Articles
Heidit Kaio
Kokkuhoiu, mis on vajalik tulumaksu alandamiseks, aastaseks emapalgaks ja põllumajandustoetuste tõusuks tuleb kokkuhoiust valitsussektoris ja majanduskasvust.
Ministrid, kelle nimed alanud nädalal selguvad, alustavad tööd ministeeriumides revisjoni korraldamisega. Kahe kuu jooksul peavad selguma võimalused kokkuhoiuks, sest uus koalitsioon on seadnud eesmärgiks jätta valitsemiskulude proportsiooni sisemajanduse koguproduktist käesoleva aasta tasemele.
Uus valitsusliit lubab algatada valitsuse kokkuhoiu seaduse.
Teiseks loodab valitsusliit tuge reformide rahastamiseks jõudsast majanduskasvust, mis uute valitsejate hinnangul kujuneb suuremaks, kui rahandusministeeriumi planeeritu.
Rahandusministeeriumi hinnangul on võrreldes käesoleva aastaga vaba raha kasv riigieelarves ainult 600 mln krooni.
"Uus valitsus saaks reforme teostada ainul kulude kokkuhoiust," ütles Andrus Säälik, rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja asetäitja.
Nädalavahetusel kirjutasid osapooled paberile koalitsioonileppe mustandi, milles nähakse ette aastast emapalka alates 2004. aastast.
Emapalga laeks jääb kolm keskmist palka, mis tähendab, et naised, kes eelmisel maksuaastal teenisid kuni 19 500 krooni kuupalka, saavad sellise summa ka lapsehoolduspuhkuse ajal. Töötud ja tudengid võivad arvestada miinimumpalga suuruse sissetulekuga.
Emapalk nõuab riigieelarvest 300-400 mln krooni aastas. Me püüame mitte suurendada sotsiaalkulu osakaalu riigieelarves, ütles Tõnis Palts.
Järgneva kolme aasta jooksul väheneb kahe protsendi kaupa füüsilise isiku tulumaks ja samaaegselt järkjärgult tõuseb tulumaksuvaba miinimum.
Töötaja brutopalgaga 15 000 krooni kuus, võidab 2004. aastal iga kuu 372 krooni ja aastas kokku 4512 krooni.
Töötaja, kes saab keskmist palka võidab 2004. aastal 206 krooni ja aastas 2472 krooni. Seega teenib palgatöötaja kolme aasta pärast aastas ühe palga lisaks.
Loodav valitsusliit jõudis kokkuleppele, et riik suurendab põllumajandustoetusi lisaks Euroopa Liidu poolt võimaldatavale toetustele. Et võtta vastu põllumajandustoetusi Euroopa Liidu poolt võimaldatud mahus, on koalitsioon valmis eraldama nõutavaks omafinantseeringuks riigieelarvest ligikaudu 200 mln krooni.
Üldise maksukoormuse languse taustal näeb koalitsioon lisaraha keskkonnamaksu tõstmises. Kõik osapooled olid nõus, et keskkond on piiratud ressurss ja selle hävitamise eest peab maksma, ütles Reformierakonna delegatsiooni liige Meelis Atonen.
Valitsusliit kavatseb nõuda metsandusega tegelevatelt ettevõtjatelt litsentsi omandamist. See võimaldaks riigile valdkonna üle suuremat kontrolli ja rakendada karistusena litsentsi äravõtmist. Litsenseerimise eesmärk ei ole täiendava tuluallika leidmine, ütles Res Publica meediakoordinaator Allar Tankler.
Uus valitsusliit loob aseministrite ametikohad selleks, et vähendada võimuparteide survet riigiametnike politiseerumisele. Aseministrid hakkavad tegelema ametkonna poliitilise juhtimisega, samas kaovad ära asekantslerid.
Sõlmeks, milles erakonnad ei ole suutnud siiani kokku leppida, on ametnike personaalsete ametiautode kaotamine.
Kuigi omavalitsustega seotud küsimused on veel lõpuni vaidlemata, on selge, et ulatuslikke reforme uus koalitsioon selles valdkonnas ette ei näe. On selge, et valdade sundliitmine pole põhjendatud, ütles Res Publica delegatsiooni juht Juhan Parts haldusterritoriaalse reformi kohta.
Plaanis on muuta maavanema ametikoht valitavaks nii, et tegemist oleks kohalike omavalitsuste liidu juhiga.
Et vältida korruptsiooniohtu, mis kaasneb erakondade rahastamisega, on uuel koalitsioonil plaanis seada ülempiir valimiskampaania kuludele. Ilmselt me ei saaks hakkama päris nulliga, aga me tahame viia kampaania kulu nii madalaks, kui võimalik, ütles Palts.
Paltsi ütlust mööda keelatakse ettevõtetele erakondade rahastamine selleks, et ettevõtlus lahutada poliitikast. Suureneb erakondadele riigieelarvest kuluv summa. Koalitsioonilepe lubab viia erakondade rahastamise kontrolli kulupõhiseks.
Rüütel kohtus Savisaarega
President Arnold Rüütel kohtus laupäeval Keskerakonna liidri Edgar Savisaarega.
Presidendi kantselei teatel keskenduti kohtumisel riigi tulevase arengu sõlmküsimustele. President Rüütel rõhutas vajadust kindlustada nii regionaalne kui sotsiaalne tasakaal. Savisaar jagas riigipea muret kujunenud demograafilise olukorra ja jätkusuutliku arengu võimalikkuse pärast. Ühtlasi avaldas ta toetust
riigipea initsiatiivile ühiskondliku leppe sõlmimiseks.
Rüütel huvitus Keskerakonna liidri arvamusest, milliseks võib kujuneda uus võimuliit ja opositsioon Riigikogus. Savisaare hinnangul ei ole valitsuse moodustamine lihtne, kuid ta oli optimistlik Keskerakonna väljavaadete suhtes, teatas presidendi kantselei.
Tulumaksu kärbitakse mõlemast otsast
aasta tulumaks tmvaba miinimum
2003 26% 1000
2004 24% 1400
2005 22% 1700
2006 20% 2000
Allikas: Äripäev
Äripäev
24.03.03
Ä P
Äripäev toetab vandeadvokaat Leon Glikmani ettepanekuid sotsiaalmaksu reformimiseks. Sotsiaalmaks tuleb muuta töövõtja maksuks, samal ajal peab tal olema võimalus kanda riigile makstavast sotsiaalmaksust maha summad, mida ta kulutas vabatahtlikule tervise- ja pensionikindlustusele.
Uus tõenäoline võimuliit Rahvaliit, Reformierakond ja Res Publica peaks esimesel võimalusel tegema sellesisulised seadustemuudatused ja uue korra jõustama jaanuarist 2004. Uutes lepingutes tuleb fikseerida uus brutokuupalk, milles sisaldub nii tulumaks kui sotsiaalmaks. Lepingute uuendamiseks on ilmselt vajalik üleminekuaeg.
Analoogselt tulumaksuga kannab sotsiaalmaksu maksuametile üle tööandja. See välistaks võimaluse, et vastutustundetu töötaja jätab vajalikud kanded riigikassasse tegemata. Sellele on osutanud selle ettepaneku vastased.
Ei ole küll sajaprotsendilist kindlust, et kõik tööandjad kannavad ausalt ja õigeks tähtajaks vastavad summad üle. Kuid seda kindlust pole ju ka täna, nagu näitab suur sotsiaalmaksuvõlglaste arv. Kui aga sotsiaalmaks on töövõtja maks, suureneb töötajate huvi selle vastu, kuidas tööandja tema rahaga ümber käib.
Sotsiaalmaksu töövõtjate õlule panemise vastased väidavad, et sel uuendusel on vaid psühholoogiline mõju midagi ei muutu: sotsiaalmaks on ka praegu isikustatud, töötaja käest see raha läbi ei käi, maksu suurus jääb samaks jne.
Muutub paljugi. Esiteks, kui sotsiaalmaks on töötajate kanda, on riigil raskem maksumäära tõsta survegrupp on kordi suurem kui praegu. Maksukoormus ei suureneks nii kiiresti kui seni (töötuskindlustus). Kindlasti ei rakenduks kavandatud kujul tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus.
Ettevõtjatele annab teadmine, et riigil ei ole võimalik suurendada tema kulutusi tööjõule, suurema vabaduse ja kindluse oma kulutuste planeerimiseks.
Töötajatele jääb suurem vabadus ja vastutus oma tervise, samuti turvalise vanaduspõlve tagamise eest. Neil, kel vabatahtlik pensionikindlustus e III sammas tehtud, võiks olla võimalus valida, kas nad kasutavad senist tulumaksu- või siis sotsiaalmaksusoodustust.
Kui tööandja kannab kulusid töötaja tervise- jm kindlustustele, tuleb need kulutused vabastada maksudest.
Mulje, justkui riigikassasse laekub selle tulemusena vähem raha, on petlik. Mõlemal juhul väheneb riigi rahaline koormus raha suundub seni pidevalt alarahastatud valdkondadesse.
Ja tõenäoliselt liigub sinna hoopis rohkem raha kui täna, sest sotsiaalmaksu muutmine töötajate maksuks vähendab ka ümbrikupalkade maksmist. Perspektiiv näha uuel töölepingul täna ametlikult saadavat summat pluss 33% ei ole just meeldiv... Kartus, et töötajad võivad reformi tulemusena kaotada netopalgas, on õigustatud eeskätt musta palga saajate puhul, aga seda suuremat survet tööandjatele ausa palga maksmiseks võib oodata töötajatelt.
Mullu jäi musta palga maksmise tõttu riigil saamata u 1,2 miljardit krooni. See on liiga suur summa, et kinkida maksupettureile, aga piisavalt suur, et lükata käima sotsiaalmaksureform.
Koalitsioonikõnelusi pidavad Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit on jõudnud esialgsele kokkuleppele järk-järgulises tulumaksu vähendamises ja tulumaksuvaba miinimumi suurendamises.
Esialgse kokkuleppe järgi väheneb tulumaks alates järgmisest aastast kaks protsenti, 2005. aastal veel kaks protsenti ning 2006. aastal samuti kaks protsenti kuni 20-protsendilise tulumaksu määrani, ütles Postimees Online´ile Res Publica meediajuht Allar Tankler.
Tulumaksuvaba miinimum suureneb vastavalt kokkulepitule järgmisest aastast 400 krooni võrra ning siis kahel järgneval aastal veel kokku 600 krooni võrra.
Tankler märkis, et selles kavas võib tulla veel väikseid muudatusi, kuna tuleval esmaspäeval on erakondadel ees eelarve kujunemise arutelu.
PM Online
L E O N G L I K M A N
vandeadvokaat
Dividendide sotsiaalmaksustamise probleemi tõstatamine on õigustatud juhul, kui ettevõtja pretendeerib ravi- ja pensionikindlustuse hüvedele, kuid võtab välja kogu tulu dividendidena, maksmata endale palka või muid sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid.
Lahendus tuleks leida osalusdemokraatia põhimõttel, arvestades põhiseaduse § 11 printsiipe ja Riigikohtu seisukohti abinõu sobivuse, vajalikkuse ja mõõdukuse kohta. Selleks võiks olla ettevõtjale minimaalse kohustusliku sotsiaalmaksu kehtestamine, näiteks arvutatuna keskmisest palgast.
Õiguslikult ja majanduslikult jabur oleks aga eelistada maksunduslikult passiivset rahalist investeeringut intellektuaalset potentsiaali ärakasutavale loovale ja aktiivsele tegevusele.
26/74 osa suurune tulumaks peaks olema piisav koormus
Kummaline on dividendilt sotsiaalmaksu nõudmise argument põhjusel, et osanikust ettevõtja tegutseb oma ettevõttes. Sellise, reeglina ainuvõimaliku tegutsemise eesmärgiks on suurema tulu loomine, millest peaks riik, kes haukab ära olulise osa, huvitatud olema. Leian, et maks 26/74 on piisavaks karistuseks ettevõtja ponnistuste eest rabelda oma ettevõttes riskide ja piiramatu vastutuse tingimustes.
Dividendilt sotsiaalmaksu kehtestamisel ei oleks enam vahet omanikutulul ja töötasul. Sellisel juhul peaks ettevõtjat kohtlema võrdselt töötajaga, millega kaasnevalt tuleks elimineerida osaniku, nõukogu ja juhatuse liikme täisvastutus ja piirata seda töötaja vastutuse tasemeni, reeglina kuni ühe kuupalgani. Oleks ju ebavõrdne nõuda nii sotsiaalmaksu kui täisvastutust.
Erinevalt traditsioonilistest kommertsdemokraatiatest on Eestis ettevõtja risk kõrgem, kuna repressiivaparaadi põhieesmärgiks näib olevat aastatetaguste tehingute üleskaevamine ja tol ajal veel legaalsete toimingute suhtes hilisema regulatsiooni tagasiulatuv kohaldamine. Isegi olemasolev dividendimaksu 26/74 (ca 35,1%) ja töötasumaksu (26+33%) vahe ei ole ilmselt piisavaks stiimuliks olla pideva stressi all kannatav ettevõtja. Tekib küsimus, kas me soovime passiivsete palgasaajate riiki või vabade ettevõtjate ühiskonda, kus ollakse valmis üles näitama initsiatiivi ja kandma ettevõtluse arenguks paratamatuid riske?
Sotsiaalmaks meenutab nõukogudeaegset Breþnevi pakikest, kus vajalikule asjale lisati kohustuslik rämpskaup. Selle asemel, et maadelda tulumaksuga, oleks mõttekas läbi viia hoopis sotsiaalmaksu reform, kuna praegu on sotsiaalmaks kujunenud initsiatiivi pärssivaks majandusliku arengu piduriks.
Viis ettepanekut sotsiaalmaksu reformimiseks
1. Sisse tuleks seada sotsiaalmaksu lagi. Seda teed on läinud näiteks ka Venemaa. Solidaarsusprintsiip ja riigi huvi peale suruda kehva teenust on arusaadav, kuid ainult mõistliku piirini. Stiimuleid ei tohi piiritult ahistada ja sotsiaalmaksu ning sotsiaalteenuse reaalse tarbimise vahel peab olema pariteet.
2. Loobuda tuleks sotsiaalmaksust mittetööõiguslike väljamaksete puhuks, eriti siis, kui isikule pannakse äriõiguslik täisvastutus.
3. Sotsiaalmaksu peaks maksma töötaja ja see tuleks lisada palgale, mis ei muudaks töötajate, ettevõtjate ega ka riigi kulusid, kuid looks laiapõhjalise liberaalse survegrupi, et takistada sotsiaalmaksuga seotud liialdusi.
4. Tööandjal peab olema õigus teha ettevõtluseks vajalikke väljamakseid töötaja tervise parandamiseks. Vaatamata igakuisele maksule ei ole avalik raviteenus kättesaadav, mistõttu selle võiks sisse osta erameditsiinilt.
On absurdne, et ettevõtja tohib karistamatult näiteks printerit hooldada, kuid töötaja tervendamiseks enam vajalik kulu kandmine maksustatakse nii räigelt, et sisuliselt on tegemist trahviga.
5. Isikul peab olema valikuvabadus sotsiaalmaksust olulises ulatuses maha arvata vabatahtliku ravikindlustuse ja pensionikindlustuse makseid. Otsustusõiguse andmine, et osaliselt loobuda avalikust rämpsteenusest rahvusvaheliselt akrediteeritud erasektorist sisseostetava teenuse kasuks, aitaks meid viia sõltlaste hooldusriigist vabade kodanike ühiskonda ja tõstaks riigi konkurentsihuvi pakkuda kvaliteetsemat avalikku teenust.
BNS
Koalitsioonikõnelusi pidavad Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit leppisid reedel kokku tulumaksumäära järkjärgulises vähendamises aastatel 2004-2006.
Kokkuleppe kohaselt väheneb tulumaksumäär 2004. aastal kaks protsenti, 2005. aastal veel kaks protsenti ja 2006. aastal veel kaks protsenti, ütles kõnelustel osalenud Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen BNS-ile.
Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 2004. aastal 400 krooni, 2005. aastal veel 300 krooni ja 2006. aastal veel 300 krooni.
Seega väheneb tulumaksumäär kolme aasta jooksul 20 protsendini ning maksuvaba miinimum tõuseb 2000 kroonini.
Tegemist on esialgse kokkuleppega, mille peavad heaks kiitma koalitsioonikõnelusi pidavate erakondade juhatused.
Res Publica eestseisuse liikme Tõnis Paltsi sõnul tähendab maksukokkulepe, et võimaliku valitsusliidu osalised on nii täitnud oma peamise lubaduse selles valdkonna.
Palts nentis, et kokkulepe tähendab järgmise aasta eelarvele veidi üle miljardi krooni suurust koormust. Ta lisas, et eelarve loomulik kasv on umbes neli miljardit krooni aastas, sellele lisandub Euroopa Liidust saadav miljard.
Palts tõdes, et maksureformi ei saa teha kahe aastaga, sest tuleb mõelda ka riigileelarve peale. Esmane eesmärk on eelarve tasakaal, seda on kõneluste kaks juhtivat erakonda kogu aeg rõhutanud, ütles ta. Tuleb ju teha terve rida projekte ja investeeringuid, mis on koalitsioonileppe olulisem pool. Koalitsiooni ainueesmärk pole tulumaksu vähendada, see on vaid üks eesmärkidest.
Atonen ütles, et koalitsioon hakkab niinimetatud emapalka järgmisest aastast maksma senise 140 päeva asemel 360 päeva eest. Tekkiv koalitsioon tahab seda maksta ka tudengeile ja neile, kes mingil põhjusel ei tööta ning seetõttu makse ei maksa.
Meie soov oleks, et kõik saaksid esimese sünnitusjärgse aasta eest vähemalt miinimumpalga pealt arvestatud raha, lisas ta. Need, kes on rohkem makse maksnud, saaksid vastavalt oma panusele.
Atonen lükkas ümber väited jõukamate inimeste eelistamisest, öeldes, et samamoodi arvestab inimese makstud makse ka praegune süsteem. Küll aga võib kõne alla tulla teatud ülempiiri kehtestamine.
Kuna kujunev valitsusliit pöörab põhitähelepanu esimesele sünnitusjärgsele aastale, pidas Atonen vähetõenäoliseks, et seni veel lõplikult kokku leppimata sotsiaalpakett suurendaks lapse- ja muid toetusi.
Page 1578 of 1601
