Artiklid

Avaldatud: 10 Märts 2003

• Raamatupidaja.ee
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Käesoleva aasta 1. jaanuarist jõustunud töötuskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt ei ole töötajal, kellega lõpetati tööleping poolte kokkuleppel, õigus taotleda töötukassast hüvitist, mistõttu peab töötaja endale selgelt aru andma, kas nõustuda tööandja ettepanekuga lõpetada tööleping poolte kokkuleppel või mitte.

Kui töötajal on uue töö saamine ette näha või uus töökoht juba olemas, ei too sel alusel töölepingu lõpetamine kaasa töötaja jaoks ebasoodsat tagajärge. Kui aga uue töö saamine/leidmine ei ole lähiajal ette näha, tuleb tõsiselt kaaluda sel alusel töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmist.

Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel
Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku.

Nii sätestab töölepingu seaduse § 76 tekst. Esmapilgul tundub sel alusel töölepingu lõpetamine lihtne, kuna kohustuslikke nõudeid ei etteteatamise ega hüvitise maksmise kohta seadus ei esita. Ainsaks tingimuseks on see, et lepingupooled on sel alusel töölepingu lõpetamises eelnevalt kokku leppinud. Kokkulepe peab olema kirjalik ja eelnema töölepingu lõpetamisele. Kirjaliku ettepaneku poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks võib teha kas töötaja või tööandja. Töötaja teeb ettepaneku avaldusega, milles ta avaldab soovi lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, näidates ära ka töölepingu lõpetamise soovitava kuupäeva. Kui tööandja annab selleks kirjaliku nõusoleku, on töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel õiguspärane. Kui ettepaneku tegijaks on tööandja, peab ka tema kirjalik ettepanek sisaldama soovi lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, näidates töölepingu lõpetamise soovitava kuupäeva. Tuleb silmas pidada, et see on ettepanek, mitte aga teatis töölepingu lõpetamise kohta. Ettepanek eeldab teise poole otsust kas võtta ettepanek vastu või keelduda sellest. Kui teine pool sel alusel töölepingu lõpetamiseks nõusolekut ei anna, ei ole töölepingu lõpetamine lubatud. Kirjaliku nõusoleku võib pool esitada kas ettepaneku juurde või anda eraldi vastuses.

Hüvitise maksmist seadus ei kohusta
Kuigi seadus ei kohusta lepingupooli töölepingu lõpetamisest ette teatama ega hüvitist maksma, on sellekohane kokkulepe lubatud. Kui tööandja on nõus töötajale maksma töölepingu lõpetamise hüvitist, tuleb hüvitise suurus kirjalikus kokkuleppes näidata.

Sagedasem viga, mida sel alusel töölepingu lõpetamisel tehakse, on eelneva kirjaliku kokkuleppe sõlmimata jätmine. Seda tavaliselt siis, kui soov töölepingu lõpetamiseks tuleb tööandjalt. Tavaliselt teeb tööandja töötajale suuliselt ettepaneku tööleping poolte kokkuleppel lõpetada. Töölepingusse lõpetamise kande tegemise, lõpparve maksmise ja tööraamatu kätteandmisega loeb tööandja töölepingu lõppenuks. Vaatamata sellele, et pooled võisidki töölepingu lõpetamises suuliselt kokku leppida, kuid sellekohase kirjaliku kokkuleppe sõlmimata jätmise korral ei saa töölepingu lõpetamist lugeda seaduslikuks. Antud alusel töölepingu lõpetamiseks on eelnev kirjalik kokkulepe oluline vorminõue, mille rikkumise korral on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Töötaja allkiri töölepingus lõpetamise kande juures, kus on näidatud töölepingu lõpetamise alus ja formuleering viitega § 76, ei ole vaadeldav kokkuleppena töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel.

Kuigi poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamise alus eeldab mõlema poole soovi tööleping lõpetada, on sagedased juhtumid, mil töötaja hilisema väite kohaselt saadi temalt nõusolek ähvarduse või pettuse teel. Viimane on eriti levinud olukorras, kus seoses tööandja reorganiseerimisega ei soovi uus tööandja kõiki töötajaid üle võtta. Tavaliselt lubatakse töötaja uue tööandja juurde tööle võtta tingimusel, et ta on nõus eelmise tööandja juures töölepingu poolte kokkuleppel lõpetama. Mitte alati ei pea aga uus tööandja kinni töötaja töölevõtmise lubadusest. Poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamist soovib uus tööandja sageli ka seetõttu, et töölevõtmisel kehtestada talle katseaeg ning hakata tema pidevat tööstaaþi arvestama n.ö. nullist.

Poolte kokkulepe taga võib olla hoopis tööandja surve
Eesti Ametiühingute Keskliit kutsus oma pressiteates töötajaid üles mitte nõustuma töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel.

Kampaania eesmärk on töötajate informeerituse suurendamine ja juhtumite ärahoidmine, kus töölepingu pealesunnitud lõpetamisel jääb töötaja ilma õigusest töötuskindlustushüvitisele.

Valitsuse algatusel muutis Riigikogu 18. detsembril 2002.a. töötuskindlustuse seadust. Töötajad, kes lõpetavad töölepingu poolte kokkuleppel, jäeti ilma õigusest töötuskindlustushüvitisele.

Eesti Ametiühingute Keskliit on avaldanud protesti töötuskindlustuse seaduse muudatuse vastu ning pidas selleteemalisi läbirääkimisi sotsiaalministeeriumiga ja esitles ka Riigikogu liikmetele oma seisukohta, et poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisel töötuks jäänud töötaja peaks ka edaspidi töötuskindlustushüvitist saama.

EAKLile on väga hästi teada, et paljudel juhtudel ei ole kokkulepe töölepingu lõpetamise kohta töötaja ja tööandja vastastikune tahe, vaid töötaja jääb alla tööandja survele ning sisuliselt on tegemist koondamissituatsiooni varjamisega või "ebamugava" töötaja väljavahetamisega. Kuid sotsiaalministeeriumi esindajad ja enamus Riigikogu liikmeid EAKLi muret ei jaganud.

Pärast seaduse vastuvõtmist pöördus EAKL Vabariigi Presidendi poole palvega jätta seadus välja kuulutamata, kuna seaduse muutmine oli nende inimeste petmine, kes detsembris poolte kokkuleppel töölt ära tulid (õigustatud ootuste põhimõtte rikkumine). Seadus siiski jõustus.

Jaanuaris pöördus EAKL õiguskantsleri poole palvega kontrollida seadusemuudatuse vastavust põhiseadusele ja rahvusvahelistele õigusaktidele, kuid see menetlus võtab aega.

Töötukassa jaanuarikuu analüüsi andmetel on iga viienda töötuskindlustuse hüvitise maksmisest keeldumise põhjuseks just töösuhte lõpetamine kokkuleppel tööandjaga, mille tagajärjel Töötukassa ei saa maksta hüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel (kuni 50% keskmisest palgast, mida töötaja sai enne töötuks jäämist). Sellisel juhul on tööotsijal õigus saada ainult töötu abiraha 400 krooni kuus.
Allikas: EAKLi infoteenistus, www.eakl.ee

Äripäev
10.03.03

Avaldatud: 28 Veebruar 2003

• Äripäev
• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

Raivo Sormunen

Pensioni väljateenimine on üha enam igaühe enda asi. Seetõttu ei maksa pensionisammastega seonduvat vaid naljana võtta.

Pensionisammastest ei saa üle ega ümber. Esimese samba ehk riiklikku pensioni sai möödunud aasta alguses üle 370 000 inimese. Potentsiaalsed riikliku pensioni saajad oleme aga ju kõik. Teise pensionisambaga on liitunud praeguseks üle 212 000 inimese. Kolmanda ehk täiendava kogumispensioniga liitunute arv peaks olema umbes 49 000. Möödunud aasta lõpu seisuga oli Eesti Kindlustusseltside Liidu andmeil sõlmitud kokku ligi 47 000 kolmanda samba kindlustuslepingut ning sellele lisanduvad veel neli pensionifondi, millel oli selle kuu alguse seisuga 2375 investorit.

Riiklik pension
Selleks aastaks on Eesti riigi eelarve kohaselt planeeritud sotsiaalmaksutuludest pensione maksta 7,97 mld krooni, mis teeb keskmiselt 665 mln krooni kuus ehk 1700–1800 krooni pensionäri kohta.

Esimest sammast finantseeritakse jooksvalt praeguste töötajate poolt makstava sotsiaalmaksu arvelt. Iga inimese brutopalgast maksab tööandja sotsiaalmaksuks 33%, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensioniteks. Kuna suur osa inimesi on liitunud II pensionisambaga, mistõttu nende panus esimesse sambasse on viiendiku võrra vähenenud, siis sel aastal tekkiva ligi 600 mln kroonise puudujäägi katab riik.

Oma praeguseks väljateenitud I samba pensioni saab igaüks lihtsalt välja arvutada. Võtame näitaks 35aastase kontoritöölise, kes on töötanud viimased 12 aastat.

Kuni 1998. aasta lõpuni oli ta jõudnud töötada kaheksa aastat, mille eest sai ta kirja sama palju staaþiosakuid. Peale seda muudeti riiklik pensionisammas üsna tugevalt isikustatuks. Alates 1999. aastast on tulevased pensionärid kogunud endale kindlustusosakuid, mille suurus arvutatakse välja töötaja eest makstud sotsiaalmaksu suurusest. Juhul kui inimene maksab aasta jooksul sama palju sotsiaalmaksu kui riigi keskmine maksumaksja, saab ta ühe kindlustusosaku. Oletame, et meie poolt jälgitava töötaja pealt on igal aastal makstud sotsiaalmaksu keskmisest töötajast 60% enam. Seetõttu on ta nelja aasta jooksul jõudnud koguda 6,4 (1,6+1,6+1,6+1,6) kindlustusosakut.

Möödunud aastal kehtestati mõlema osaku väärtuseks 31,69 krooni, mistõttu osakute alusel on tal hetkel välja teenitud riiklikuks pensioniks 456,3 krooni (8×31,69+6,4× 31,69). Siia lisandub veel kõigi pensionäride jaoks ühesuurune põhiosa, mille suurus on hetkel 444,44 krooni. Kokku tuleks hetkel ta riiklikuks pensioniks 900,8 krooni ehk veidi vanaduspensioni minimaalsest 867 kroonist enam. Kuid tal on pensionipõlveni ka üksjagu aega.

Osakute ja põhiosa väärtus vaadatakse üle iga aasta 1. aprillil. Tegevust nimetatakse pensionide indekseerimiseks ja see sõltub võrdselt nii elukalliduse tõusust kui ka sotsiaalmaksu laekumisest. Kuna möödunud aastal tõusis tarbijahinnaindeks 3,6% ja sotsiaalmaksu laekus 11,1% paremini kui 2001. aastal, võiks indekseerimise näitaja ulatuda 1,074ni. See tähendaks pensioni baasosa tõusu 477 kroonini, aastahinde väärtuse tõusu 34,04 kroonini ja rahvapensioni 931- kroonist määra. Aga eks kuu aja pärast paistab täpsemalt.

Kogumispension
Möödunud aastal käima joostud kogumispension tundub I sambast lihtsam, kuid paneb inimese mitme valiku ette. Kokku on tulevasel pensionäril valida nimelt viieteistkümne II pensionisamba fondi vahel.

Liituja brutopalgast liigub iga kuu automaatselt II sambasse 2%. Lisaks sellele lisandub veel 4% sotsiaalmaksu arvelt. Ehk kokku liigub fondi 6% brutopalgast, mis teeb aastaga kokku praktiliselt ühe netokuupalga suuruse summa.

Oletame, et meie näiteks võetud kontoriinimene saab 10 000kroonist brutopalka ning liitus II sambaga esimeses voorus. Antud juhul on ta saanud osakuid seitsmel korral kogumahus 4200 krooni (10 000 krooni × 6% × 7 kuud). Koguda on tal aga jäänud praegust vanaduspensioni iga arvestades veel 336 kuud.

Ehkki II sambaga on liitunud üle 212 000 inimese, on samba mõjuvõim veel väike. Eilse päeva lõpus ulatus II samba fondide kogumaht 232 mln kroonini. Kui sellest võtta maha fondide enda panus, jääb järele 142 mln krooni. Kuna alates veebruari keskpaigast on osakuid hakanud kogunema ka teises voorus liitunutele, peaks fondide maht kasvama kuni järgmise aasta veebruarini keskmiselt aga juba 60–65 mln krooni kuus.

Täiendav pension
1998. aasta augustis käivitus täiendav kogumispension ehk III pensionisammas.

2002. aasta jooksul laekus III samba kindlustuslepingute alusel kindlustusseltsidesse raha 233 mln krooni eest. Kõige populaarsem oli kapitalikogumiskindlustus, veidi jäi maha pensionikindlustus. III samba pensionifondide maht kasvas aastaga 29 mln krooni. Kuna III samba fondide kogumaht ulatub 65 mln kroonini ning läbi elukindlustuse on nelja ja poole aasta jooksul investeeritud III sambasse umbes 600 mln krooni, võiks III samba ligikaudseks suuruseks olla 700 mln krooni.

Kolmandasse sambasse võib tulumaksuvabalt paigutada kuni 15% oma aastasest kogutulust ehk 10 000kroonise brutopalgaga inimene koguni 18 000 krooni, mille pealt saab ta maksuametilt järgmisel aastal tagasi 4680 krooni.

Erinevalt kahest eelmisest sambast, mille pensioni kättesaamiseks tuleb oodata vanaduspensionini (63. eluaastani meestel, naised jõuavad sama verstapostini 13 aasta pärast), võib antud samba raha hakata kasutama juba 55. eluaastast.

Avaldatud: 03 Märts 2003

• Äripäev
• TULUMAKSUSEADUS

Kadri Arula
ASi KPMG Estonia maksu ja juriidilise osakonna juht

Muutunud on maksuvaba tulu mahaarvamise põhimõtted enne tulumaksu kinnipidamist, millest võidavad füüsilised isikud, kuna maksuvaba tulu mahaarvamist võimaldatakse igakuiselt ka muudelt tasudelt kui töötasu.

Samuti saab muudatusest kasu maksuamet, kuna aasta jooksul mahaarvatud maksuvaba miinimumi tulemusena jääb ära hilisem tulumaksu tagastamine.

Igakuise maksuvabastuse rakendamise aluseks on väljamakse saaja poolt väljamakse tegijale esitatud kirjalik avaldus. Avaldus tuleb esitada väljamakse tegijale (üldjuhul tööandjale) ühekordselt, so siis näiteks inimese tööle asumisel. Ülemineku sättena on nähtud ette, et avalduse peab füüsiline isik esitama 2003. aasta 1. märtsiks, välja arvatud juhul kui ta on selle juba esitanud. Eelnevalt oli selline nõue seaduses sätestatud juhtumiks, kui väljamakse saaja sai maksustatavat tulu mitmest kohast. Tänavu peaksid aga kõik tööandjad jälgima, et töötajad avalduse esitaksid, vastaselt korral puudub alus tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu mahaarvamiseks.

Töötaja poolt esitatud avaldus omab tähendust ka sotsiaalmaksu arvestamisel ja seda siis kui tekib kohustus tasuda sotsiaalmaksu riigieelarvega kehtestatud kuumääralt. Nüüdsest saab kohustus tekkida tööandjal, kellele töötaja on esitanud maksuvaba tulu mahaarvamise avalduse.

Laiendatud on nende väljamaksete loetelu, millest saab maksuvaba tulu maha arvata. Lisaks palgale, juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmele makstavatele tasudele ja pensionidele, stipendiumidele , loteriivõitudele ja elatistele saab maksuvaba tulu maha arvata ka töövõtu- või muudelt võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult, samuti üüri- või renditasult ja litsentsitasult. Samuti rakendatakse maksuvaba tulu mahaarvamist pensionfondist või kogumispensioni kindlustuslepingu alusel tehtavatele väljamaksetele.

Kui näiteks inimese ainsaks tuluallikaks on renditasu, siis on võimalik maksuvabastust kasutada igakuiselt tingimusel, et eelnevalt on väljamakse tegijale avaldus esitatud. Samas ei vabasta nende põhimõtete rakendamine inimest tuludeklaratsiooni esitamise kohutustusest. Sellest kohustusest on ta vabastatud ainult siis kui ta ainsaks tuluallikaks oli palk, juhtimis- või kontrollorgani liikmetasud või ajutise töövõimetuse hüvitis. Piiratud ei ole tööandjate arvu, vaid kõigilt neilt tasudelt peab tulumaks olema kinni peetud.

Kui inimesele kõigil kuudel väljamakseid ei tehta või on väljamaksed väiksemad kui maksuvaba tulu, siis on alati õigus kanda maksuvaba tulu mahaarvamise kasutamata osa edasi sama kalendriaasta järgmistele kuudele. Tähtsust ei ole sellel, miks väljamakseid ei tehtud. Kuni 2002. aasta lõpuni kehtinud seaduse redaktsiooni alusel oli maksuvaba tulu mahaarvamise edasikandmine piiratud töölepingu seadusest tulenevate töölepingu peatumise juhtumitega.

Tulumaksu kinnipidamisel arvatakse maksuvaba tulule lisaks veel maha seaduses sätestatud tingimustele vastav elatis, töötuskindlustuse seaduse kohaselt kinnipeetud töötuskindlustusmakse ja kogumispensionide seaduse kohaselt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse sõltumata väljamakse liigist.

Avaldatud: 28 Veebruar 2003

• Raamatupidaja.ee
• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

Eelmise aasta kohta tuludeklaratsiooni esitamisel on võimalik täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel tasutud summadelt rohkem tulumaksu tagasi saada juhul, kui leping on sõlmitud enne 1. maid 2002. Nimelt sellisel juhul saab tulust maha arvata ka kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine surmajuhtumi hüvitisena. Seda mahaarvamise õigust kohaldatakse alates 1.01.2001 a. tasutud vastavatele kindlustusmaksete osadele. Seega need, kes on 2001.a. tulust jätnud maha arvatama kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine surmajuhtumi hüvitisena, võivad parandada vastava 2001. aasta tuludeklaratsiooni. Samas tuleb arvestada, et enne 1. maid 2002 sõlmitud lepingu puhul kindlustusvõtja surma korral soodustatud isikule väljamakstav hüvitis maksustatakse 26 % tulumaksuga.

Alates 1. maist 2002.a. sõlmitud lepingute puhul saab maha arvata vaid kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina. Seega kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine surmajuhtumi hüvitisena, ei saa tulust maha arvata. Kindlustusvõtja surma korral soodustatud isikule väljamakstav hüvitis ei kuulu sel juhul tulumaksuga maksustamisele.

Sõltumata lepingu sõlmimise ajast kehtib pensioni III samba osas (nii täiendav kogumispension kui ka vabatahtliku pensionifondi osak) endiselt mahaarvamiste ülempiir 15% isiku maksustatavast tulust. Selle 15% arvutamisel saab arvesse võtta kõik isiku Eestis maksustatavad tulud: näiteks palgatulu, kasu väärtpaberite võõrandamisest, üüritulu, ettevõtluse netotulu.

Ranno Tingas
Jurist-maksukonsultant

IMG KONSULTANT AS