Artiklid
Enn Tosso
Maksuameti uuele infotelefonile 1811 esitatakse kõige sagedamini küsimusi tuludeklaratsiooni esitamise kohustuse kohta.
Maksuameti peadirektori Kaja Tamme sõnul on tuludeklaratsiooni esitamise kohustus üldjuhul kõigil füüsilistel isikutel, kes on saanud 2002. aasta jooksul maksustatavat tulu (palgatulu, vara võõrandamise tulu jne).
Tuludeklaratsioon (vorm A) esitakse paberkandjal oma elukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele või e-maksuametis 31. märtsiks 2003.a. Oluline on siinjuures, et deklareeritakse ainult maksustatavaid tulusid. Tulud, mis on maksuvabad, deklareerimisele ei kuulu. Erandiks on siin 12 000 krooni maksuvaba tulu, mille arvestab tulust maha Maksuamet.
Samas on isikuid, kes ei pea tuludeklaratsiooni esitama. Isikud, kes ei pea deklaratsiooni esitama onjärgmised:
1) kellel puudus 2002. aastal maksustatav tulu;
2) kelle kogutulu 2002. aastal ei ületanud 12 000 krooni (maksuvaba määr);
3) kelle ainsaks maksustatavaks tuluks maksustamisperioodil oli ühes või mitmes töökohas töötamisest saadud tulu (palk, preemiad, haigusrahad, jms), kui nendelt on õigesti kinni peetud tulumaks.
Kuigi ainult palgatulu ja haigusraha saanud isikul deklaratsiooni esitamise kohustust ei ole, tuleb tuludeklaratsioon esitada juhul, kui inimene soovib kasutada 2002.a. tehtud kulude maksusoodustust (nt koolituskulud, eluasemelaenu intressid jne).
Kui ikka ei ole kindel, kas peab esitama deklaratsiooni või mitte, siis soovitatav on ikkagi esitada.
Samuti küsitakse palju abikaasade ühise tuludeklaratsiooni kohta.
Kaja Tamme sõnul on abikaasadel (ainult seaduslikult abielus) õigus esitada ühine tuludeklaratsiooni. Ühise deklaratsiooni saavad esitada ka abikaasad, kes abiellusid 2002. aastal või üks abikaasa suri 2002.a. kestel või peale seda. Vabaabielus elavad isikud ühist deklaratsiooni esitada ei saa. Samuti ei saa maksustamisperioodi kestel lahutatud isikud ühist deklaratsiooni esitada.
Kindlasti on kasulik ühine deklaratsioon esitada, kui üks abikaasadest ei tööta või tema tulu on olnud väiksem kui 12 000 krooni.
Hiie Talpas
TAAVI PALK konsultant
Muutus maksuametile esitatav maksudeklaratsiooni vorm TSD, mis uues vormis tuleb jaanuari andmetega esitada 10. veebruariks. Uued vormid on saadaval maksuameti kodulehel. Põhjalikult muutusid (ka sisuliselt) kõik TSD vormi lisad alates lisast 4.
Olulisemateks palgaarvestust puudutavateks muudatusteks vormis TSD on:
* Lisandus 4 uut tululiigikoodi ja 2 tululiigikoodi sisu muutus võrreldes 2002 aasta deklaratsiooniga. Uue vormi koodid 11 (Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstav tasu) ja 15 (töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstav töö- või teenustasu) sisaldusid vana vormi järgi koodis 01. Vana vormi kood 11 (Töötukassast väljamakstud hüvitised) jagunes uuel vormil koodideks 16..18.
* Muutus lisa 1 veerg 3 sisu. Seoses sellega, et mitmes ettevõttes töötav inimene saab alates aastast 2003 ise valida, milline ettevõte arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba summat, tuleb sinna veergu teha märge kõigil tasu saajatel, kellel maksuvaba summat arvestatakse, mitte ainult põhikohaga töötajatel.
* E-maksuametis imporditaval tekstifailil on uus formaat. Vanas formaadis import ei õnnestu, hetkeinfo põhjal saab seda teha alates reedest, 07.02.2003.
Aastast 2003 peab tulumaksu kinnipidaja väljastama tõendi TSM ainult maksumaksja nõudmisel.
Alanud aastal ei ole tulumaksu kinnipidajal enam lauskohustust väljastada kõigile maksumaksjatele tõendit tehtud väljamaksete ja nendelt kinnipeetud tulumaksu kohta. Sellist tõendit antakse nüüd 1. veebruariks ainult maksumaksja nõudmisel (TMS § 40 lg 6).
Maksudeklaratsiooni vorm TSD on koostamiseks on vajalik TAAVI PALK programmi versiooniuuendus.
TAAVI PALK programmiga tutvuda ning laadida versiooniuuendust saab meie kodulehelt aadressilt http://www.taavi.ee.
06.02.03
Eile võttis Riigikogu vastu peretoetuste seaduse muudatuse, millega kuni üheaastaseid lapsi kodus kasvatav vanem saab lisaks lapsehooldustasule veel 100 krooni täiendavat lapsehooldustasu.
Seega saab last kodus kasvatav vanem nüüd riigipoolset toetust 700 krooni lisaks lapsetoetusele, mis sõltuvalt sellest, kas tegemist on esimese või teise lapsega, on 150 või 300 krooni, teatas sotsiaalministeerium.
Seadusemuudatus puudutab umbes 12.000 vanemat ja riigieelarvest kulub selleks 13,2 miljonit krooni.
Lisatoetus määratakse tagasiulatuvalt ka jaanuari kuu eest.
Lisatoetus laekub koos lapsehooldustasuga ja täiendavaid dokumente vanem selle saamiseks esitama ei pea.
Kes pensioniraha liigutab?
Tööandja peab brutopalgast kinni 2% ja kannab pensionimakse saadud summas üle maksuametile, lisades maksudeklaratsiooni.
Maksuamet kontrollib, kas esitatud deklaratsioon on õige ja vastab kogumispensioniga liitujate andmetele.
Kui deklaratsioonis ei ole vigu ja pensionimakse on laekunud, lisab maksuamet palgast kinni peetud summale riigipoolse panuse sotsiaalmaksust, mis on 4% brutopalgast. Kogu summa
(2% + 4%) kannab maksuamet üle Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) kontole Eesti Pangas. Samuti edastab maksuamet EVK-le andmed isikute kohta, kelle vahendid registripidajale üle kanti (isiku nimi, isikukood, tasutud makse summa).
EVK arvestab laekunud summa eest pensionikontole vastava arvu pensionifondi osakuid ning edastab raha liitunu valitud pensionifondile.
Millal jõuab raha kontole?
Maksukorralduse seaduse kohaselt peab tööandja pensionimaksed sarnaselt muude maksudega maksuametile üle kandma hiljemalt maksude kinnipidamise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Samaks ajaks peab olema esitatud maksudeklaratsioon.
Maksuamet kannab maksed ja sellelt arvestatud intressi tasumisel laekunud vahendid EVK kontole 15 tööpäeva jooksul alates deklaratsiooni esitamise ja makse laekumise kuupäevast.
Kui raha ja isikustatud andmed on maksuametist laekunud, väljastab EVK pensioniosakud laekunud summade eest hiljemalt järgneval pangapäeval.
Kogu protsess pensionimakse kinnipidamisest pensioniosakute väljastamiseni võib seega aega võtta ligi 2 kuud.
Näiteks jaanuaris kinnipeetud maksed peab tööandja maksuametile üle kandma hiljemalt 10. veebruariks.
Juhul kui maksed laekusid õigeaegselt ja deklaratsioon oli korrektne, jõuab raha maksuametilt EVK-le 3. märtsiks. Pensioniosakud väljastab Eesti Väärtpaberikeskus seega hiljemalt 4. märtsil.
Mis siis, kui ma pole pensioniosakuid õigeks ajaks saanud?
Juhul kui pensioniosakud ei ole õigeks ajaks kontole laekunud, on põhjus tõenäoliselt tööandja esitatud vigadega maksudeklaratsioon või tööandja maksuvõlg. Sellisel juhul ei saa maksuamet pensionimakset EVK-le edastada.
Kui tööandja maksuvõla tõttu tekib kogumispensioni raha liikumises viivitus, maksab tööandja võlasummalt intressi. Kui tööandja on võla tasunud, edastab maksuamet kogumispensionimakse EVK-le koos proportsionaalselt arvestatud intressisummaga.
* Riigikogu poolt 13.06.2001.a. vastu võetud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse (RT I 2001, 59, 2001) alusel kaotavad alates 01.01.2003 kehtivuse sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 2 ja § 9 lg 2, kus oli sätestatud tööandja kohustus maksta sotsiaalmaksu töötajatele riigi poolt pankrotiseaduse § 58 alusel makstud väljamaksetelt seoses tööandja pankrotistumisega. Nimetatud seaduse sätete kehtetuks tunnistamine tingis asjaolu, et alates 01.01.2003 hakkab tööandja pankrotistumisega seotud hüvitisi maksma riigi asemel Eesti Töötukassa, kes peab maksma nendelt hüvitistelt ka sotsiaalmaksu SMS § 1 lg 1 p 8 alusel.
1.jaanuaril 2003 jõustus Riigikogu poolt 11.detsembril 2002 vastu võetud "Palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus" (RT I 2002, 111, 662), millega on muuhulgas muudetud sotsiaalmaksuseadust alljärgnevalt:
* Tehnilist laadi ja keelelised muudatused, näiteks termin "tööettevõtuleping" on lähtuvalt võlaõigusseaduse terminoloogiast asendatud terminiga "töövõtuleping".
* SMS § 2 lõike 1 punkti 3 sõnastati ümber, et tagada ühene arusaadavus sotsiaalmaksu tasumise kohustusest kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele makstavatelt tasudelt, mida ei olnud seni kehtivas seaduses sõnaselgelt sätestatud. Nimetatud punktis seni olnud isikute loetelu on analoogiliselt tulumaksuseaduse § 13 lõikega 1 asendatud viitega avaliku teenistuse seaduse § 12 lõigetele 2 ja 3. Vastavalt muudeti ka SMS § 5 punkti 2.
* SMS § 2 lõike 1 punkti 4 täiendati füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudega, võrdsustades neid sotsiaalmaksu tasumise osas juriidilise isikute pankrotihalduritega.
* Kuni 31.12.2002 kehtinud SMS § 2 lõikes 2 oli sätestatud tööandja sotsiaalmaksu maksmise miinimumkohustus põhikohaga töötaja ja teenistuja kohta, kusjuures põhikoha tunnuseks oli tööraamatu pidamine selle tööandja poolt. Töölepingu seaduse muutmise tulemusena 2002.aastal kaotati ära kohakaasluse mõistet, mistõttu tuleb tööraamatut pidada kõigi töölepinguga töötajate kohta. Seetõttu on sotsiaalmaksuseaduses alates 01.01.2003 sätestatud uus kriteerium, mille alusel valitakse tööandja, kes maksab sotsiaalmaksu vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt juhul, kui töötajal on mitu tööandjat. Uue sõnastuse kohaselt maksab rohkem kui ühe tööandjaga töö- või teenistuses oleva isiku eest vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt sotsiaalmaksu tööandja, kellele isik on esitanud tulumaksuseaduse alusel avalduse maksuvaba tulu arvestamiseks. Tulumaksuseaduse § 42 muudatuse kohaselt (RT I 2002, 111, 662) peab iga töötaja valima välja maksuvaba tulu arvestaja ja esitama talle kirjaliku avalduse (v.a. siis, kui ta on seda juba enne muudatuse jõustumist teinud). 2003.a. riigieelarve seaduse §-ga 6 on SMS sätestatud sotsiaalmaksu maksmise arvestusliku aluse kuumääraks endiselt 700 krooni.
* NB! Eeltoodud muudatuse tulemusel muutub deklaratsiooni vormi TSD lisa 1 veeru 3 täitmine. (vt. "Muudatused deklaratsioonis TSD 2003").
* SMS § 3 punkti 7 muutmise tulemusena võrdsustatakse Eesti residendist tööandja poolt välisriigi residendile töötasu maksmine läbi välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu ja ilma püsiva tegevuskoha olemasoluta. Sotsiaalmaksu maksmise kohustuse puudumise seisukohalt on oluline, et tasu saajaks on mitteresident ja töö tegemine toimub välisriigis. Samas ei laiene vabastus olukorrale, kus mitteresidendi töökoht asub Eestis, ent isik on ajutiselt välisriiki lähetatud. Termini "välisriigi resident" asendamine terminiga "mitteresident tulumaksuseaduse § 6 lõike 3 tähenduses " täpsustab, et residentsuse määramisel lähtutakse Eesti õigusest.
* SMS § 3 punkt 11 on tunnistatud formaalselt kehtetuks. Sisuliselt on see säte tulenevalt SMS § 13 lõikest 3 alates 01.01.2002 juba kehtetu, seetõttu oli selle jätkuv paiknemine maksuvabastusi sätestavas paragrahvis eksitav. Sellega seoses tunnistati kehtetuks ka vastav rakendussäte SMS § 13 lg 3.
* SMS § 5 punkti 2 sõnastus ühtlustatakse SMS § 2 lõike 1 punkti 3 uue sõnastusega.
* SMS § 6 lõike 1 punktis 5 sätestati sarnaselt § 2 lõikega 2 riigi poolt osalise töövõime kaotusega isiku eest sotsiaalmaksu tasumise kohana põhitöökoha asemel töökoht tööandja juures, kes arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu. Selleks täiendati uue lausega sama paragrahvi lõiget 3. Muudatus omab tähtsust juhtudel, kus osalise töövõime kaotusega isik on töösuhtes rohkem kui ühe sotsiaalministri poolt koostatud nimekirja kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutusega.
* SMS § 8 lõike 2 muudatuse eesmärgiks on normi täpsustamine. Kalendriaasta on maksustamisperioodiks vaid äriregistris või Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu jaoks. Ülejäänud füüsiliste isikute puhul tasub teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt sotsiaalmaksu väljamaksu tegija ja maksustamisperiood on kalendrikuu.
* SMS § 9 lõike 1 punkti 6 muudatuse tulemusena ei pea sotsiaalmaksu maksja andma isikule tõendit tema eest arvestatud sotsiaalmaksu kohta enam kohustuslikult iga aasta 1.veebruariks - tõend tuleb anda ainult isiku nõudmisel. Muudatus puudutab juba 2002.a. kohta antavat tõendi. Punkti kuni 31.12.2002 kehtiva sõnastuse kohaselt tuli tõendil näidata arvestatud ja makstud sotsiaalmaks, kuivõrd töötaja seisukohast on aga oluline vaid arvestatud maks, on sõnastust vastavalt muudetud.
* SMS § 10 lõige 3 on viidud kooskõlla 15.05.2002 muudetud kogumispensionide seaduse § 7 lõikega 1, kus nimetatakse tasud, millelt tasutakse kohustusliku kogumispensioni makset.
Lehekülg 1581 / 1599
