Artiklid

Avaldatud: 23 Jaanuar 2003

• Postimees
• TULUMAKSUSEADUS

Maksumaksjat teenindab tänavu alates 3. veebruarist kuni tulude deklareerimise perioodi lõpuni 31. märtsil infotelefon 1811, mille kaudu on võimalik broneerida ka aega maksuinspektori juurde.

Maksuameti infotelefon töötab tööpäevadel kella 7-21.

«Tuludeklaratsiooni täitmine e-Maksuameti kaudu on varasemate aastatega võrreldes tunduvalt lihtsam,» rääkis Maksuameti pressiesindaja Koit Luus.

Tema sõnul on muudetud deklaratsiooni vormi, abitekstid on asjakohased ja arusaadavad, käeulatuses on deklaratsioonis esinevaid termineid selgitav «sõnastik» ja lingid vajalikele õigusaktidele.

Kes soovib oma tulusid juba praegu deklareerida, saab seda Luusi sõnul teha pabervormil. Eeltäidetud deklaratsiooni on võimalik nii Maksuameti kohalikust asutusest saada kui e-Maksuameti kaudu esitada alates 27. jaanuarist.

Maksuamet hakkab tänavu e-Maksuameti kaudu tuludeklaratsiooni esitanutele rahasid tagastama deklaratsioonide esitamise järjekorras juba alates märtsi kolmandast nädalast.

2002. aasta tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg on 31. märts 2003. Tulude deklareerimisel on maksuvaba tulu piirmäär 12.000 krooni.

Avaldatud: 23 Jaanuar 2003

• Eesti Päevaleht
• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

Anti Ronk

* Uude fondi võib hakata issemakseid tegema alates 2004. aastast

* Fondi võib vahetada alates 2005. aastast

Kogumispensioni II sambaga liitunud inimene ei saa kogumisest loobuda. Kuni pensioniea saabumiseni tuleb tal teenitust loovutada iga kuu kaks protsenti fondile.

“Teadaolevalt ei saa pensioniseaduse kohaselt liitumist tühistada,” ütles LHV investeerimiskonsultant Kairi Veere. “Peaaegu eluks ajaks seotakse inimene fondiga täiesti mõistetaval põhjusel. Riik ei ole huvitatud, et inimene kogutud summa igal ajal välja võiks võtta, kuna kodaniku arvele on ju lisatud ka neli protsenti tema sotsiaalmaksust, mis muidu riigi kassasse oleks jõudnud.”

Õnneks ei pea Veere sõnul paika võrdlus, nagu peaks inimene kogu elu näiteks Viru Õlle toodangut jooma. “Fondi saab ju vahetada ja inimene võib järgmisel aastal vabalt näiteks Sakut juua.”

Koguja pole tarbija. “Kogumispensioniga liituja ei ole tarbijakaitseseaduse mõistes tarbija ning seega puudub ametil õigus probleemi kommenteerida,” vastas tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit küsimusele, kas liitumise lõpetamise võimaluse puudumine ei piira tarbija huve.

“Kogumispensionide seaduse §162 lõikes 6 on öeldud muuhulgas, et “esitatud valikuavaldust ei saa tagasi võtta”. Seega – kui inimene annab üks kord juba allkirja valikuavaldusele ja talle avatakse pensionikonto, siis ei saa ta seda avaldust enam tagasi võtta. Liituja on teadlik liitumise tingimusest ja siduvusest pensionieani,” ütles Hansapanga portfellihaldur Paavo Põld.

Sissemakseid uude fondi saab hakata tegema 1. jaanuarist 2004 ja kogunenud osakuid saab ümber vahetada teise fondi osakute vastu alates 1. jaanuarist 2005. Fondi võib vahetada vaid üks kord aastas ning osakute ümbervahetamise korral peab esimesse fondi olema kogunenud vähemalt 500 osakut.

Hansapank võtab Põllu sõnul inimeste teavitamist liitumise tagasivõtmatusest tõsiselt. Näiteks kui inimene täidab kogumispensioni avalduse Hansapanga kontoris ja volitab eraldi dokumendiga Hansapanka kogumispensioni vara näitama (konto seisu näitamiseks tuleb kliendilt luba küsida), on volikirjal lause: “Käesolevaga kinnitan, et Hansapank on mind teavitanud sellest, et kohustusliku kogumispensioni valikuavaldus on antud tagasivõetamatult.”

“Pöördumatu liitumine võimaldab riigil tulevikku täpsemalt prognoosida. Kui inimesed liiguksid iga aasta ühest süsteemist teise ja tagasi, oleks riigil üliraske luua süsteemi, mis tagaks kõikidele elanikele mõnusa pensionipõlve. Samuti tooks liikumine kaasa lisakulusid, mis vähendaksid inimese pensioni,” rääkis Ühispanga fondide juhataja Loit Linnupõld.

Süsteem ei toimi. “Kogu Lääne-Euroopa seisab sama tõdemuse ees, et olemasolev sotsiaalkindlustussüsteem ei toimi ja tuleb tekitada midagi analoogset Eesti uue pensionisüsteemiga. Hea, et oleme antud küsimuses neist ette jõudnud,” lisas Põld.

“Isikliku vastutuse suurendamine isiklikku tulevikku puudutavates küsimustes ei ole ju halb. Riik on loonud isikliku vastutamise süvendamiseks tingimused ja need on väga soodsad.”

Teisalt võiks küsimusele “Mis õigusega?” Põllu sõnul vastu küsida: kumb on parem – kas see, kui riik sunniks näiteks 25-aastast naist sünnitama 40. eluaastaks vähemalt kolm last või see, et riik kohustab iga inimest ise oma tuleviku eest hoolitsema?

Kusagilt tuleb negatiivse iibe lõivu maksma hakata. Sest mida suurem on riiklik pension, seda suuremad peavad olema selleks minevad maksud ja tööealise elanikkonna arv peaks ületama vähemalt 2,5 kordselt pensioniealiste arvu. Eestis on praegu 1,6 tööealist ühe pensionäri kohta ja kuna osa neist on töötud, maksab makse veel väiksem hulk töölkäijaid.

KOMMENTAAR: Miks on liitumine kohustuslik

Kadi Oorn, rahandusministeeriumi kindlustuse talituse peaspetsialist

• Lühiajaline kogumine ei anna efekti ning kui inimesed olenevalt tujust liituvad ja astuvad süsteemist tagasi, ei ole nad pensionipõlveks suutnud koguda summat, mis aitaks normaalselt ära elada.

• Süsteemi kindluse huvides – riikides, kus tagasiastumine on või oli teatud perioodiks võimalik (näiteks Ungari), tekitas see palju segadust maksete arvestamisel ning info ja raha liikumisel.

• Kogumispensionisüsteemi luues on arvestatud, et kunagi on kogu Eesti elanikkond selle liikmed (kõigile alates 1983. aastast sündinuile on see kohustuslik) ning selle abil hoitakse demograafilistest riskidest ohustatud riiklik pensionisüsteemi kokkuvarisemast.

• Inimene ei ole seotud ühe konkreetse fondi, vaid kogumispensionisüsteemiga. Fonde võib vahetada kasvõi iga aasta, kui selleks peaks soovi tekkima. Küll on aga seaduses sellele väikesed piirangud seatud.

Avaldatud: 23 Jaanuar 2003

• Äripäev
• TULUMAKSUSEADUS

Sirje Niitra

Maksukonsultantide sõnul väheneb astmelise tulumaksu kehtestamisel Eestis järsult tööpuudus, sest kõrgepalgalised vormistavad enda asemel tööle sugulased.

Tööpuuduse järsku vähenemist ennustas Maksumaksjate Liidu juhatuse liige, maksukonsultandina töötav Vello Vallaste, kelle sõnul võib firmajuht maksukoorma vähendamiseks vormistada endale väikese palga ja võtta tööle hulga sugulasi. “Kindlasti hoogustub taas vahepeal soiku jäänud off-shore firmade kasutamine, sest nende poolt tehtavaid väljamakseid Eesti võimud ei kontrolli, nagu elu näitab” lisas ta. Osa hästi teenivaid inimesi kolib tõenäoliselt mujale elama. Firmaomanikul on astmelise tulumaksu korral aga kasulik teha osa töötajaist osanikeks, makstes neile palga asemel dividende. “Raha andmist ühelt eraisikult teisele ei keela ükski seadus,” tõdes konsultant.

Deloitte & Touche konsultant Jüri Kalda Kalda ütles, et ka temal oleks astmelise tulumaksu rakendumisel kasulikum asutada endale äriühing, mis hakkab palga vastuvõtmise asemel kirjutama praegusele tööandjale arveid osutatud teenuste eest. “Palga asemel saaksin dividende, mille pealt maksaksin 26, mitte aga 33 protsenti tulumaksu, kusjuures sotsiaalmaksu ei peaks üldse tasuma,” selgitas ta. Võimalik on küsida ka palka 5000 krooni ja ülejäänu teenuse müügina vormistada, lisas ta. “Usun, et poliitikud on esimesed, kes sel juhul maksu tasumisest kõrvale hoidma hakkavad, mõeldes endale välja erandeid ja uusi soodustusi, mis maksu alla ei lähe,” sõnas Kalda.

Rahvusvahelised firmad võivad viia oma tootmise mujale või hakata palka maksma näiteks töötaja Küprosel asuvale pangaarvele. “Need, kes maksavad ka täna palju maksu, hakkavad mõtlema, kuidas teha nii, et nad suurema töö eest karistada ei saaks,” rääkis konsultant. Kalda ütles, et ootab maksukonsultandina rõõmuga aega, mil astmeline tulumaks tuleb, sest see toob tööd juurde, kuid kodanikuna on tal mure riigieelarve pärast. “Kui täna käivad endised allilmategelased lips kaelas ausa näoga ringi, sest neist on saanud lugupeetud maksumaksjad, siis nii suurt maksu nad küll välja ei kannata,” rääkis Kalda.

Reformierakonna üks ideolooge, Akadeemia Nord õigusteaduskonna dekaan Igor Gräzin rääkis, et USAs kehtis Franklin Roosevelti ajal koguni 93 protsendi suurune tulumaks. “Kuid see oli mõeldud ajutiselt riigi majanduskriisist väljatulekuks ja seda maksid ainult miljoneid teenivad Hollywoodi näitlejad ja popstaarid,” selgitas ta. Maksudest kõrvalhoidmiseks suurendasid ameerika ettevõtjad sellal oma tootmiskulusid, vormistasid töötajad massiliselt füüsilisest isikust ettevõtjaks ja kasutasid muid nippe. Algas off-shore firmade õitseaeg, suured tööstushiiglased hakkasid aga kõik korraga turismiga tegelema, rääkis Gräzin.

Gräzin ütles, et ei soovi nime öelda, kuid teab üht Eesti firmat, mis otsib juba praegu inimest rahavoogude juhtimiseks, kusjuures palka pakutakse 80 000 krooni kuus peo peale. Enda kohta ütles teadur, et ühe ülikoolieelses eas ja teise väikese lapse isana vaeb ta keskerakonna maksuplaani elluviimise korral taas poole kohaga USAsse tööle minekut.

Keskerakondlasest majandus- ja kommunikatsiooniministri nõuniku Heido Vitsuri sõnul puudutab oodatav maksutõus vaid üht protsenti Eesti elanikest. Eesti firmasid, kes maksavad dividende, on tema väitel vähe, rahvusvahelised firmad aga mingeid trikke tegema ei hakka. Need vähesed, kes käiksid suurema tulumaksu astme alla, töötavad Vitsuri sõnul sellistes soliidsetes firmades nagu näiteks Hansapank, Telekom ja Tallinna Sadam, ja on igati riigikuulekad. See ring inimesi, kes võivad nipitama hakata, on tema hinnangul kaduvväike ja ei oma mitte mingisugust fiskaalset tähendust. “Valetada, varastada ja petta saab ka 26 protsendi suuruse maksumäära juures,” märkis ta. Mis poliitikutesse puutub, siis hindas Vitsur neist suurema osa tõsisteks ja ausateks inimesteks, kes endale erandeid välja mõtlema ei hakka. Ka 33 protsenti, millega maksustataks kõrgeima palga saajaid, on nõuniku sõnul maailmas üks madalamaid tulumaksumäärasid.

Astmelise tulumaksusüsteemi kehtestamisel kannataksid vaesemad vallad, leiab Eesti Maksumaksjate Liidu juhataja Ants Veetõusme.

"Omavalitsusüksustele, kus vaesemat elanikkonda rohkem, hakkaks siis laekuma praegusest vähem raha," põhjendas Ants Veetõusme.

Veetõusme hinnangul on astmeline tulumaksusüsteem regionaalpoliitiliselt vale samm. "Astmelise tulumaksu kehtestamise korral tuleb hakata ka riigi maksujaotamise süsteemi reformima," lisas ta. Veetõusme sõnul pärsib astmeline tulumaks inimeste initsiatiivikust ja muudab süsteemi keerulisemaks, eriti inimeste puhul, kellel on mitu sissetulekuallikat.

"Mina isiklikult astmelise tulumaksu korral ei võidaks ega kaotaks suurt midagi," kinnitas FIEna tegutsev Veetõusme. "Seega pole mul põhjust hakata mõtlema kombineerimisvõimaluste peale ega otsima, kuidas seaduslikult optimeerida makse."

Firmajuhid arvavad:

Olle Horm, Rakvere Lihakombinaat: Ei tahaks rohkem tulumaksu maksta
Olen mõelnud, et ei tahaks rohkem tulumaksu maksta küll. Kui see maks aga peaks tulema, siis kõrvalehoidmine on suhteliselt raske, kuna meil on ju soliidne soomlasest tööandja. Samas ettevõtte kulud ei tohi kasvada, järelikult tuleb kuskilt kokku hoida, kui palgafond suureneb.

Ilmselt on suhteliselt lihtne astmelisest tulumaksust hoiduda nendel juhtidel, kes on ise ettevõtte omanikud. On ju küllalt legaalseid võimalusi võtta firmast raha välja.

Üllar Jaaksoo, Tele 2: Maksu makstakse seda paremini, mida õiglasem see tundub
Saan aru, et meil on Eestis tänu maksuvabale tulule juba täna nn astmeline tulumaks, ja saan aru, et tahetakse astmeid juurde teha selleks, et tõsta maksumäära kõrgema tuluga inimestele. Kui aga õiglustunnet on riivatud või õigustatus seletamata jäetud, on inimesed nõus rohkem energiat kulutama leidmaks maksude vähendamise seaduslikke võimalusi.

Miks ma arvan, et õiglustunne saab puudutatud – sest leian, et igapäevase toimimisega ei ole riik tõestanud eeskujulikku maksurahaga ümberkäimist. Riigil on võimalik mõistlikumalt kulutades säästa raha ja seda siis seatud eesmärkideks kasutada. Kui riik on oma jõupingutused teinud ja avalikkus sellega nõus, vast siis alles tasuks uuesti kodaniku taskusse piiluda.

Kümme korda rohkem teeniv kodanik maksab juba täna kümme korda rohkem maksu, mitte samapalju. Kas 10 korda enam teeniv kodanik peaks 15 korda rohkem maksu tasuma? Vastuseid ja vastajaid on siin palju. Vastus on seotud inimeste erinevate arusaamadega õiglusest.

Kui vastusevariante on palju, tuleb leida ühisotsus. Selleks sõlmitakse ühiskondlik kokkuleppe valimiste abil. Pärast seda on igaühe tegutsemise aluseks uus sõlmitud kokkuleppe, mida tuleb täita kuni järgmise kokkuleppeni.

Peep Aaviksoo, EMT: Maksuteemaline debatt on populism
Arvan, et meie praegune maksusüsteem on stabiilne ja ühiskonna majanduslikule arengule palju kaasa aidanud. Stabiilne maksusüsteem on kõige parem ja see töötab hästi, sel aastal oli tulumaksu ülelaekumine.

Suurema sissetulekuga inimesed maksavad rohkem makse praegugi, sest nad tarbivad rohkem ja maksavad rohkem käibemaksu. Maksuteemaline debatt on populism. Ma ei usu, et tulumaksu ümberjaotajad kasutavad seda efektiivselt. See meenutab sotsialismi, et võtta rikkamalt ja ümber jaotada, seda oleme juba proovinud.

Mõnes USA osariigis on näiteks kehtestatud olukord, et kui inimene teenib palju, siis mingist piirist ei pea ta enam sotsiaalmaksu maksma.

Inimestel, kes teenivad palju, pole aega maksude optimeerimisega tegeleda. Kui ma pean õigeks, siis ma toetan sporti ja kultuuri niikuinii.

Monika Salu, Eesti Loto: Maksukoormuse tõus suurendab maksudest kõrvalehiilimise soovi
Maksukoormuse tõusuga ei saa nõus olla nagu ka astmelise tulumaksu ideega, kuna see suurendab inimeste sõltuvust ümberjaotusest ja eelkõige vähendab isiklikku innovaatilisust ja hakkamasaamise soovi elus. See võib suurendada maksupettuste ja maksudest kõrvalehiilimise soovi. Ühiskonna rikkuse kasvu ja arengu tagab pigem maksuvaba miinimumi suurendamine ja töökohtade loomise soodustamine, mitte võimekamate ja töökamate karistamine suurema maksuga. Üldjuhul rikkamate toetus ühiskonnale on juba täna üha suurenev nii sponsorluse kui annetuste kaudu. Legaalselt pääseda suurema tulumaksu maksmisest saab ainult vähem ja viletsamat tööd tehes, mille eest makstakse vähem, ehk ka maks on väiksem. Kas me sellist Eestit tahame!

Valdo Randpere, IBM Eesti: Astmelise tulumaksu sisseviimiseks pole vajadust
Eesti on viimase kümne aasta jooksul läbi teinud fantastilise majandusliku arengu. Üheks selle põhjuseks on kindlasti olnud meie tulumaksusüsteem, mis on inimesi suuremat sissetulektu teenima motiveeriv. Ei ole vaja olla Einstein, et välja arvutada majanduskasvu tempo erinevusi meie ja näiteks meie Skandinaavia naabrite vahel. See on kusagil 5–7% aastas meie kasuks.

Kui me tahame, et see nii jätkuks ja et meil oleks mingi võimalus Soomele ja Rootsile järele jõuda, ei tohi me hakata sama monstrumit sünnitama, mida nemad on teinud mõnekümne aasta eest. Rootsis viidi astmeline tulumaks sisse osaliselt eesmärgil tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Astmeline tulumaks aitas nimelt kaasa sellele, et ühe pereliikme palgast ei jätkunud enam kogu pere toitmiseks. Naised aidati tööturule ja nende rakendamist seal finantseeriti tulumaksudest laekuva raha abil jõudsalt paisuvas avalikus sektoris.

Rootsis saadakse väga hästi aru, et midagi peaks ette võtma. Isegi Rootsi kauaaegne sotsiaaldemokraatlik rahandusminister Kjell-Olof Feldt nimetas 90ndate aastate alguse Rootsi maksusüsteemi perversseks ja toetas selle reformimist. Tehtigi katse, aga see luhtus, kuna on ehitatud välja surnud ring – tulumaksu vähendamine tähendaks tööpuuduse kasvu, mis omakorda tähendaks kõigi töötute häälte kaotamist järgmistel valimistel.

Gert Tiivas, Tallinna börs: Keerukam reþiim viib maksude optimeerimiseni
Ma ei näe majandust õppinud inimesena majanduslikku või ratsionaalset põhjust karistada inimeste initsiatiivi või tööd. Palk on mõõdupuu, mille järgi vaadatakse, palju keegi pingutab. Loogiline on palga osas mitte teha naljakaid trikke. Keerukad reþiimid kasvatavad maksude optimeerimist. See tähendab konsultantide äri suurenemist. Enam tuleb energiat kulutada sellele, kuidas optimeerida ja planeerida. Vähem energiat jääb selle jaoks, kuidas teenida. Kuna astmeline maks pole ratsionaalselt mõttekas ja on poliitiline soov kasvatada raha hulka, mida ümber jagada, siis on õigem muuta käibemaksu määra. Et maksustada tarbimise pealt. Mingites osades võiks olla õigustatud luksusmaks.

Mihkel Pärjamäe, Invicta: Suhtun astmelisse tulumaksu negatiivselt
Suhtumine astmelisse tulumaksu on negatiivne. See astmelise maksu süsteem, mis praegu kehtib, võiks edasi kehtida. Pigem võiks muuta tulumaksuvaba miinimumi määra. Esiteks võtab astmeline maks motivatsiooni vähemaks ja takistab keskklassi teket. Teiseks tekitab regulaarne maksusüsteemi muutmine ebastabiilsust ja vähendab majanduskeskkonna usaldusväärsust. Ei oska kommenteerida, kas maksusüsteemi muutmine soodustab maksude optimeerimist. Ise sellega ei tegele ja pole ka häid tuttavaid, kes tegeleksid.

Avaldatud: 21 Jaanuar 2003

• Maksu- ja Tolliamet
• TULUMAKSUSEADUS

Aasta algus tähendab kõigi muude kohustuste kõrval ka seda, et maksuametile tuleb esitada andmed eelmisel aastal saadud tulude kohta.

Millised võimalused on tulude deklareerimiseks käesoleval aastal?

2002. aasta tulude deklareerimiseks pakub maksuamet alljärgnevaid võimalusi:
1. Deklaratsiooni esitamine pabervormil
Pabervormid on saadaval Maksuameti kohalike asutuste teeninduslettides. Samuti on tuludeklaratsiooni vormi võimalik välja printida maksuameti koduleheküljelt Internetis, see ära täita ning kas ise maksuametisse viia või see postiga saata.

2. Eeltäidetud tuludeklaratsiooni väljatrükk
Eeltäidetud deklaratsioonile on juba kantud andmed Teie eelmise aasta tulude ja kulude kohta. Eeltäidetud deklaratsioon väljastatakse Maksuameti kohalikust asutusest maksumaksja isikuttõendava dokumendi alusel. Teil on kohustus eeltäidetud deklaratsioon läbi vaadata ning juhul, kui deklaratsioonil ei ole kõiki andmeid saadud tulude ja tulust mahaarvamise kohta või deklaratsioonile kantud andmed ei ole õiged, siis teha sellel parandused. Paranduste juurde peate märkima allkirja ja paranduste tegemise kuupäeva. Kontrollitud ja allkirjastatud deklaratsiooni võib tagastada maksuameti teenindusletti või saata postiga.

3. Deklareerimine e-Maksuameti kaudu
Ka e-Maksuametis saab maksumaksja eeltäidetud deklaratsiooni. Deklaratsiooni esitamine e-Maksuameti (Interneti) kaudu on deklaratsiooni esitamiseks mugavaim ning kiireim võimalus. E-Maksuameti kaudu saavad deklaratsiooni esitada kõik Ühispanga, Hansapanga, Sampo panga ning Krediidipanga internetipankade kliendid, kes on oma internetipanga kaudu sõlminud maksuametiga e-Maksuameti kasutamise lepingu.
Kui te olete Maksuameti kohalikus asutuses sõlminud autentimise lepingu, siis saate e-Maksuameti lepingu sõlmida maksuameti kodulehekülje kaudu ja selleks ei pea olema internetipanga klient. Maksuametis lepingu sõlminud maksumaksja saab e-Maksuametisse siseneda maksuameti kodulehekülje kaudu.
ID-kaardi omanikele pakub maksuamet võimalust Maksuameti kodulehekülje kaudu e-Maksuametisse siseneda ID-kaardi abil.

NB! Maksumaksjal on kohustus deklareerida kõik oma tulud (ka need, mis eeltäidetud deklaratsioonil ei kajastu).

Maksumaksjal on õigus teha maksustatavast tulust tulumaksuseaduse §-des 23-28¹ sätestatud mahaarvamisi.

Äriregistrisse kantud või Maksuametis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja võib ettevõtlustulust teha tulumaksuseaduse 6. peatükis sätestatud mahaarvamisi.

Mis on teistmoodi võrreldes eelmise aastaga?

* Tuludeklaratsiooni täitmine e-Maksuameti kaudu on varasemate aastatega võrreldes tunduvalt lihtsam, kuna muudetud on deklaratsiooni vormi, abitekstid on asjakohased ja arusaadavad, käeulatuses on deklaratsioonis esinevaid termineid selgitav "sõnastik" ja lingid vajalikele õigusaktidele.

* Teine uudis on e-Maksuameti kasutajatele veel. Sel aastal hakkab maksuamet e-Maksuameti kaudu tuludeklaratsiooni esitanutele rahasid tagastama deklaratsioonide esitamise järjekorras juba alates märtsi kolmandast nädalast.

* Alates 3. veebruarist kuni tulude deklareerimise perioodi lõpuni teenindab maksumaksjaid ülevabariigiline infotelefon, millele helistades saate operatiivselt vastused oma küsimustele ja abi deklaratsioonide täitmisel. Samuti on võimalik infotelefoni kaudu broneerida aega oma maksuinspektori juurde.
Infotelefon töötab tööpäevadel kella 7.00-21.00 (v.a riigipühal, 24. veebruaril)
Infotelefoni number on 1811.

* Deklaratsiooni täitmiseks on sel aastal abiks kaks juhendit. Lühijuhend kujutab endast näidisdeklaratsiooni, mille iga osa (tabeli) juures on lühike täitmise selgitus. Põhjalikumalt süüvida soovivale deklareerijale on abiks deklaratsiooni täitmise juhend broðüürina, millest leiate deklaratsioonis kasutatavate terminite seletused, viited seadustele jne. Mõlemad juhendid on saadaval Maksuameti kohalikes asutustes ning maksuameti veebilehel.

Kas praegu on võimalik juba 2002. aasta tuludeklaratsiooni esitada?

Kes soovib oma tulusid juba praegu deklareerida, saab seda teha pabervormil. Eeltäidetud deklaratsiooni on võimalik nii Maksuameti kohalikust asutusest saada kui e-Maksuameti kaudu esitada alates 27. jaanuarist. Võimaluse avanedes anname sellest kohe maksuameti koduleheküljel teada.

--------------------------------------------------------------------------------

Teadmiseks tulude deklareerijatele

* 2002. aasta tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg on 31. märts 2003.

* 2002. aasta tulude deklareerimisel on maksuvaba tulu piirmäär 12 000 krooni.

* Tuludeklaratsiooni ei pea esitama residendist füüsilised isikud,:
- kes on saanud kalendriaasta jooksul maksustatavat tulu ainult töölepingu alusel või avalikus teenistuses töötamisest, tegutsemisest juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena ning ajutise töövõimetuse hüvitisest, kui nendelt väljamaksetelt on tulumaks kinni peetud tulumaksuseaduses ettenähtud summas;
- kellel puudus maksustamisperioodil maksustatav tulu;
- kelle kogutulu maksustamisperioodil ei ületanud maksuvaba tulu, 12000 krooni välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ja maksumaksja, kes omas maksustamisperioodil madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiaid, osasid, hääli või õigust juriidilise isiku kasumile.

* Kui Te soovite paberil tuludeklaratsiooni ise Maksuametisse viia, siis ärge jätke deklaratsiooni esitamist märtsikuu viimastele päevadele

* Ärge unustage deklaratsioonile märkimast pangarekvisiite, muidu ei ole maksuametil võimalik Teile enammakstud summat tagastada.

* Maksuamet arvutab juurdemaksmisele kuuluva maksusumma ning saadab maksumaksjale sellekohase kirjaliku maksuteate hiljemalt 30 kalendripäeva enne maksu tasumise tähtpäeva.

* Maksumaksja on kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksuameti pangakontole hiljemalt 1. juuliks. Isik, kes deklareeris ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest, on kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksuameti pangakontole hiljemalt 1. oktoobriks.

* Maksuamet tagastab tuludeklaratsiooni järgi tagastamisele kuuluva, maksustamisperioodil enammakstud maksusumma kuni 1. juulini tuludeklaratsioonil märgitud maksumaksja või tema abikaasa pangakontole. Ettevõtlusega tegelevale või vara võõrandamisest kasu saanud isikule tagastab maksuamet enammakstud maksusumma 1. oktoobriks.