnutele (vanemaealised), 27.04.–13.05.
Arvuti juhitava puurimis-freesimiskeskuse (CNC-pingi) operaatori algõpe, 14.04.–20.05.
Korstnapühkija algõpe – ettevalmistus korstnapühkija I kutseeksamiks,
13.04.–16.05.
Keevitaja ettevalmistus kutseeksamiks – planeerimisel
Teenindussituatsioonide analüüs (videotreening) – planeerimisel
Kaasaegsed töövahendid ja -võtted puhastusteeninduses – planeerimisel

Tasulisi koolitusi
Tartu Kutsehariduskeskus
TTA-pottsepa (pottahju ehitaja) algõpe (9000 kr), 06.04.–30.05.
Töötervishoid ja tööohutus (2000 kr), 08.–10.06.
Tõstukijuhi koolitus (1920 kr), 28.–30.04.
Taksojuhi täienduskoolitus (1700 kr), 20.–24.04.
Tööalane suhtlemine inglise keeles, kesktase (1500 kr), 14.04.–13.05.
Esmaabiandja väljaõppekursus (850 kr) – planeerimisel

Tartu Rahvaülikool (kursuste hinnad ja toimumisajad ei ole veel teada)
Projekti kirjutamine (950 kr), 22.04.
Lapsehoidja koolitus
Tartu giidide koolitus
Sekretäride koolitus
Masinkudumise individuaalkursus
Projektijuhtimine
Kirjalik tõlge
Lilleseade intensiivkursus
Keraamiku intensiivkursus

Avaldatud: 01 Aprill 2009

• Postimees
• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

Andrus Karnau
Lauri Linnamäe

Valitsuse plaan külmutada kaheks aastaks maksed teise pensionisambasse põrkub rahandus- ja pangandusringkondades väga tugevale vastuseisule ja pole teada, kas valitsus suudab selle läbi suruda.

Rahandusminister Ivari Padari arvutuste järgi toob maksete külmutamine teise pensionisambasse valitsussektorile tänavu kokkuhoidu 1,6 miljardit krooni ja tuleval aastal 2,4 miljardit krooni. Padari hinnangul oleks see SKT languse korral igati mõistlik samm.

Samas ei taha tema erakonnakaaslane Eiki Nestor leppida mõttega, et pensionisüsteem löögi alla satub. Nii ringleb praegu mõte, et kahe aasta pärast peaks riik tegemata jäänud sissemaksed kuidagi hüvitama.

Tänavuse esimese lisaeelarve tegemise ajal oli see ettepanek juba laual, aga siis ei suutnud valitsus küsimuses kokku leppida. Reformierakonna liidri, valitsusjuht Andrus Ansipi sõnul tuleb maksed pensionisambasse peatada, et päästa töötukassa pankrotist.

Töötajad hakkaksid siis maksma ikkagi kaks protsenti palgast, kuid pensionisamba asemel läheks see töötukassasse. Viimase maksumäär on praegu 0,6 protsenti. See raha jääks siis kodumaise tarbimise ergutamiseks.

IRLi peasekretär Margus Tsahkna märkis, et erakond kaldub külmutamist toetama. «See kahjustab tööinimesi vähem kui mõni teine,» lausus Tsahkna.

Ka endine hansapankur Indrek Neivelt toetas kava. «See on halbadest valikutest parim,» ütles ta. «Kärpima peab sealt, kus see kõige vähem mõjutaks reaalmajandust.» Neivelt viitas, et lõviosa pensioniraha investeeritakse välismaale ja ükski pere ei säästa raha kriisi ajal. Nii võiks mõelda ka riik.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse ASi juht Indrek Holst leidis, et valitsuse plaan annaks surmahoobi kogu pensionisüsteemi usaldusväärsusele. «See ei ole hea uudis,» ütles Holst. «Seda uudist saab positiivselt võtta vaid juhul, kui see päästab millestki koledast – krooni devalveerimisest, eurole ülemineku peale ma isegi ei mõtle.»

Pensionifondide haldamisega seotud inimesed suhtuvad sissemaksete peatamisse kahetiselt – kui ühtedelt pälvis valitsuse ettepanek leebet mõistmist, siis teised ei hoidnud tagasi hävitavat kriitikat.

Swedbanki Investeerimisfondi juhatuse esimees Fabio Filipozzi hoidus otsekohestest seisukohavõttudest ning kinnitas, et loodab majandusolude helgemaks muutudes pensionisüsteemi jätkumist esialgsel kujul.

«Me jätkame oma tööd fondidesse paigutatud raha investeerimisel, kliendid ei pea muret tundma oma seni investeeritud raha pärast,» kinnitas Filipozzi.

Samas on finantskriis juba andnud oma hoobi pensionifondide usaldusväärsusele. Filipozzi juhitud pensionifondid on riigis ühed populaarsemad, aga need on ka kriisi ajal enamasti kõige rohkem oma väärtust kaotanud.

Nordea pensionifonde haldava Nordea Pensions Estonia juhatuse liige, praeguse pensionisüsteemi väljatöötajate hulgas olnud Kadi Toompere nimetas peaministri ettepanekut ehmatavaks ja läbimõtlematuks. «Ka Taanis peatati ühe protsendi maksmine ajutiselt, aga hiljem vaikiti teema maha ja ka inimesed olid jõudnud ära harjuda.

Kokkuvõttes jäänuks aga inimesed pensionile minnes rahast ilma,» tõi Toompere võrdluseks.
Pensionireformi ette valmistades tegi Toompere enda sõnul sadu arvutusi, leidmaks riigi panuse optimaalset suurust. «Algne kaheprotsendilise makse plaan osutus mõttetuks, reaalne kasu algas kuue protsendi pealt,» meenutas ta.

LHV pensionifonde haldava LHV Varahalduse juht Mihkel Oja andis mõista, et valitsuse kava elluviimise korral oleks tegu sisuliselt pettusega. «Üle 70 protsendi inimestest on liitunud pensionisüsteemiga vabatahtlikult, eeldades, et riik kolmekordistab nende investeeringu tulevikku,» rõhutas Oja. «Liitujate suurim hirm, et riigijuhtide lubadused on «õhust», ongi teoks saamas.»

Toompere sõnul pidi ta ise rahandusministeeriumis töötades pidevalt rahustama teise samba osas ebakindlaid inimesi. «Kogu aeg oli küsimus õhus: kuidas saab inimene kindel olla, et riik ka tulevikus makseid jätkab?» sõnas ta. «Pidin ise käima ja kordama, et teine sammas on inimese eraomand ja selle kallale ei saa minna. Kui küsida, kas praegune kava on tööinimesel vaiba alt tõmbamine, vastan pigem jaatavalt.»

Oja meenutas, et Eestist veelgi hullemas olukorras Läti riik vähendas küll pensionisamba makset, kuid tasub siiski kaks protsenti inimese pensionisambasse. «Riigi maksed teise sambasse vähenevad niigi proportsionaalselt koos sotsiaalmaksu laekumisega. Need «investeeringud» kohanduvad automaatselt koos vähenevate maksulaekumistega ning seega ei rõhu eelarvet,» lisas ta.

Oja sõnul tähendab pensionisüsteemi maksetest taganemine, et koorem jäetakse praeguse tööealise elanikkonna kanda. «Tänaste pensionäride pension tõuseb, samas kui tulevaste pensionäride pensione vähendatakse,» selgitas ta.

Postimees tsiteeris autori eksituse tõttu algses artiklis ebakorrektselt Sampo Panga juhti Aivar Rehet. Autor Lauri Linnamäe vabandab siiralt ja sügavalt Aivar Rehe ees talle omistatud võõra tsitaadi pärast.

Küsitlus
Mida arvate valitsuse plaanist külmutada ajutiselt sissemaksed teise pensionisambasse?

Kristi Melts, medõde
Ei meeldi. Ma olen niivõrd kaua maksnud, et pole mõttekas kaheks aastaks maksmine lõpetada. Mu palk ei ole nii suur, et sissemaksete külmutamisel see kaks protsenti, mis kätte jääb, määrav oleks. Mul on tehtud ka kolmas pensionisammas, kuid kogu aeg neil silma peal ei hoia - korra aastas ehk.

Dmitri Bereng, arvutipoe müüja
Mul on teine pensionisammas tehtud, olen sellega harjunud ja minu pärast võiks ta jääda. Las koguneb. Seda, kui palju mul aastatega kogunenud on, ma ei tea. Pole pensioni vastu huvi tundnud.

Maret Bukkholm, kodune
Lõpetasin teise pensionisamba mõni aeg tagasi ära. Kuna olen 46- aastane, siis ei näinud mõtet aastani 2023 raha koguda, sest tuleb euro või devalveerimine - raha väärtus võib väheneda. Seetõttu on mul ükskõik, mis toimub. Tehku, mis tahavad!

Vira Konõk, ajakirjanik
Ma ei arva sellest midagi head. Kui on kriis, siis eks tuleb midagi ette võtta, aga võib-olla tuleks kärpida teistest valdkondadest, mitte pensionite kallale minna. Endal mul teist pensionisammast tehtud ei ole, kuna pole püsivat töökohta.