Articles
Maksuameti peadirektori asetäitja Kaja Tamme hinnangul on ligi pooled sel aastal esitatud tuludeklaratsioonid probleemidega.
Probleeme on palju ja need on väga erinevad. Arvestuslikult ligi poolte deklaratsioonidega meil probleeme ei ole, kuid see võib olla ka natuke liiga karmilt öeldud, ütles Kaja Tamme Eesti Päevalehele. Ma ise usun, et 60-65 protsendi deklaratsioonide puhul ei ole meil vaja kedagi tülitada. Samas, kõik deklaratsioonid meil veel sisestatud ei ole.
Üheks väga levinud probleemiks on Tamme sõnul tööandja poolt deklareeritud ning maksumaksja enda poolt deklareeritud andmete erinevus. Peame täpsustama, kummal on õigus ja kes tegi vea. Teiseks suureks veagrupiks on tulumaksu kinnipidamine kohustusliku kogumispensioni maksetelt või koolituskuludelt. Peame uurima, kas näiteks koolitusfirmade esitatud andmed ühtivad deklaratsioonide andmetega. Teinekord võib vea teha ka koolitusfirma. Palju probleeme esineb mahaarvamistega vabaabielus inimeste puhul. Näiteks kui eluasemelaenu võtja ning korteriomanik on erinevad vabaabielus inimesed, siis ei ole õigust eluasemelaenu intressidelt tulumaksu tagasi saada, rääkis Tamme.
Näiteks vigaste pangakontodega deklaratsioone saime kokku üle 300. Lisaks oli neid, kes unustasid pangakonto märkida või jätsid e-maksuameti kaudu tehtud deklaratsiooni andmed salvestamata., lisas ta.
T A R M O S I L D E B E R G
Fontes, uuringute ärisuund
Selleks, et olla palgaturul konkurentsivõimeline, on ettevõtte jaoks oluline hankida palgaturust võimalikult täielikku infot.
Infot võib koguda erinevate seminaride käigus kolleegidega suheldes, ajaleheartiklitest, metoodiliste uuringutest jne. Informatsiooni kogumise ja kasutamise eesmärgiks on võrdlussoov kuidas minu ettevõte palgaturul paikneb?Ettevõtted kasutavad palgainformatsiooni, et luua ja säilitada konkurentsivõimelist palgapoliitikat ning saavutada parimat tööjõu hinna ja kvaliteedi suhet.
Tahtes olla palgaturul konkurentsivõimeline, on soovitav lähtuda täpsest ja detailsest informatsioonist. See tähendab, et kolleegide käest kuuldud informatsiooni või ajalehest loetut saab küll arvestada, kuid seda on raske võtta aluseks põhjalike analüüside tegemiseks. Selles kirjutises on palgainformatsiooni mõistena käsitletud süsteemselt kogutud ning töödeldud palgainfot sisaldavaid uuringuid.
Võrreldes oma ettevõtte palkasid/palgataset palgaturuga, on hea alustada üldise positsioneerimisega. Teadmine, kas maksame palka palgaturu keskmisel tasemel või sellest vähem või rohkem, toetab edasisi analüüse. Näiteks, kui ettevõte maksab palka alla turu keskmise taseme, kuid sooviks maksta turu keskmist palka, siis ilmselt tuleb töötasusid tõsta. Millistel töödel on palgatõus vajalik ja millises ulatuses, näitavad juba edasised võrdlused.
Uuringud on näidanud, et palgatase sõltub sageli ettevõtte kapitali päritolust või piirkonnast, kus ettevõte paikneb. Iga ettevõte peaks enne võrdluste tegemist otsustama, kas tahetakse end võrrelda ainult võimalikult omasuguste ettevõtetega oma piirkonnast või tahab ka näiteks Pärnumaal tegutsev ettevõte oma töötajatele Tallinna palgatasemel tasupakette pakkuda.
Vaadates üle oma ettevõtte positsiooni palgaturul ametikohtade kaupa, tuleb arvesse võtta kogu kompensatsioonipakett rahalisi tasusid, põhipalka ja tulemuspalka ning rahasse ümberarvestatavaid soodustusi nagu ametiauto kasutamisvõimalus, mobiiltelefoni arvete tasumist jne. Lisaks on ka mitmeid mitte-rahalisi soodustusi, kuid esmase võrdluse tegemiseks on need vähemolulisemad.
Näiteks analüüsides müügijuhi tasupaketti peaks ettevõtte arvestama, millisel tasemel palgaturuga soovib ta paikneda nii üldiselt kui ka konkreetse müügijuhi tasustamisel. Võib juhtuda, et teadlik üle/alamaksmine on õigustatud. Arvestada tuleb ka soodustuste olemasolu ning nende kasutamise ulatust.
Palgainformatsiooni kasutamisega on erinevate ametikohtade tasandist kaugemale minna peaaegu et võimatu. Seetõttu on Fontes soovitanud lisaks detailse kompensatsioonipaketi võrdlemisele pöörata tähelepanu ka üldisemale informatsioonile. Näiteks on oluline on palkade ülevaatamisel lisaks numbrilisele palgainformatsioonile arvestada ka järgmise aasta palgaprognoose.
Uuringud annavad ülevaate enamlevinumatest palgapoliitilistest suundumustest ja palgasüsteemides nt informatsiooni tulemuspalgaskeemide kasutamise kohta, töötaja tulemuse mõõdikute kohta jne.
Ettevõttel on võimalik ennast turu praktikaga võrreldes saada kindlust otsuste vastuvõtmisel ja uusi ideid.
6 küsimust palgaturul toimuva võrdlemisel oma ettevõttega:
Kuidas paikneme turu suhtes üldiselt?
Kuidas paikneme palgaturu suhtes, vaadeldes erineva kapitali ja suurusega ettevõtteid erinevates majandussektorites?
Kuidas paikneme turu suhtes ametikohati?
Millised on turul levinud soodustused nii üldiselt kui ka ametikohtade vahel?
Turuosaliste prognoos palgamuutuseks järgmise aasta jooksul?
Meie ettevõtte palgapoliitika ja süsteem võrreldes teiste ettevõtetega?
Allikas: Tarmo Sildeberg
Äripäev
12.05.03
TALLINN, 9. mai (EPLO) - Riikliku lepitaja Rafael Amose hinnangul on palgaseaduse võrdse tasustamise põhimõte mitmeti tõlgendatav, mis võib kaasa tuua kohtuasju tööandjate vastu, kirjutab Äripäev.
Palgaseaduse paragrahv 5 on mitme juristi sõnul tõlgendatav nii, et tööandja peab sarnase ametikoha ja kvalifikatsiooniga töötajatele võrdset palka maksma.
Ühe ettevõtte Saaremaa filiaali töötaja on juba pöördunud tööõigusjuristi poole, nõudmaks sama palka Tallinna kolleegidega. Kui nõue peaks kohtusse jõudma ja töötajale positiivse lahendi tooma, on loodud pretsedent ja oodata võib sääraste kohtuasjade plahvatuslikku kasvu.
Kuigi seadus kehtib sellisel kujul juba kaks aastat, ei ole sätte sellisele tõlgendamisvõimalusele varem keegi tähelepanu pööranud. Paragrahv lisati seadusesse hoopis soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks palgapoliitikas. Seda kinnitas ka seadusemuudatuse väljatöötaja, sotsialaministeeriumi tööõiguse büroo jurist Ave Liitmäe.
Riiklik lepitaja Rafael Amos luges kõnealuse sätte Äripäeva palvel uuesti üle ja tunnistas, et tema mõistab seda nii, et võrdväärse töö puhul tuleb võrdset palka maksta kõigile, soost hoolimata.
Tegemist on sisulise vaidlusega, tööandja peab ära põhjendama, miks ühel töötajal on teisest väiksem palk. Aga maakondade erinev keskmine palgatase ei ole siin mingi põhjendus, ütles Siitam. Kas näiteks pangateller asub Võrus või Tallinnas, see pole argument palga erinevuseks, kui kvalifikatsioon on sama.
Eesti Tööandjate Liidu juristi Renno Mägi sõnul ei ole olemas täiesti võrdseid ametikohti, kuid näeb siiski võimalust vaidluste tekkeks. Kõik sõltub sellest, kuidas riigikohus mõistab sõnapaari võrdväärne töö.
Telleritel on kategooriad ja kindel kategooriapalk, kuid maakondades on see veidi varieeruv, ütles Ühispanga personalijuht Külli Peet. Tööjõu maksumuse kujundab ju turg. Usun, et paljud ettevõtted, kellel on kontorid ka väljaspool Tallinna, kasutavad sarnast süsteemi."
Ühe ettevõtte Saaremaa filiaali töötaja nõuab tööandjalt võrdset palka oma Tallinna kolleegiga, sest teeb temaga samaväärset tööd. Kui ees seisab kohtuskäik, on võimalik, et kohus otsustab asja saarlase kasuks, sest Eestis kehtiv palgaseadus (§ 51) annab töötajaile õiguse nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu ning kui tööandja rikub võrdse tasustamise põhimõtet, on töötajail õigus nõuda hüvitust.
Äripäeva arvates on võrdse tasustamise põhimõte palgaseaduses üleliigne. Tööjõu maksumuse määrab turg, seda ei saa sätestada seadusega. Olgu seadusesätte algne mõte kui tahes õiglane, võib selle praktikas järgimine viia halvimal juhul tööpuuduse suurenemiseni maapiirkondades.
Seadused on tehtud selleks, et neid täita. Kui seadusandja on kehtestanud reeglid, mida ei täideta, sest nende järgmine tekitab otseselt kahju, või täidetakse ainult paberil, et olla kas või näiliselt seadusekuulekas ja oma tööd ikka vanaviisi edasi teha, siis tekib küsimus, mis võiks olla sellise seaduse eesmärk.
Palgaseaduse sätte selline sõnastus on kehtinud juba kaks aastat, ometi seda ei täideta. Miks seda näiteks Lukoil Eesti ei tee, selgitab tanklate juht Vaido Virre nii: Ma ei saaks kunagi kedagi Tallinnas tööle Põlva palga eest. Samas peaksin maapiirkondade tanklad sulgema, sest töötajatele Tallinna palka makstes ei tasuks need enam ära. Hakkab Põlva töötaja nõudma Tallinna ametivennaga sama tasu, ei saa ta sama palka, vaid jääb töökohast ilma.
See nüüd vaevalt seaduse mõte on, kuigi nt tanklaoperaatorite töö puhul nii Tallinnas kui Põlvas võib rääkida võrdväärsest tööst. Ka pangatellerid teevad samasugust tööd nii Tallinnas, Narvas kui ka Kuressaares.
Paragrahv 51 eeldanuks, et seadusandja defineeriks mõiste võrdväärne töö. Ilmselt oli see tallegi liiga keeruline, sest õigupoolest on raske leida üheväärseid ametikohti. Eeskätt seetõttu, et pole olemas kaht täpselt samasugust inimest.
Ebamäärane sõnastus võimaldab mitmetitõlgendamisi, ning kui viidatud kohtupretsedent sünnib, on oodata kohtuasjade laviini ning tööuputust töövaidluskomisjonides. Ettevõtjale ja töötajale aja- ja rahakulu.
Varem ei osanud töötajad oma sellisele õigusele tähelepanu pöörata, sest seadustegijate eesmärk oli kõnealuse sättega tagada sooline võrdõiguslikkus tasustamisel. Nii seda ka tutvustati. Välja aga kukkus teisiti.
Palgad on ettevõtete Tallinna kontorites ikka kõrgemad kui mujal, sest ka tööjõu hind on erinev. Kui nt ettevõtte väikeasulas asuv filiaal on ainus tööandja, aga töösoovijaid on palju, on ka töötaja palk väiksem.
Ja soolisest diskrimineerimisest on meil põhjust tänagi rääkida.
Kompromissina võib jätta seadusesse alles töötaja õiguse nõuda sama töö eest sama palka ilma hüvitise nõudmise õiguseta. Sest on tööandjaid, kes ei arvesta ka olukorda tööturul, nt Ühispank, kes arvutab oma telleritele maakondades tasu teatud koefitsiendiga Tallinnas makstavast.
Lahenduse toob Äripäeva pakutud tasutud maksude avalikustamine töötajad saavad võrrelda oma ja kolleegide tasu, naised näevad, kui palju vähem väärtustab tööandja teda meeskolleegist. Suureneb töötajate surve tööandjale maksta õiglasemat tasu ja tööandjad ei saa töötajaile enam puru silma ajada. Riigil pole siin vaja sekkuda.
Äripäev
12.05.03
Väljavõte palgaseadusest
§ 5. Palga seadusevastane vähendamine või suurendamine
Keelatud on palka suurendada või vähendada olenevalt töötaja soost, rahvusest, nahavärvist, rassist, emakeelest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust seisundist, varasemast tegevusest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest ja suhtumisest kaitseväeteenistuskohustusse. Keelatud on palka vähendada olenevalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest.
§ 51. Võrdse tasustamise põhimõte
(1) Keelatud on kehtestada eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevaid palgatingimusi.
(2) Tööandja on töötaja nõudmisel kohustatud tõendama, et ta on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtet järginud ja eeliste andmine on tingitud soost sõltumatutest objektiivsetest asjaoludest. Töötajal on õigus nõuda selgitusi palga arvutamise aluste kohta.
(3) Töötajal on õigus nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist ning võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse ebavõrdse tasustamise kestust, ulatust ja laadi.
(4) Tööandja on kohustatud teavitama töötajat tööle võtmisel võrdse tasustamise õiguslikust regulatsioonist.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 8. Andmete avaldamine töötaja palga kohta
(1) Tööandja on kohustatud andma töötaja soovil andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga kohta.
(2) Palga maksmisel on tööandja kohustatud töötaja soovil andma talle kirjaliku või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta.
(3) Tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, samuti palgatingimuste kohta.
(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud keeld ei kehti korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) §-s 4 nimetatud ametiisikute palga kohta ning neil juhtudel, kui andmeid nõuab kohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise asutus, Maksuamet, Riigikontroll, Statistikaamet või Tööinspektsioon, samuti seadusega ettenähtud juhtudel.
(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatut rakendatakse samuti korruptsioonivastase seaduse §-s 4 nimetatud riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingu juhatuse või nõukogu liikmele, riigi- või munitsipaalvara või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku vara üleandmist otsustava organi liikmele makstavate tasude suhtes.
(4) Tööandjal on õigus avaldada töötajate rühmade (mitte vähem kui viis töötajat) palgaandmeid.
Allikas: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=235150
Äripäev
Emapalka ette valmistavate ametnike seas ringleb idee muuta 12-kuulise palga saamise eeltingimuseks see, et paar kuud oleks ema asemel lapsega kodus isa.
Sotsiaalminister Marko Pomerantsi sõnul hakkab emapalk seniste plaanide kohaselt koosnema kahest osast - praegugi olemasolevast 140-päevasest sünnitushüvitisest, millele järgneks 8 kuu pikkune emapalga periood.
Pere ise valib
«Pärast esimest 140 päeva võiks perel olla õigus valida, kas koju jääb ja palka hakkab saama ema või isa,» kirjeldas Pomerants oma alluvate ideed. «Teiseks on kaalumisel ka võimalus, et isale võiks minimaalselt kahekuulise kodusoleku teha suisa kohustuslikuks, kui pere soovib palka saada kõigi 12 kuu eest.»
Kui isa kaheks kuuks koju ei jää, saaks ema sel juhul palka vaid 10 kuu eest. Isa osalemine oleks aastase palga saamise eeltingimuseks.
«Selline variant on kasutusel Rootsis, see tähtsustaks isa rolli lapse kasvatamisel,» kõneles Pomerants. Tema sõnul jääksid isa kodusolemise kuud eeldatavasti aastase palgaperioodi lõppu.
Praegu on isal õigus olla ema sünnitus- ja raseduspuhkuse ajal kodus 14 päeva, mille eest riik maksab talle kompensatsiooni 66 krooni päevas. Pomerantsi andmetel kasutab seda võimalust 1000-1200 värsket isa ehk 10% peredest.
Pomerants kinnitas, et praeguste plaanide kohaselt hakkaks emapalk kehtima kõigile peredele, kellel on seaduse jõustumise hetkel alla aasta vanune laps, kaasa arvatud adopteeritud laps. Emapalga saamise ajaks kaoks ära 600-kroonine lapsehooldustasu, kuid säiliks 150-kroonine lapsetoetus.
Sõltub sissetulekust
Emapalka makstaks emadele nende senise sissetuleku järgi, kuid võimalik, et mitte 100 protsendi ulatuses. Sissetulekuta emad saaksid emapalka alampalga alusel. Isade «isapalk» arvutataks kodus olemise ajaks nende, mitte emade palga alusel.
Emapalgale kuluks umbes 400 miljonit krooni aastas.
«Kui lapsi hakkab juurde tulema, läheb see loomulikult kallimaks. Kuid seda me ju tahamegi,» sõnas Pomerants.
Minister ütles end lootvat, et poliitiline otsus emapalga lõpliku vormi osas sünnib juba mais. «Praegu on tegu vaid esialgsete ideedega,» sõnas ta.
Page 1574 of 1601
