Articles
Silva Männik
Aasta algusest püüavad töötajad töölepingu poolte kokkuleppel lõpetamise asemel otsida üles pisemadki tööandjapoolsed lepingutingimuste rikkumised, millega kaasneb lisaks töötuskindlustushüvitisele kahe kuu keskmine palk.
Varem väga populaarset töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel ei taha töötajad sellest aastast enam aktsepteerida, kuna mullu detsembris lisati töötuskindlustuse seadusesse punkt, et sel viisil töölt lahkumisega kindlustushüvitust ei kaasne. Lisaks õhutas töötajaid oma õigusi kaitsma ametiühingute aasta alguses korraldatud kampaania Ei kokkuleppele!.
Selle asemel on lepingu lõpetamisega hakanud kaasnema töötaja ja tööandja vaheline võidujooks, kus töötajad nõuavad töölepingu seaduse paragrahv 82 rakendamist. See on töölepingu lõpetamine tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise või mittenõuetekohase täitmise tõttu, millega kaasneb lisaks töötuskindlustushüvitisele tööandja poolt makstav kahe kuu keskmine palk.
Heli Raidve omanimelisest tööõigusabibüroost märkis, et tema kogemuse järgi on umbes pooltel juhtumistest see nõudmine ka õigustatud. Aastaid tagasi sõlmitud töölepingutest võib süvenemise korral leida sageli punkte, mida tööandjale ette heita.
Seda paragrahvi püütakse kasutada erinevatel motiividel, selgitas Raidve. Näiteks siis, kui töötaja on ise millegi taunimisväärsega hakkama saanud ja teab, et ülemus otsib võimalust temaga töösuhte lõpetamiseks. Või kui töötaja plaanib nagunii lahkuda, aga pole kindel, kas uues kohas katseaja läbib. Lisaks võimaldab see vaid viiepäevase etteteatamisajaga töölt lahkuda.
Raidve märkis, et eriti magus aeg sellise avaldusega lahkumiseks on just praegused kevadkuud, sest keskmise palga arvutamisel lähtutakse viimase kuue kuu töötasudest ning hetkel mahuvad sinna sisse ka detsembrikuised lisatasud ja jõulupreemiad.
Raidve sõnul leidub ka teadlikke töötajaid, kes planeerivad sellist käiku tööandja vastu pikemalt ette. Näiteks võetakse siis poole aasta jooksul mitmeid kordi haigusleht, sest haiguspäevi keskmise töötasu arvestamisel sisse ei loeta. Samal ajal tehakse tööpäevadel rohkem sellist tööd, mille eest tööandja vastavalt seadusele või lepingule lisatasu maksab, sealhulgas on töötajad rõõmuga nõus tegema näiteks ületunnitööd. Kokkuvõtteks muudab see päeva keskmise töötasu suuremaks. Mõned töötajad on sel viisil saanud tõesti hämmastavalt suuri lahkumishüvitisi, väitis Raidve, avalikustamata nimesid.
Ametiühingute Keskliidu jurist Helve Toomla tunnistas, et tasuta konsultatsioonide andmiseks oli tal telefon pidevalt umbes. Paari nädalaga sai oma õigustest kahe juristi suu läbi infot ligi 300 inimest.
Oleme kuulnud, jah, et nüüd katsutakse seda pahatihti iga hinna eest rakendada ja töötajad on tõepoolest kohati liiga hoogu läinud, ütes ta. Toomla lisas, et seda peatükki tuleks tööandja vastu kasutada aga ainult siis, kui see on tõepoolest otseselt õigustatud. Markantse näitena tõi ta töötaja, kes üritas selle paragrahvi alla mahutada etteheite, et palgapäev kõikus 8. ja 9. kuupäeva vahel. Selgus aga, et töölepingus oli ette nähtud palga maksmine enne 11. kuupäeva.
Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriisi sõnul väheneksid tülid pisiasjade üle siis, kui töötukassa väljastaks lisaks töötuskindlustusele ka koondamistasusid. Teiseks võiks Riigikogus vastu võtmist ootavas uues töölepingu seaduses olla täpsustatud tööandjapoolse lepingutingimuse rikkumise mõistet ja selle alusel töösuhte lõpetamise võimalust.
Kriisi sõnul pole tööandjal hetkel muud teha, kui töötaja etteheiteid töövaidluskomisjonis vaidlustada. Kuigi see on raske, sest Eesti tööõigust puudutavad seadused on väga formaalse iseloomuga ja vaidluste puhul ei tungita sisulisse olukorda, märkis ta.
Ametiühingute Keskliidu esimehe Kadi Pärnitsa sõnul on mõistetamatu, miks viidi üldse sisse kindlustushüvitise maksmise piirang, et poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisega kindlustushüvitust ei kaasne. Koondamistasude töötukassast maksmine Pärnitsa sõnul ei aita.
Et vigade otsimine lõppeks ja töösuhete lõpetamised oleksid ikkagi normaalsed, mitte vastastikku traumeerivad, tuleb kindlasti töötuskindlustust maksma hakata ka neile töötegijatele, kes lõpetavad töösuhted kokkuleppel, eriti kui initsiatiiv tuli tööandjalt ja kes siiski tööd ei leia, lausus Pärnits.
Töölepingu seadus
§ 82. Töölepingu lõpetamine tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise või tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu
(1) Töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandja poolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast.
(2) Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu.
Töötuskindlustuse seadus
§ 6. Õigus töötuskindlustushüvitisele
(2) Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kes lõpetas töötamise või teenistuse viimases töökohas:
1) töötaja algatusel, välja arvatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduses sätestatud tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise korral;
2) töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.
[RT I 2002, 111, 663 jõust. 01.01.2003]
Koalitsioonileppes sisalduval emapalgal ei ole tõenäoliselt tagasiulatuvat jõudu ning see kehtib neile naistele, kes sünnitavad lapse alates tuleva aasta 1. jaanuarist, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.
«Mina ei riskiks öelda, millal emapalk kehtima hakkab ega teisi tehnilisi üksikasju enne, kui seaduseelnõu täpselt paigas on,» ütles reformierakondlane Maret Maripuu. «Minu isikliku arvamuse kohaselt puudutab see neid lapsi, kes sünnivad alates 1. jaanuarist 2004.»
Ka tulevane sotsiaalminister Marko Pomerants (Res Publica) nentis, et tõenäoliselt emapalgal tagasiulatavat mõju pole. «Kuskil on see vahe, kuhu piir tuleb tõmmata. Tee või tina, aga paremini ei saa,» tõdes ta. «Loodan väga, et need emad, kes on praegu lapseootel, ei teinud otsust mitte kõmust emapalga kohta, vaid tahtmisest lapsi saada.»
Maripuu sõnul ei võimalda tänavustele sünnitajatele emapalka maksta selle aasta riigieelarve. «Kõik valikud on seotud ju raha hulgaga,» lisas Pomerants.
ES Turu-uuringute valimisjärgse üle-eestilise küsitluse põhjal on toetused lastele ja väikeste lastega peredele, sealhulgas emapalk, rahva kõige suurem ootus uuelt valitsuselt.
Poliitikud polnud veendunud, kas emapalk kehtib ka naistele, kes sünnitavad mitu last järjest. «Loogiliselt peaks ring otsast peale hakkama, pole ju vahet, kas lapsepuhkusele jäädakse töölt või otse puhkuselt,» ütles Pomerants.
Vaidlusi põhjustab ka palga maksmine isadele. «Lapseoote periood on ainult ema pärusmaa. Isal on ainult ootused, mitte ootamine,» lausus Pomerants. «Tundugu see nii seksistlik kui tahes üksikemasid on palju rohkem kui üksikisasid.»
Samas möönis ta, et seaduses peaks kajastuma isapalga alternatiiv juhuks, kui lapse emaga midagi juhtub.
Silva Männik
Paljud tööandjad on hakanud rasedaid seadusevastaselt kergema töö andmise asemel ennetähtaegselt koju saatma, millega nad riskivad saada hilisema töötasu hüvitamise nõude.
Raha keelt mõistavad meie ettevõtjad kõige paremini, tõdes Tartumaa tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel, kirjeldades seda, kuidas tööandjad hakkavad rasedatega tehtud vigadele mõtlema alles siis, kui kahjunõue saamata jäänud töötasu ja intressidega laual.
Viimasel ajal levima hakanud probleem seisneb selles, et kui lapseootel naise raviarst soovitab viia ta üle kergemale tööle, siis lähevad tööandjad sageli kergema vastupanu teed ja saadavad raseda üldse koju. Kui kergemale tööle asudes oleks haigekassa kompenseerinud rasedale väiksemaks osutunud palga, siis nüüd jääb naine rahata. Kergemat tööd soovitava arsti kirja alusel ei maksa riik ka haigusraha.
Ettevõtte esindaja saadetakse tööinspektsiooni raseda tööst vabastamiseks taotlust esitama. Terve selle aja istub aga rase kodus ja ootab, millal ta tööle saaks minna, sest täiesti töövõimetu ta ei ole ja endise sissetuleku nimel on ta enne lapsehoolduspuhukusele minekut huvitatud siiski võimalikult kaua tööl käimisest, kirjeldas Pavel.
Ta lisas, et kolme viimase kuu jooksul on Tartus raseda koju saatmiseks leidnud tööinspektsiooni ukse üles ligi veerandsada ettevõtjat, ja kõigi puhul kulus aega, et nende firmat kahjutasuga ähvardav süsteem lõplikult selgeks teha.
Ühel juhul ootas naine rahata kodus terve kvartali. Kui tööandja lõpuks tööinspektsiooni jõudis, oli tulevane ema juba lapsehoolduspuhkusel. Tagantjärele ei ole aga võimalik talle haigekassast haigusrahasid määrata ja ees ongi vaidlus saamata jäänud sissetuleku pärast.
Ka Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juht Jaan Kiviall tunnistas, et tööandjad ei suvatse sageli rasedale kergemat tööd otsida. Õige otsuse tegemiseks on ka arstide õiendid puudulikud, tunnistas ta. Näiteks kes otsustab sellise ebamäärase hinnangu puhul, nagu füüsiline ja vaimne pinge, milline koormus on just täpselt paras, arutles ta.
Praegu lapseootel olev Janne Kants rääkis, et tema töötab praegu kahe töökoha asemel ühel. Statoilis selgitati talle, et neil kergemat tööd pakkuda ei ole ning soovitati kohe töölt eemale jääda. Lisati veel, et tavaliselt saadakse 34 nädala jooksul tööinspektorilt ka nõusolek ja raha makstakse haiguslehe vormis 80% sissetulekust. See on Statoilis kogu aeg nii olnud ja ma arvan, et mu paberid on nüüdseks juba korda saadud, ütles Kants. Tööandja selgitas talle, et neil ongi mugavam, kui ta kohe koju jääks, sest vastasel juhul peab raskemad asju tegema keegi teine ning kogu tasustamine ja töökorraldus muutuks keerulisemaks.
Rasedate töö korraldamisel tuleb lähtuda mitmest seadusest
Töölepingu seadus
§ 63. (1) Rasedal on õigus nõuda arsti vormistatud haiguslehe alusel töötingimuste ajutist kergendamist või ajutist üleviimist teisele tööle. Töötajale hüvitatakse palgavahe ravikindlustuse seaduses ettenähtud korras.
(2) Kui tööandja asukoha (elukoha) järgne tööinspektor on tuvastanud, et tööandjal ei ole võimalik raseda töötingimusi kergendada või teda kergemale tööle üle viia, vabastatakse ta haiguslehel näidatud ajaks tööst ja makstakse kohustusliku ravikindlustuse hüvitist.
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks, valitsuse 07.02.2001 määrus nr 50
§ 4. (1) Rasedat ei tohi kohustada töötama: kõrge õhurõhu tingimustes, punetistesse ja toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, plii ja selle mürgiste ühenditega, allmaatööl, öötööl, raskuste käsitsi teisaldamisel.
(2)
Kui tööandjal ei ole võimalik seda teha, peab ta tööinspektori nõusolekul naistöötaja ajutiselt tööst vabastama.
§ 6. Ohutegurid ja tööprotsessid, mida tuleb riski hindamisel arvesse võtta
1) füüsilise töö raskus;
2) vaimset või füüsilist väsimust või ülepinget põhjustavad sundasendid ja -liigutused, sealhulgas ka pidev töötamine seistes või istudes, monotoonne töö, kiire töötempo, kõrgendatud tähelepanuga töö ning muud samalaadsed tegurid
3) töötamine üksinda, kui kohe abi kutsumine ei ole võimalik
4) töötamine redelil, tööplatvormil või tellingutel
Töötukassa tänavused tulud ületasid viiekordselt kulutusi, mis sunnib ilmselt juba järgmisel aastal töötuskindlustusmakseid vähendama.
Töötukassasse laekus tänavu esimeses kvartalis kindlustusmaksetena 130 miljonit krooni, hüvitisteks ja sotsiaalmaksuks maksti samal ajavahemikul välja alla 25 miljoni krooni. Alates mullusest on töötukassal kogunenud raha investeerimiseks ligikaudu 600 miljonit krooni, kirjutab Postimees.
Kuigi töötukassa prognoosis varem, et töötuskindlustuse hüvitise taotluste arv kasvab märtsis, siis seda ei juhtunud. Märtsis lisandus vaid 915 taotlust. Jaanuaris ja veebruaris maksti hüvitisi vastavalt 1314 ja 781 inimesele. Töölepingute kollektiivse ülesütlemise avaldusi laekus 45 ja tööandja maksejõuetuse avaldusi 42.
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul prognoositi töötuskindlustust luues, et kindlustushüvitisi hakkavad saama umbes pooled töötuks jääjad. «Arvestasime, et kindlustushüvitist võiksid tänavu saada 37 000 inimest, kelle palk ulatuks keskmiselt 4500 kroonini,» ütles Paavel.
Esialgu saab kindlustust aga kümme korda vähem inimesi ning seetõttu laekub praegu töötukassale rohkem raha, kui me välja maksame,» märkis Paavel. «Sügisel on kokkuvõtteid tehes võimalik, et kindlustusmaksete suurust järgmisel aastal vähendatakse.» Võimalik on ka kindlustushüvitise väljamaksete ajavahemiku pikendamine ja hüvitise määra tõstmine. Töötukassa hüvitiste saajate ringi laiendamine nõuab seaduste muutmist.
Samas võib Paaveli hinnangul siiski tulevikus hüvitiste saajate hulk suureneda, sest paljud kindlustatud on kaks kuud enne töötukassa poole pöördumist lihtsalt kodus ja elavad näiteks koondamishüvitise arvelt.
U R M A S O R U L A
Fontese palgakonsultant
Vaagides, kui suurt tasu töötajale maksta, tuleks tähelepanu pöörata sellele, millistest osadest töötasu koosneb.
Tööandjal on vähemalt üks kord aastas vaja otsustada töötajate palkade suuruse üle. Võttes aluseks kusagilt loetud või kuuldud info, et müügimees saab palka keskmiselt 7000 krooni, võib selle põhjal tehtud otsus osutuda valeks. Tarvis on teada, kas tegemist on bruto- või netosummaga ning kas ja mil määral lisandub sellele tulemustasu. Samuti võib oletada, et vaja on katta ka ametiauto ja mobiiltelefoni kasutamise kulud.
Näeme, et vaja läheb täpsemat teavet, missugune kogusumma nendest osadest lõpuks moodustub ehk teisisõnu kui palju müügimehele maksta, et nii tööandja kui ka töövõtja kokkuleppele saaksid. Millised erinevad kogupalga osad Eestis üldse kasutusel on?
Erisoodustusmaks pärsib soodustusi
Võrreldes teistes riikides esineva aastase tasupaketi ülesehitustega, milles võivad lisaks põhipalgale esineda näiteks ettevõtte poolt töötajatele vabatahtlikku pensionifondi või ravikindlustusfondi maksete tegemine, kolimiskulude ja majutuskulude hüvitamine, kindlustusmaksete tasumine jne, on Eestis tasupakettide ülesehitus veel suhteliselt lihtne. Seda mõjutab Eesti maksusüsteem, mis liigitab enamiku selliseid tasusid ja kõik soodustused erisoodustuse alla ning kohustab tööandjat maksma neilt hüvedelt kõik maksud, mis töötasultki.
See ajendab ettevõtet maksma töötajale pigem suuremat palka kui pakkuma kõikvõimalikke soodustusi. Samuti on Eestis niikuinii kohustuslikud ravikindlustusmaks ning pensionifondi tehtavad maksed.
Tulemustasu küünib kuni pooleni aasta põhipalgast
Fontese poolt 2002. aasta suvel läbi viidud uuringu tulemusena selgus, et enamlevinud tasupaketi osad lisaks põhipalgale on tulemustasu ja garanteeritud lisatasu. Tulemustasu makstakse Eesti ettevõtetes enamasti müügikäibelt/-kasumilt või tükitöölt ning valdavalt 1050% aasta põhipalgast. Garanteeritud lisatasude all on mõeldud näiteks jõulupreemiat selle maksmist esineb 24% ettevõtetes (mõnesajast kroonist ühe kuupalgani) , puhkuse lisatasu jms.
Töötajatele pakutavatest soodustustest on levinumad ühisürituste korraldamine, mobiiltelefoni kulude katmine, ametiauto kasutamise võimalus erasõitudeks, sportimiskulude katmine. Veel esineb suhteliselt suure toetussumma maksmist töötaja jaoks piduliku või traagilise sündmuse puhul ning näiteks tööletuleku ja kojumineku transpordikulude katmist. Esinevate soodustuste nimekiri on muidugi pikem, aga mitmeid neid esineb vaid üksikutes ettevõtetes, enamasti on need ka üsna väikesed summad.
Rõhutada tuleb, et suurema osa Eesti töötajate aastasest tasupaketist moodustavad ikkagi põhipalk ja tulemustasu, mitmetel ametikohtadel lisandub ametiauto kasutamise võimalus ja mobiiltelefoni kulude katmine.
Seetõttu on oluline teada ennekõike nende tasupaketi osade esinemissagedust ja summade suurust ning seda sõltuvalt piirkonnast, kus töökoht asub, majandussektorist ja töö iseloomust.
Äripäev
07.04.03
Page 1576 of 1601
