Artiklid
Ille Grün-Ots
Mõnel juhul tõuseb töötaja palk ka töö- või kollektiivlepingus kirjapandu järgi.
Toidukaup on aastaga läinud poes metsikult kallimaks, aga palk pole sentigi tõusnud! Nii kõlab tavalise töötegija üsna tavaline nurin just avalikustatud inflatsioonitempo valguses. Ja mis siin toidust rääkida esimesed priskemad arved elektri, vee ja mille iganes eest lajatavad kaela kohe-kohe.
Juba jaanuarist tõusid mootorikütuse, energia, tubaka ja alkoholi aktsiisimäärad. Teadjad väidavad, et toiduhindade kallinemine jätkub, näiteks seisab ees lihahinna tõus. Pank on laenumaksele kah mõnisada krooni otsa keevitanud ja pealinnas ei lasta bussi enam alla 20 krooni peaaegu sissegi.
Statistika hõiskab, et keskmine palk muudkui tõuseb. Kui aga tutvusringkonnas küsida, kelle palk on viimasel ajal tõusnud, ei ole suurt hõiskamist millegipärast kuulda. Tekib küsimus: kellel siis see palk, mis ametlikes arvudes kajastub, ikkagi tõuseb?
Kindlasti tõuseb see neil, kelle palk on seotud ametliku keskmise palgaga. Näiteks riigikogu liikmetel ja ministritel ning veel õige mitmetel muudel riigi palgal olevatel ametnikel. Teised töövõtjad peavad palgavõitluses ise hakkama saama.
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam kinnitab, et töölepingus on võimalik kokku leppida ka selles, et palka tõstetakse igal aastal seoses inflatsiooniga. Töölepinguseaduse algusaastatel (jõustus 1992. aastal) oli selline tingimus töölepingutes üsna tavaline. Seda osalt ka seetõttu, et algaastatel kasutati töölepingute vormistamiseks sageli müügil olevaid töölepinguvorme, kus oli selline tingimus juba sees.
Tekitas pahameelt
Hiljem soovisid tööandjad sellest tingimusest loobuda, sest tegelikult ei olnud võimalust igal aastal inflatsioonitõusu tõttu palka tõsta. See tekitas pahameelt aga töötajates, kes ei olnud nõus tingimust töölepingust välja jätma. Kuna tegemist on kokkuleppelise tingimusega, ei ole tööandjal õigust ühepoolselt tingimust lepingust välja jätta. Arvan, et praegu tööandjad üldjuhul sellist tingimust töölepingusse ei kirjuta, lisab Siitam.
Kui aga töölepingus pole palgatõusule viitavat punkti ega ole ka kollektiivlepingut, mis siis? Üks tige kodanik, kelle palk on juba mitu aastat visalt samal tasemel püsinud, pakkus välja: kuna tema reaalpalk on selle ajaga tublisti vähenenud (ehk sama raha eest saab osta/tarbida/maksta vähem), siis teeb ta lihtsalt selle võrra vähem tööd.
Siitam arvab, et see ei ole hea mõte: Palga suurus on läbirääkimise objekt. Palga suurust mõjutavad mitmed tegurid, eelkõige seoses tööülesannete täitmisega, kvalifikatsiooniga, kogemustega, töö pingelisusega jm. Inflatsioon ei ole palga suuruse määramisel/tõstmisel vähetähtis, mistõttu ka tööandja peaks seda arvesse võtma. Nõus ei tahaks olla töötaja väitega, et ta teeb vähem tööd, kui palka ei tõsteta. Seadus ei anna talle sellist võimalust. Pigem saab seda käsitleda tööülesannete täitmata jätmisena. Küll aga võib töötaja otsustada, kas ta tahab töötada edasi selle tööandja juures, kui palk on aastaid samal tasemel.
Marko Torm
EDU Konsultatsioonid OÜ juhtimisõppe koolitaja
Seletuskiri on ametliku info liigutamise viis, mille kirjutamisest võib rikkumise toime pannud töötaja keelduda.
Töötajatel on arusaam, et seletuskirja kirjutamise kohustus on automaatselt võrdeline karistusega. Juhi ülesanne tänapäevases organisatsioonis on selgitada, et seletuskirja kirjutamine on vaid üks ametliku info liigutamise viise ettevõttes.
Rääkimine on kahtlemata produktiivne tegevus, kuid kahe nädala või kuu aja pärast ei pruugi keegi enam vajalikku informatsiooni esmasel kujul vallata.
Seletuskirjaga edastab töötaja informatsiooni, mis võib olla nii ergutuse, tunnustuse kui ka sanktsioneerimise aluseks või siis lihtsalt teada võtmiseks vahetule juhile.
Seletuskirjas edastatav info eesmärk on sageli koguda ka süstemaatilist ülevaadet ettevõttes toimuvast ja/või luua eeldusi tulevikus taoliste probleemide ennetamiseks.
Olles kokku puutunud paljude keskastmejuhtidega tänapäeva tootmis-, teenindus- ja avalikus sektoris, ei ole ammu enam kummastav nende puudulik teadlikkus nii enda kui ka töötaja, ametniku või töölise õigustest.
Tööandjal on oluline teada, et ettevõttes aset leidnud rikkumise kohta on tööandjal õigus rikkumise toimepannud töötajalt toimunu kohta seletuskirja nõuda.
Rikkumise teinud töötajal on aga seadusest tulenev õigus seletuse andmisest keelduda! Seletuse andmisest keeldumine, samuti seletuses valeandmete esitamine ei ole ja ei saagi olla distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks.
Sisuliselt ilmneb siin juba vanemast kriminaalõiguse praktikast tulenev humaansusprintsiip, mille kohaselt on isikul õigus enda kohta süüd andvaid tõendeid mitte esitada.
Küll aga on tööandjal õigus seletuskirja kirjutamist nõuda rikkumise tunnistajatelt (teised töötajad, kes viibisid rikkujaga samas ruumis või vahetuses või kes muude asjaolude tõttu võisid või pidid omama ülevaadet toimunu või kontrolli rikkunud töötaja üle) ning nendel puudub õigus seletuskirja kirjutamisest keelduda. Vastasel korral on tööandjal õigus võtta need töötajad vastutusele, tuginedes töötajate distsiplinaarvastutuse seadusele N 7 lg 2.
Seletuskirja kirjutamine juhtunu kohta on töötajal sisuliselt ainsaks ametlikuks võimaluseks ennast kaitsta, selgitada, põhjendada jne. Ilma selleta on tööandja sunnitud langetama otsuse rikkumise toimumise faktist tulenevalt ning tuginema seejuures teistele tõenditele.
Hea seletuskiri on faktiderohke ja täpne. See peab iseloomustama sündmust loogilises järjekorras. Seletuskiri peab olema konkreetne - ära jäta tähtsaid fakte välja. Seletuskiri ei ole kirjand! Sa pead kirjeldama ainult sündmusi, mis tegelikult juhtusid. Ära lisa seletuskirja oma isiklikku arvamust.
Kirjuta seletuskiri niipea kui võimalik pärast sündmust. Sellega vähendad faktide ja sündmuse detailide ununemise võimalust. Kui seletuskirja koostamine pole võimalik, tee märkmeid.
Pisiasjad-detailid ununevad ja segunevad teiste osapoolte versioonidega, see võib teisendada seletuskirjas edastatavat informatsiooni. Ole täpne!
MIS ON MIS
Seletuskirja kuus põhiküsimust
* Mis juhtus (kirjelda konkreetselt sündmuse elemente)?
* Millal see juhtus (näita konkreetne aeg, kuu ja nädalapäev, kasuta aja märkimiseks 24 h süsteemi)?
* Kus see juhtus (võimalikult täpne asukoht, alusta laiemast ja mine kitsamaks)?
* Kes olid osalised?
* Kuidas see juhtus?
* Miks see juhtus?
Kasulik teada
Kuidas kirjutada seletuskirja
* Seletuskiri peab olema alati selgelt kirjutatud.
* Ära kiirusta selle vormistamisel.
* Kui su käekirja on raske lugeda, kirjuta trükitähtedega.
* Ära kasuta harilikku pliiatsit.
* Seletuskiri on ametlik dokument.
* Väljendu lihtsalt ja arusaadavalt.
* Kasuta lihtlauseid.
Helve Toomla,
jurist
Kas katseajal peab tööandjale kirjalikult teada andma, et soovid tema firmast lahkuda?
Jah, kindlasti. Katseajal on töötajal õigus omal soovil tööleping lõpetada, teatades sellest tööandjale kirjalikult vähemalt kolm kalendripäeva ette.
Asusin sel aastal õppima. Mul on kaks töökohta. Kas on võimalik võtta õppepuhkust mitmest kohast korraga ühel ajal? Mõlemasse töökohta olen vormistatud seaduse kohaselt, aga teises töökohas olen nn poole kohaga ja osalise tööajaga. Sel kuul soovisingi sealt töökohast võtta ühe nädala õppepuhkust. Kas mul on selleks õigus või peab näiteks õppepuhkust maksma ainult täistööajaga töökohast?
Kahjuks küsija eksib, arvates, et täisõppe korral on tal seaduse järgi õigus saada õppepuhkust. Täiskasvanute koolituse seadus annab õppepuhkuse õiguse hoopis neile kõrgharidust omandavatele töötajatele, kes õpivad osakoormusega. Sama nõue kehtib ka neile, kes läbivad kutse- või kutsekeskharidusõpet. Põhi- ja üldkeskhariduse omandamisel tuleb õppepuhkuse saamiseks õppida õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina.
Töötaja, kel on seaduslik õigus saada õppepuhkust, peab tooma (üli)kooli teatise, milles näidatakse õppe või eksamite toimumise aeg. Avaldus ja teatis või selle ärakiri tuleb esitada mõlemale tööandjale, siis vormistavad mõlemad õppepuhkuse ja maksavad ka ettenähtud puhkusetasu.
Kui töötajal seadusest tulenevat õppepuhkuseõigust ei ole, tuleb selle andmise kord ja tasu töölepingus kokku leppida. Küsija peaks sellise leppe sõlmima mõlema tööandjaga eraldi.
Kas laieneb minimaalpalga maksmise nõue mittetulundusühingu (garaaÏiühistu) juhatuse esimehele, kellega on sõlmitud käsundusleping?
Ei laiene. Vähemalt alampalka peab maksma neile, kes töötavad täistööajaga töölepingu alusel. Käsunduslepingu tingimused on kirjas võlaõigusseaduses ja sellest seadusest tulenevate lepingute suhtes tööseadused, sh palgaseadus, ei kehti.
Alates 01.01.2008 on TSD lisa 1 kontrollikriteeriumisse lisatud uued kontrollireeglid.
Tulumaksuseaduse § 281 lõike 4 kohaselt ei arvata füüsilise isiku tulust maha maksu ega makset, mis on tasutud Eestis tulumaksuga mittemaksustatava tulu arvel. Tulenevalt eelnimetatust on alates 2008. a jaanuarikuu TSD lisast 1 muudetud kinnipeetud tulumaksu kontrolle.
Esineb olukordi, kui töötuskindlustusmakset või kohustusliku kogumispensioni makset makstakse tulumaksuga mittemaksustatava tulu arvel. Näiteks on selliseks väljamakseks tööandja makstud toetus lapse sünni puhul või residendile välisriigis töötamise eest makstud tasu, mida ei maksustata Eestis tulumaksuga, kuid maksustatakse sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmaksega ja kogumispensioni maksega.
Kinnipeetava tulumaksu arvutamisel võetakse arvesse veerus 8 märgitud töötuskindlustusmakset või veerus 10 märgitud kohustusliku kogumispensioni makset vaid ulatuses, mis langeb tulumaksuga maksustatavatele väljamaksetele. Seetõttu on TSD kontrollikriteeriumisse lisatud vastavad kontrollireeglid, milledele mittevastavuse puhul kuvatakse e-maksuametis vormi TSD lisa 1 kontrolli puhul veatunnused:
L1_16 g_16_4 Lisa 1 MVT tun.-ga isik: nimi (isikukood) veerg 6 TM summ (vale summa) vale. Peab võrduma 21% (veergude 7 sum - TK (vml (01+15+21) x 0.006) - KP (vml(01+11+13+15+17+18+21)x0.02) - elatis - MVT) summast (õige summa)
L1_17 g_17_4 Lisa 1 MVT tun.-ta isik: nimi (isikukood) veerg 6 TM summ (vale summa) vale. Peab võrduma 21% (veergude 7 sum - TK (vml(01+15+21)x0.006) - KP (vml(01+11+13+15+17+18+21)x0.02) - elatis) summast (õige summa)
Näide: 2008 jaanuarikuu väljamaksed: palk (vml01) 5000, toetus lapse sünni puhul 11250 (seda toetust ei maksustata tulumaksuga, seega vml01 all ei deklareerita, kuid maksustatakse sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmaksega ja kogumispensioniga).
Lisa 1 andmed: MVTa = JAH. SM vm = 16250 (5000 + 11250); TK vm 16250; TK = 98 (16250 x 0,6%); KP = 325 (16250 x 2%); TM vml 01 5000; kuna SM vm > TM vml 01, siis rakendub kontrollireegel L1_16_g_16_4. Kinnipeetud tulumaks = [5000 - (5000 x 0,6%) - (5000 x 2%) -2250] x 21% = 550.
Kui tööandja pole 1. veebruariks töötajale puhkuste ajakava tutvustanud, on töötajal õigus ise omale sobiv puhkuseaeg valida. Sel juhul peab töötaja tööandjale kirjalikult teatama plaanitavast puhkusest vähemalt kaks nädalat ette.
Puhkuseseaduse § 15 alusel koostab tööandja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks jaanuari jooksul. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel. 31. jaanuari õhtuks pidi töötaja olema oma puhkusegraafikuga tutvunud.
Üldisemas plaanis pole tööandjal õigust jätta puhkus andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda.
Töötajatel ei tasu ka unustada, et aastate kaupa puhkuse väljavõtmine pole kasulik. Puhkuseseaduse kohaselt kehtib puhkusenõude õigus kuni nelja viimase aasta eest antavale puhkusele. Puhkuse kasutamist takistavate asjaolude tekkimise korral hakkab kasutamata jäänud puhkuseosa aegumise tähtaeg kulgema pärast takistavate asjaolude äralangemist.
Puhkuse võib katkestada ja töötaja tööle tagasi kutsuda poolte kokkuleppel.
Puhkusetasu peab maksma täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, v.a mõned kollektiivlepingu juhud.
Lehekülg 1422 / 1593
