Artiklid
Valitsus kiitis täna heaks töölepingu seaduse eelnõu ja saatis selle edasiseks menetlemiseks riigikokku.
Eelnõu läbiv põhimõte on turvaline paindlikkus nii töötajale kui tööandjale. Turvalise paindlikkuse kontseptsioon tähendab, et töösuhete regulatsioon võimaldab osapooltel luua töösuhe, mis arvestaks parimal viisil lepingupoolte vajaduste ja huvidega.
Valitsuse istungil arutati ka Isamaa ja Res Publica Liidu ministrite ettepanekuid väikelaste vanemate küsimuses. IRL ministrid ei kooskõlastanud 29. aprillil kooskõlastusringile saadetud töölepingu seaduse eelnõu, tuues põhjuseks soovi tugevdada väikelaste vanemate kaitset.
Ühistel aruteludel jõuti järelduseni, et tööinspektori nõusolek on formaalne ja ei taga sisulist kaitset. Väikelapse vanema täielik koondamise keeld on tööandjale teatud juhtudel selgelt liiga koormav, sellele on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler.
Samas tuleb tagada väikelapse vanematele sisuline kaitse. See tähendab näiteks seda, et kui firma peab töötajaid koondama, siis väikelaste vanemad tuleb koondada viimasena. Näiteks kui ettevõttes on neli raamatupidajat ja tööandja soovib kolm neist koondada ning teenust edaspidi sisse osta, siis juhul kui keegi nendest raamatupidajatest kasvatab alla 3-aastast last, tuleb eelisjärjekorras tööle jätta just tema.
Töölepinguseaduse eelnõu reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi suhteid - töölepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine, poolte õigused ja kohustused, töö- ja puhkeaeg ning puhkus. Uus eelnõu võimaldab ettevõtetel kiiresti muutuvate majandustingimustega paremini kohaneda, soodustab õppimist ja enesetäiendamist ning suunab ettevõtteid oma töötajaid koolitama. Seaduseelnõu tagab inimestele sissetuleku töö otsimise ajal.
Riik pakub inimesele rohkem abi töö otsimisel ning loob võimalused pidevaks enesetäiendamiseks. Samuti kaotab eelnõu töösuhetest ebavajaliku bürokraatia, näiteks kaob kohustus pidada tööraamatut või kooskõlastada sisekorraeeskirju tööinspektsiooniga.
Kehtiv töölepingu seadus pärineb 1992. aastast ning vajab oluliselt muutmist ja täiendamist, sest ei vasta enam nüüdisaegse tööturu vajadustele.
Helve Toomla
jurist
Töötaja puhkas 10. märtsist 23. märtsini. 26. märtsil sai ta tagantjärele lisatasu jaanuari- ja veebruarikuu eest. Kas tõesti ei pea tegema puhkusetasu osas ümberarvestust? Seadus ütleb, et puhkusetasu arvutamisel võetakse lisatasu ja preemia arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Kas eelöeldut tuleb tõlgendada nii, et seaduse järgi tuleb arvestada ainult neid lisatasusid, mis olid teada puhkusetasu arvutamise ajal?
Küsija toodud näite järgi peab tööandja puhkusetasu arvutama märtsi alguses nii, et töötaja selle hiljemalt eelviimasel tööpäeval, s.o 6. märtsil, kätte saaks. Sel ajal lisatasu makstud ei ole ja seda arvesse võtta ei saa. Kahjuks ei näe kehtiv puhkusetasu arvutamise kord ümberarvestuse kohustust ette, seetõttu võib puhkusetasu suurus lisatasu tõt-tu tõesti osutuda sõltuvaks ajast, mil töötaja puhkust kasutab. Minu meelest ei ole see ka õiglane. Üks võimalus seda vältida oleks kollektiiv- või töölepingus kokku leppida puhkusetasu arvutamises töötajale soodsamatel tingimustel, sh tasu ümberarvestamises.
Teine võimalus on nõuda puhkusetasu ümberarvestamist kohtu kaudu, lähtudes sellest, millele küsija viitab inimene on lisatasu või preemia teistega võrdselt välja teeninud ja seda tuleb teistega võrdselt ka puhkusetasus arvesse võtta. Kui selline nõue rahuldatakse riigikohtu otsusega, muutub loodetavasti ka senine määruse kohaldamise praktika.
Töötan ettevõttes, kus tööaeg kestab kella 16-st kuni südaööni. Kas Eesti tööseaduste kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale tasuta transpordi töölt koju? Kui jah, siis mis kellast alates õhtul on tööandja kohustatud seda tegema?
Seadusejärgset töötajate tööle- või kojuveo kohustust tööandjal ei ole, ka mitte öisel ajal. Selle kohustuse võib tööandja endale ise võtta või kokku leppida töö- või kollektiivlepingus.
Helve Toomla
jurist
Tööandja maksis siis, kui tema alluvuses töötasin, põhipalgale lisaks igakuist 500-kroonist eritasu ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi mitteosutamise eest aasta jooksul pärast töölepingu lõpetamist. Lõpetasime töölepingu kaks kuud tagasi ja mul on plaan konkurendi juurde tööle minna. Millega pean arvestama või siis riskima juhul, kui ma uue töökoha vastu võtan? Pärast töölepingu lõpetamist tööandja eritasu maksmist ei jätkanud.
Konkurendi juurde tööle asumise keeld on kehtiv, kui tööandja on selle eest maksnud eritasu kas töötamise ajal või/ja pärast töölepingu lõpetamist. Kõige mõistlikum viis riske vältida on endise tööandja kirjalik nõusolek konkurendi juures töötamise kohta ja loobumine nõuetest töötaja vastu. Kui sellisele kokkuleppele ei jõuta, võib endine tööandja nõuda eritasu tagasi maksmist, tekitatud kahju hüvitamist, kohtukulude tasumist vms.
Teadmata täpselt töölepingu tingimusi ning kõiki muid asjaolusid, ei ole võimalik täpsemat vastust anda. Tingimata soovitan küsijal lugeda riigikohtu (www.nc.ee) lahendeid tsiviilasjades 3-2-1-106-03, 3-2-1-14-05, 3-2-1-115-05 ja 3-2-1-121-06.
Maksu- ja Tolliamet pöörab klientide tähelepanu vajadusele edastada deklaratsioonid õigeaegselt, 6. juunil saatis amet hilinejaile sellekohase meeldetuletuse.
2008. aastal pöörab maksuhaldur senisest enam tähelepanu maksumaksjatele, kes ei ole esitanud maksudeklaratsioone Maksu- ja Tolliametile seadusega sätestatud tähtajaks. Kuna deklaratsioonide korrektne ja õigeaegne esitamine on üks korraliku maksukäitumise põhialuseid, peab maksuhaldur vajalikuks tähtaegadest kinnipidamise propageerimist.
6. juunil saadeti e-posti teel teade kokku 315 füüsilisele ja juriidilisele isikule, kes on viimase poole aasta jooksul hilinenud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsiooni (vormi TSD) esitamisega. Teates palub maksuhaldur maksudeklaratsioonide seadusega sätestatud tähtajaks esitamist.
TSD esitamise tähtaeg on väljamaksete tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäev.
Lisainformatsiooni deklaratsioonide esitamise tähtaegadest on võimalik leida Maksu- ja Tolliameti kodulehel avaldatud maksukalendris http://www.emta.ee/?id=14196.
Lugupidamisega
Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Peaspetsialist meediasuhete alal
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Kas mul on õigust jätta ühe aasta puhkus välja võtmata, küsides vaid puhkuse kompensatsiooni?
Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:
Ei ole. Puhkuseseadus ei luba tööandjal jätta puhkust andmata ja töötajal loobuda puhkuse kasutamisest. Kasutamata puhkuse eest rahalise hüvituse maksmine on lubatud üksnes töölepingu lõpetamisel, mistõttu ei ole lubatud töötamise ajal asendada kasutamata puhkust rahalise hüvitisega.
Piiratud on ka kogu puhkuse üleviimine järgmisele tööaastale. Seadus lubab osa iga-aastasest puhkusest üle viia järgmisele tööaastale, kuid seda tingimusel, et töötaja ja tööandja on selles kokku leppinud.
Seadusega sätestatud piirangute eesmärk ongi selles, et töötaja kasutaks igal aastal puhkust või vähemalt osa sellest.
Lehekülg 1417 / 1600
