Artiklid
Tallinn, 3. jaanuar 2003. Tööhõiveametites töötuskindlustushüvitist taotlevad inimesed esitavad massiliselt ebaõigeid tõendeid töötuskindlustusmaksete tasumise kohta, mida tööandjad on neile teadmatusest kaasa andnud.
Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks elukohajärgsest tööhõiveametist tuleb hüvitise taotlejatel esitada tõend makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta, mille vormi on kinnitanud sotsiaalminister.
Töötukassa andmetel on väga paljud hüvitise taotlejad esitanud tööhõiveametitele aga TSM vormi. Selliste tõenditega taotlejad tuleb kahjuks tagasi saata, ütles Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Nõuetekohane tõend on väga oluline, sest sellele kantud andmetest sõltub hüvitise määramine või määramata jätmine ning hüvitise suurus.
Tõendile peab tööandja märkima andmed viimase 12 töötatud kuu vältel makstud tasude ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendrikuude lõikes. Tasud ja töötuskindlustusmaksed tuleb tõendile märkida kuude kaupa kroonides.
Tõendile tuleb eraldi märkida makstud tasud brutotasuna, puhkusetasu, töö- või teenistussuhte lõpetamisel makstud hüvitised ja kinnipeetud töötuskindlustusmakse.
Puhkusetasu puhul tuleb märkida andmed iga tegelikult puhkusel viibitud kuu kohta ning see on tähtis kindlustusstaaþi arvutamisel.
Vastavalt töötuskindlustuse seadusele on tööandja kohustatud tõendi kindlustatule töösuhte lõppemisel andma. Tõendi vormi kindlustatule makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta kinnitas vastavalt töötuskindlustuse seadusele sotsiaalminister oma määrusega. Tõendi leiab Töötukassa kodulehelt http://www.tootukassa.ee/ dokumentide alt.
Lisaks tõendile makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmakse kohta tuleb hüvitise taotlejal võtta tööhõiveametisse kaasa isikut tõendav dokument ja dokumendi töölepingu lõppemise või teenistusest vabastamise aluse ja aja kohta.
Riigikogu võttis 19. detsembri õhtul vastu töötuskindlustuse seaduse muudatused, mille järgi ei ole ametist poolte kokkuleppel lahkuvatel inimestel õigust saada töötuskindlustushüvitist.
Töötukassa seisukohalt võib see aasta alguses vähendada hüvitise taotlejate prognoositud arvu, kuid aasta lõpuks võib olukord muutuda.
Seadusemuudatus täpsustas ka kindlustusstaaþi arvestamist, töötuskindlustushüvitise taotlemist, määramist ja maksmist ning maksmise lõpetamist puudutavaid sätteid. Kindlustusstaaþi arvestamisel tuleb seadusemuudatuse järgi aluseks viimasel 12 töötatud kuul saadud töötasu.
Samuti täpsustas Riigikogu eile töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral hüvitise taotlemist ning enammakstud hüvitise tagasinõudmist.
Riigikogu tõmbas eile hilisõhtul töötukassast raha saajate ringist maha inimesed, kes lahkuvad tuleval aastal töölt kokkuleppel tööandjaga.
Töötuskindlustusseadusesse viimasel hetkel sisse viidud muudatused välistavad hüvitise maksmise juhul, kui tööleping lõpetati poolte kokkuleppel, kirjutab Eesti Päevaleht.
Tegemist on töösuhte vabatahtliku lõpetamisega, mille puhul ei ole töötuskindlustushüvitise maksmine põhjendatud, selgitas sotsiaalminister Siiri Oviir. Tema sõnul on vastastikusel kokkuleppel töölepingu lõpetamise näol sageli tegu varjatud koondamisega.
Seaduse sellise ringitegemise vastu protesteerisid Mõõdukad. Poolte kokkuleppel lahkujad teevad seda reeglina tööandja ettepanekul. Nende hüvitisest ilmajätmine ei ole põhjendatud, märkis Mõõdukate fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor.
Parlament vabastas peaaegu 45 000 töötavat vanaduspensionäri töötuskindlustusmakse tasumisest, mis võrdub ühe protsendiga palgast. Töötukassa eelarvele tähendab säte umbes 23 miljoni kroonist tagasilööki.
Õigus töötukassa rahale tekib 2003. aastal töölt koondatutelt. Hüvitiseta jäävad aga kõik töölt vallandatud, sealt omal soovil või poolte kokkuleppel lahkujad.
Praegu on Eesti töötuse tase viimase kaheksa aasta madalaim, olles vaid napilt üle üheksa protsendi. Mitmete ennustuste kohaselt kasvab töötute arv oluliselt 2003. aastal, sest paljud firmajuhid on töötuskindlustusele lootes koondamisi edasi lükanud.
Enn Tosso
ärikoolitus/turundus , seadusandlus
Kui töötajale maksta palka osaliselt ja teine osa muul viisil hüvitada, ei ole sellel mingit erinevust ümbrikupalga maksmisega.
Nii lausus tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Niina Siitam. On loomulik, et tööandjal on eluspüsimiseks vaja kulusid kokku hoida, kuid mitte ebaseaduslike võtetega töötajate palga arvelt, lisas ta.
Loobudes töötajale palga või selle osa maksmisest rikub tööandja jämedalt nii töölepingu seaduses kui ka palgaseaduses sätestatud töötaja õigust saada töö eest tasu.
Probleemidest, mis kaasnevad erinevate maksulahendustega, kui soovitakse palka osalselt dividendidega asendada, loe lähemalt 6.jaanuari Ärikoolituse rubriigist.
Valitsus arutab täna eelnõu, mille kohaselt tõuseksid majutuskulude hüvitiste maksuvabad piirmäärad.
Riigisisesel lähetusel tõuseksid piirmäärad 700 kroonilt 1200 kroonile ja välislähetuse puhul 1700 kroonilt 2000 kroonile ööpäevas, kirjutab Eesti Päevaleht.
Summad olid ajale jalgu jäänud ja neid oli tarvis muuta, ütles rahandusministeeriumi otseste maksude talituse peaspetsialist Mari Kuusk. Piirmäärade aluseks on Hotellide ja Restoranide Liidu esitatud andmed hotellides ööbimise hindade kohta nii Eestis kui ka välismaal.
Minu arust on see suhteliselt mõistlik otsus, sest hotellide hinnatase on tõusnud ja kehtivate hindadega oli raske saada mõistlikku hotellikohta ööbimiseks, ütles Eesti Gaasi müügiosakonna direktor Raul Kotov.
Töö- ja teenistuslähetuse majutuse hüvitiste piirmäärade suurendamise tõttu vähenevad riigieelarvesse laekuvatest tuludest tulu- ja sotsiaalmaks ligikaudu 1 miljoni krooni võrra.
Eelnõu kohaselt jõustuks määrus 1. jaanuaril 2003. aasta
Lehekülg 1585 / 1599
